Aktantne atribuut

Aktantne atribuut on nimisõnafraasi laiend ehk täiend, mis märgib lauses situatsiooni osalist. See on täiendi üks süntaktilis-semantilisi põhitüüpe.

Eesti keel

Aktantsed atribuudid on substantiivi- ja adverbifraasid ning infiniitsed verbifraasid (infiniittarindid), millele lauses vastab aktantne lauseliige. Predikaat, mida see lauseliige lauses laiendab, esineb substantiivifraasis kas:

• atribuuttarindi deverbaalsubstantiivist põhjana: nt tema esinemine – ta esineb
• jääb juurdemõeldavaks: nt pilet laevale – pilet, millega saab laevale

Substantiivseid aktantseid atribuute vormistavad ühelt poolt semantilised käänded või kaassõnad, teiselt poolt genitiiv. Esimesel juhul näitab atribuudi ja põhja sisulist seost juba atribuudi vorm. Et tegemist on põhiliselt adverbiaalsete sisuseoste ja väljendusvahenditega, siis nimetatakse selliseid atribuute koos määrsõnaliste ja infiniitsetega adverbiaalatribuutideks.

Adverbiaalatribuut

See on aktantne atribuut, mille vormis kajastub atribuudi adverbiaalne seos põhjaga, nt pood külas (= pood, mis paikneb külas).

Adverbiaalatribuudi põhiliigid

• habitiivatribuut: info kuulajatele
• kaasnemisatribuut: poiss rattaga
• sõltuvusatribuut: lugu isast
• kohaatribuut: vaade merele
• ajaatribuut: õhtud juunis
• kvantumiatribuut: kogemus üle kahe aasta
• otstarbeatribuut: plats telkimiseks
• seisundiatribuut: tööstaaž õpetajana

Genitiivatribuut

See on omastavas käändes ehk genitiivis aktantne atribuut, nt ema lilled. Genitiivatribuudi vorm ei täpsusta põhja ja laiendi sisuseost, vaid jätab selle ebamääraseks. Seose laad võib järelduda atribuudi ja põhja leksikaaltähendusest. Genitiiv viitab vaid aktantsele seosele implitsiitse predikaadi (nominalisatsiooni korral põhja) ja atribuudi vahel, jättes selle konkretiseerimata.

Subjektiline genitiivatribuut

Subjektilisele genitiivatribuudile vastab lauses alus. Sellisel juhul on nimisõnafraasi põhi teonimi vm tegevust, protsessi või seisundit väljendav nimisõna: koera haukumine – Koer haugub

Objektiline genitiivatribuut

Objektilisele genitiivatribuudile vastab lauses sihitis. Sellisel juhul on nimisõnafraasi põhi sihilisest tegusõnast tuletatud nimisõna ehk deverbaalsubstantiiv: harilikult teonimi vm tegevust väljendav substantiiv või tegijanimi: maasikate korjamine – Korjatakse maasikaid

Adverbiaalne genitiivatribuut

Adverbiaalsele genitiivatribuudile vastab lauses määrus. Nii nagu määrus, võib ka adverbiaalne genitiivatribuut väljendada järgmist

• valdajat (vrd habitiivadverbiaal) selle mitmesugustes variantides: vahetut omajat; institutsiooni, millesse põhjaga tähistatu kuulub; isikut, kellega põhjaga tähistatu on mingites sotsiaalsetes suhetes; tervikut, mille osaks põhjaga tähistatu on; nähtust, mille parameetrit põhi väljendab: isa auto (= auto, mis kuulub isale)
• tegijat (vrd agentadverbiaal): Darwini teooria
• rektsiooniadverbiaali tähendusi (vrd rektsiooniadverbiaal): lillekimbu pilt (= pilt lillekimbust)
• kohta (vrd lokaaladverbiaal): Lõuna-Eesti loodus (= loodus Lõuna-Eestis)
• aega (vrd temporaaladverbiaal): detsembrikuu pühad (= pühad detsembrikuus)
• kvantumit (vrd kvantumiadverbiaal): kahe kuu töö (= töö, mis kestab kaks kuud)
• otstarvet (vrd finaaladverbiaal): beebide pood (= pood, kus müüakse beebiasju)

Genitiivatribuut kasutatakse ka mitmusliku reduplikatiivtäiendina põhja tähenduse intensiivistumiseks: See on vast raamatute raamat; küsimuste küsimus.

Kirjandus

• Erelt, Mati, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1993. Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, § 570, 576, 577