Aleksander Kivilaan

Allikas: Vikipeedia

Aleksander Kivilaan (kuni 1935 Kustasson; 7. juuli (vkj)/20. juuli 1906 Jäärja vald, Saarde kihelkond, Pärnumaa28. detsember 1997 East Lansing, Inghami maakond, Michigan) oli Eesti ja Ameerika Ühendriikide põllumajandusteadlane.

Ta lõpetas 1927. aastal Pärnu Linna Eraõhtuühisgümnaasiumi. Ta õppis aastatel 1928–1932 Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonnas. Akadeemiliselt oli ta Üliõpilasselts Liivika liige alates 1928. aastast. Ta kaitses 1935. aastal magistriväitekirja "Viljapuuseenvähk (Nectria galligena B res.), selle esinemisest Lõuna-Eestis ja tõrjest" ning sai põllumajandusmagistri kraadi.

Ta täiendas end Tartu Ülikooli stipendiaadina aastatel 1936–1938 Berliini Põllumajandusülikoolis aianduse ala ning aastatel 1938–1939 Zürichi Tehnikaülikoolis. Ta õppis 1950. aastatel Michigani Ülikoolis, kaitses seal 1957. aastal doktoriväitekirja välistegurite ja viirushaiguste mõjust pelargooniumi tüvepõletiku arengule ning sai doktorikraadi.

Ta töötas aastatel 1932–1935 Tartu Ülikooli aianduse katsejaamas ja oli aastatel 1940–1944 ülikoolis õppejõud. Ta läks 1944. aastal Saksamaale ja 1949. aastal Ameerika Ühendriikidesse.

Ta õppis ja oli õppejõud Michigani Ülikoolis kuni 1977. aastani. Pensionärina jätkas ta oma seniseid uurimistöid. Tema uurimisalad olid aiandus, taimekaitse ja taimefüsioloogia; ta on ka käsitlenud rakuseina füsioloogiat, keemiat, geneetilist transformatsiooni, alkaloidide sünteesi ning seemnete puhkeseisundi füsioloogiat.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]