Aleksandar I Karađorđević

Allikas: Vikipeedia
Aleksandar I Karađorđević

See lehekülg räägib Jugoslaavia kuningast, samanimelise Serbia vürsti kohta vaata: Aleksandar I (Serbia vürst)


Aleksandar I Karađorđević (16. detsember 1888 Cetinje9. oktoober 1934 Marseille) oli Jugoslaavia kuningas.

Serbia kuninga Petar I teise pojana kuulutati ta 1912 isa regendiks ja Petari surres lõunaslaavlaste riigi (moodustatud 1918) Jugoslaavia kuningaks.

Lahkhelid naabritega ning horvaatide, serblaste ja sloveenide omavaheline rivaalitsemine riigis sundisid Aleksandarit kehtestama isikuvõimu. Hiljem tunnistati selle kuriteo õhutajaks Itaalia valitsus.

Regendina paistis Aleksandar silma Balkani sõdades 1912 ja 1913. I maailmasõja ajal oli ta Serbia armee ülemjuhataja. Ta taganes koos sõjaväega keskriikide pealetungi eest, moodustas Korful Serbia eksiilvalitsuse ja külastas lääneliitlaste pealinnu. 1922 abiellus ta Rumeenia kuninga Ferdinandi tütre Mariega.

Aleksandar mõrvati riigivisiidi ajal Prantsusmaale koos Prantsuse välisministri Louis Barthouga. Mõrva korraldas Makedoonia Siserevolutsiooniline Organisatsioon Itaalia valitsuse õhutusel ja kaasabil. See oli esimene atentaat, mis jäädvustati filmilindile. Mõrvar Velitško Dimitrov-Kerin lintšiti kohapeal.

Aleksandri järel sai troonile poeg Petar II.

Eelnev:
Petar I Karađorđević
Serblaste, horvaatide ja sloveenide kuningas
19211929
Järgnev:
Petar II Karađorđević
Jugoslaavia kuningas
(uus tiitel)
19291934