Aerjalalised

Allikas: Vikipeedia
Aerjalalised
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Lülijalgsed Arthropoda
Alamhõimkond: Vähid Crustacea
Klass: Aerjalgsed Maxillopoda
Alamklass: Aerjalalised

Aerjalalised ehk kopepoodid (Copepoda) on lülijalgsete hõimkonda kuuluva aerjalgsete klassi alamklass (võidakse vaadelda ka seltsina aerjalgsete alamklassis[viide?]).

Aerjalalisi Ernst Haeckeli joonistatuna

Aerjalalisi leidub meres ja enamikus mageveeveekogudes. Paljud aerjalalised on planktilise eluviisiga, osa on bentilised. Esineb ka parasiitseid liike.

Planktilised aerjalalised on zooplanktoni oluline rühm, nad on toiduks kaladele, vaaladele, merelindudele ning teistele lülijalgsetele. Aerjalalised on tähtsad globaalökoloogias ja süsinikuringes. Mõnede allikate kohaselt on aerjalaliste biomass kõige suurem loomne biomass[viide?].

Iseloomustus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aerjalalised on mikroskoopilised, nende pikkus on alla 1 mm kuni 5 mm[viide?]. Kehaehituses eristub pea, rindmik ja tagakeha. Pea on kokku kasvanud rindmiku esimese segmendiga. Pea eesotsas asub allapoole kaldus nokis ehk rostrum.

Tavaliselt on aerjalaliselt pea eesosas paaritu liitsilm ja lihtsilmana talitlev naupliussilm.

Nende eestundlad (antennid) on suhteliselt pikad ja osalevad ujumisel ja hõljumisel. Aerjalaliste liikumine pole sujuv, vaid tõukeline.

Enamik aerjalalised toituvad vee filtreerimisest (filtrijad), vähem on parasiite.

Sigimine ja areng[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aerjalalised on lahksugulised. Munadest kooruvat vastset nimetatakse vähikvastseks ehk naupliuseks. Elu jooksul kestuvad nad mitu korda.

Aerjalaliste süstemaatika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aerjalaliste alamklassi kuuluvad seltsid:

  • Calanoida (hormikulised)
  • Cyclopoida (sõudikulised)
  • Gellyelloida
  • Harpacticoida (rullikulised)
  • Misophrioida
  • Monstrilloida
  • Mormonilloida
  • Platycopioida
  • Poecilostomatoida
  • Siphonostomatoida

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]