Aktant

Allikas: Vikipeedia

Aktant on moodustaja, mis märgib lauses situatsiooni osalist.[1]

Aktantide olemasolu, arvu, funktsiooni ja vormistuse määrab lauses semantiline predikaat, milleks võib olla öeldis, öeldis koos öeldistäitega, kõrvallause öeldis (+ öeldistäide) või tegusõna käändeline vorm (infiniittarindi põhi). Primaarne semantiline predikaat on öeldis. Semantiline predikaat on lause semantiline kese ning väljendab lauses situatsiooni tüüpi. Nt lauses

Ta kardab ämblikuid on semantiliseks predikaadiks öeldis kardab, mis väljendab kartmise situatsiooni, ning situatsioonis osalejateks ehk aktandideks on öeldise seotud laiendid ta ja ämblikud.

Aktant võib olla öeldise seotud laiend või vaba laiend.

Aktandi semantilised funktsioonid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aktandi semantiline funktsioon on situatsiooni osaliste rollide näitamine. Aktantide kirjelduse täpsusest oleneb konkreetsete funktsioonide arv. Osa funktsioone esineb ainult teatud käände- või kaassõnakasutuses (nt võib aktant olla ainult kaasaütlevas käändes), osade funktsioonide süntaktiline taust on laiem. Viimaste hulka kuuluvad:

  • tegija ehk agent on teadlikult toimiv, oma tegevust kontrolliv osaline: Sprinter jookseb 400 meetrit; Vaasis on minu valitud lilled.
  • kogeja on psüühilises situatsioonis osaleja: Miia armastab loomi; Mulle ei meeldi see raamat.
  • valdaja: Need paberid on minu käes; Ma sain need paberid Peetrilt.
  • neutraalne osaline: Uksed on avatud; Konn on kahepaikne.
  • vahend: Ta avas ukse võtmega; Pult paneb teleka tööle.
  • koht: Lapsed on kinos; Isa kiirustab tööle.
  • aeg: Hommikuti tõuseb päike; Ema tuli õhtul koju.

Tegevussubjekt[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tegevussubjekt on aktant, mis täidab lauses tähelepanuväärseima osalise rolli - see on teiste osalistega võrreldes semantiliselt esile tõstetud. Tegevussubjekt on alati situatsiooni aktiivseim osaline – tegevuse sooritaja, seisundis või protsessis osaleja. Erinevates lausetes võivad tegevussubjektiks olla erinevaid konkreetseid semantilisi funktsioone täitvad aktandid.

  1. Kui lauses on olemas tegija ehk agent, on see tegevussubjekt, nt Ma lugesin raamatu läbi.
  2. Kui lauses puudub tegija ehk agent, on tegevussubjektiks kogeja või valdaja, nt Mulle meeldivad hobused.
  3. Kui lauses pole tegijat ega kogejat või valdajat, on tegevussubjektiks tavaliselt vahend, nt Nuga lõikas kätte.

Primaarne tegevussubjekt on lauses alus ehk grammatiline subjekt. Eesti keeles võib alalütlevas ehk adessiivis, alaleütlevas ehk allatiivis või osastavas käändes ehk partitiivis võib tegevussubjekt olla vaid kogeja-omajalauses ja olemasolulauses, omastavas käändes ehk genitiivis esineb sekundaartarind tegevussubjekt (tema nähes).

Tegevusobjekt[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tegevusobjekt on aktant, mis näitab, kellele või millele on lausega tähistatud tegevus suunatud. Tegevusobjekt vastandandub tegevussubjektile. Primaarne tegevusobjekt on lauses sihitis ehk grammatiline objekt, nt Ma armastan teda; Mees kaevas kraavi. Tegevusobjekt võib olla ka määrus, nt Ta andestab sulle; Ta noogutas mulle.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Erelt, Mati, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1993. Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, § 474.