Afyonkarahisar

Afyonkarahisar (2005. aastani Afyon ^[1]) on linn Türgis Anatoolia lääneosas 250 km Ankarast edelas ning mööda raudteed 206 km Konyast loodes ^[2], Afyonkarahisari provintsi keskus. Geograafilised koordinaadid on 38°45′ N, 30°32′ E.

Elanike arv on 2008. aasta andmetel 163 207. Aastal 1990 oli elanikke 98 618 ^[3].

Linn on unimagunakasvatuse keskus. Linna ametlikus nimes on liidetud hüüdnimi Afyon ('oopium') ja ajalooline nimi Karahisar ('must linnus').

Afyonkarahisari linnus linna kohal kõrguva kalju otsas pärineb hetiitidelt. Vana-Rooma ja Bütsantsi ajal oli linna nimi Akroinon või Akroinos. Aastal 740 toimus Akroinoni lahing, milles Bütsantsi keiser Leo III kaitses linna araablaste vastu. Linna vallutas Ikonioni sultan Kılıç Arslan I ning 1382 läks ta Osmanite riigi koosseisu, kus temast sai sandžaki keskus.

Kreeka-Türgi sõja käigus vallutasid märtsis 1921 linna kreeklased; augustis 1921 läks see türklastele tagasi ^[4].

Linnas on tervisveeallikad, arheoloogiamuuseum ja suur mošee Ulu Cami. Säilinud on Osmanite aegseid maju. ^[5].

Kohaliku kaimakki peetakse eriti maitsvaks, sest kohalikud lehmad söövad moonitaimi. Tuntud on kohalik marmor ja kohalikud sudžukid. ^[6].

Linnavõimud hoolitsevad puhtuse eest. Afyon oli üks esimesi Türgi linnu, kus on palju prügikaste. ^[7].

Linnast on pärit president Ahmet Necdet Sezer, kelle nime kannavad haigla ja Afyoni Kocatepe Ülikool ^[8].

[redigeeri] Viited