Sihiline tegusõna
Sihiline tegusõna ehk transitiivverb ehk transitiiv ehk sihiline pöördsõna on tegusõna, mis väljendab sihilist tegevust ja toob harilikult endaga lausesse kaasa sihitise. Sihilisele tegusõnale vastandub sihitu tegusõna ehk intransitiivverb.
Tüüpiline sihilise tegusõnaga lause on näiteks Ma (alus) armastan(öeldis) sind (sihitis).
Lauseid, mille öeldist laiendab sihitis, nimetatakse transitiivlauseteks. Laused, kust sihitis puudub, on intransitiivlaused.[1]
Eesti keel[muuda | muuda lähteteksti]
- Sihilised tegusõnad on näiteks aimama, aitama, arvama, aitama, mäletama.
Näiteks Ema aitab last (sihitis).
- Sihitud tegusõnad on näiteks: aeguma, haigestuma, hajuma, lahkuma
Kontekstiellipsi puhul, kui lausest jäetakse korduv element välja, võib ka transitiivlausest sihitis puududa. Näiteks Ema kallab kannust mahla (sihitis). Tõstab ø laste ette.
Transitiivlausete ja intransitiivlausete vastavus ei pruugi olla alati üksühene, sest
- sihilist tegusõna võidakse kasutada mittesihilisena: Nad petavad ja ründavad, vrd Nad petavad inimesi (sihitis) ja ründavad neid (sihitis)
- Sihitud tegusõnad transitiivseina. Laps astus pinnu jalga.
Sihitisele vastab lause tähendusstruktuuris enamasti neutraal, harvemini muud osaliste tüübid:
- vahend lauses Ta mängis viiulit.
- kogeja lauses Õnnetus ehmatas meid.
- koht lauses Seda rada käin ma esimest korda.
- põhjus lauses Laps kardab hiirt.
Semantiliselt ehk tähenduslikult on sihitis alati tegevusobjekt, väljendades midagi, millele verbiga määratud tegevus on suunatud.
Akusatiivkeeled ehk A- keeled[muuda | muuda lähteteksti]
Tegusõna on transitiivne ehk sihiline kui sellega liitub kohustuslikult kaks nimisõnafraasi, milles üks märgitakse aluseks ja teine sihitiseks. Akusatiivisüsteem kehtib nendes keeltes, kus transitiiv- ja intransitiivlause alused markeeritakse ühtmoodi, transitiivlause sihitis aga teistmoodi.[2] Näiteks ladina, eesti ja soome keel on akusatiivkeeled ehk A- keeled.
Nt lauses Caesar tuli (ladina k Caesar veni+t) on nii ladina kui ka eesti keeles alus Caesar markeerimata käändes - nimetavas. Lauses Caesar võitis vaenlase (ladina k Caesar host+em vici+t) on sihitis markeeritud, see on ladina keeles akusatiivis, eesti keeles omastavas (võib olla ka osastavas käändes).
Keeletüübinimi akusatiivikeel ei tähenda, et keeles peaks olema morfoloogiline akusatiiv. Nimetus viitab üldisemalt transitiivlause sihitise märgistamisele mingi alusest erineva vormiga.