Adolf Perenson
Adolf Perenson (ka Berenson; Перенсон (Берендсон), Адольф Густавович; 19/31. oktoober 1885 Kolga, Kuusalu kihelkond, Harjumaa – 10. mai 1919 Krasnojarsk) oli eesti päritolu sotsiaaldemokraatliku liikumise tegelane, 1905. aasta Kroonlinna ülestõusust osvõtja, poliitvang ja nõukogude võimu esindaja Siberis Jenissei maakonnas ja Krasnojarski oblasti Täitevkomitees, hukatud Vene kodusõjas valgekaartlaste poolt.
Õppis Peterburi ülikoolis meditsiiniteaduskonnas ja sai sõjaväearsti elukutse, liitus VSDT(b)P-ga ja osales 1905. aasta ülestõusus Kroonlinnas, mille eest 1908. aastal mõisteti süüdi ja saadeti 5 aastaks sunnitööle[1]. Karistust kandis Schlüsselburgi kindluses, Zerentukis, Kutomaris. Asumisele saadeti 1912. aasta augustis Jenissei kubermangu. Tegeles eraarsti praksisega Irkutski lähedal Aleksandri keskvangla (Александровскй централ) ja Nertšinski piirkonna vanglates ning oli apteegijuhataja Jenisseiskis koos abikaasa (Елизавета Христиановна Румба-Перенсон)[2].
Pärast 1917. aasta veebruarirevolutsiooni valiti Krasnojarski Täitevkomitee liikmeks ja hiljem Jenissei maakonna Tööliste ja Soldatite Nõukogu Täitevkomitee esimeheks.
1918. aastal valiti Jenissei kubermangu Tööliste ja Soldatite Nõukogu Täitevkomitee esimehe asetäitjaks ning Siberi Kesktäitevkomitee liikmeks, Vene kodusõja ajal vahistati augustis 1918, admiral Aleksandr Koltšaki vägede poolt ja hukati koos teiste Krasnojarski Täitevkomitee liikmetega 1919. aastal Krasnojarski vanglas[3].
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Персонажи Нерчинской каторги". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. märts 2016. Vaadatud 13. mail 2009.
- ↑ Юрий. Сборник статей, материалов и документов: Был ли Сталин агентом охранки?.[alaline kõdulink]
- ↑ Сибирский календарь на Academ.info