Aini-Merike Remmel
Aini-Merike Remmel (7. detsember 1938 Tartu – 8. jaanuar 2015) oli eesti arhitekt.
Ta lõpetas 1957. aastal Tartu 1. Keskkooli. Keskkoolis õppimise kõrvalt lõpetas ta lastemuusikakooli klaveri erialal ja spordikooli tennises. Pärast keskkooli lõpetamist astus ta Tartu Kujutava Kunsti Kooli kunstipedagoogika erialale, kus õppis ühe aasta. Seejärel asus ta õppima ERKI-sse, mille lõpetas 1964. aastal arhitektuuri erialal. Talle enim mõju avaldanud õppejõud oli Uno Tölpus, kes oli ka tema diplomitöö juhendaja.
Ta asus kõrgkooli viimasel kursusel tööle Eesti Tööstusprojekti, kuhu ta suunatigi pärast lõpetamist tööle. Ta tegi seal mitu tööstushoonete sisekujundust. Aastatel 1966–1972 töötas ta Pärnu linna Ehituse ja arhitektuuri osakonnas vanemarhitektina; tema olulisemad tööd olid tennisepaviljon Ringi tänaval, Pärnu rajooni puhkealade planeering, suvilakooperatiiv "Pikniku" I järk Kablis, aianduskooperatiiv "Tammiste" ning arvukalt eramuid ja aiamaju. Aastal 1969 oli ta ka Pärnu teatris lavakunstnik.
Aastatel 1972–1974 töötas ta vanemarhitektina Eesti Maaehitusprojektis, tema käe all valmisid Kose-Risti aleviku, Kilingi-Nõmme ja Vana-Vigala planeeringud. Aastatel 1975–1976 viibis ta (perekondlikel põhjustel) Gruusias, kuid aastal 1976 asus ta vanemarhitektina tööle Tartu maakonna arhitektuuribüroos, kus töötas ligi 20 aastat kuni pensionile jäämiseni.
Aini-Merike Remmel suri 8. jaanuaril 2015 ja ta saadeti viimsele teekonnale 14. jaanuaril 2015 Tartu Peetri kirikust.
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Tema vanemad olid kunstipedagoog Aleksander Remmel ja botaanik Alide Remmel.