Abel (Norra suguvõsa)

Allikas: Vikipeedia

Abel on Norra suguvõsa, mis on pärit Abildist Lõuna-Jüütimaal (sellest ka nimi).

Kaks venda, Mathias (umbes 16201774) ja Jacob, läksid sealt Trondheimi ning panid aluse Norra Abelite suguvõsale. Üks selle Taani haru kannab nime Abell.

Mathias ja Jacob kasutasid algul nimesid Abild ja Abbild. Matthias kirjutas alati alla "Abell". Vahepeal oli perekonnanimi Abelboe, kuni ta lõpuks omandas praeguse kuju.

Perekonnanimi Abel on Norra nimeseadusega kaitstud.

Suguvõsa tuntumad esindajad on matemaatik Niels Henrik Abel (1802–1829) ning tema isa, vaimulik ja poliitik Søren Georg Abel (1772–1820).

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mathias ja Jacob[muuda | redigeeri lähteteksti]

1641. aasta paiku asusid umbes kahekümneaastased vennad Mathias ja Jacob Schleswigist Lõuna-Jüütimaalt Abildist Trondheimi, et tegelda seal kaubanduse ja käsitööga. Nad võisid põgeneda sõjaväkke võtmise eest. Vennad ostsid Trondheimi kodakondsuse, omandades õiguse tegelda kaubanduse, käsitöö ja laevandusega.

Juba 1651. aastaks oli Mathias saanud palgaliseks rahukohtunikuks. Ta abiellus 17- või 18-aastase Karen Rasmusdotteriga, kelle isa Rasmus Hansen oli Trondheimi saabunud 1600. aasta paiku Koldingist. Rasmus oli teeninud algul Sjællandi saarel maakonnakohtunikku Axel Urnet ning oli siis asunud Trondheimi ja abiellunud Elisabeth Hansdatteriga. Karen oli nende neljast lapsest ainus, kes suureks kasvas. Kareni ema Elisabethi isa oli olnud Reinsklosteri foogt Trondheimis; ema kaudu oli Elisabeth suguluses Stauri, Benkestoki, Skanke ja Rustungi aadlisuguvõsaga.

Mathias oli viis aastat kõrgel sõjaväelisel ametikohal Põhja-Norra varustus- ja laskemoonasekretärina. Ta suri 1664.

Mathiasel ja Karenil oli seitse last: Mathias, Elisabeth, Hans, Ester, Henrik, Rasmus ja Karen.

Hans Abel (1654–1732)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mathiase kaks vanemat poega Mathias ja Hans (sündis 1654) saadeti varakult Trondheimi toomkooli, et neist saaks kirikuõpetajad.

19-aastasena saadeti Hans Kopenhaagenisse eksamit examen artium tegema. Kolme või nelja aasta pärast tuli ta sealt tagasi bakalaureusekraadiga teoloogia alal. Ta sai Trondheimi toomkoolis madalapalgalise koha. 1690. aasta alguses suundus ta Kopenhaagenisse, et passida kõrgemat ametikohta. Varsti kuulis ta, et Bergenist lõuna pool asuva saareküla Tysnesi pastor Bergeni lähedal Tyge Broch, kes vaatamata piiskopi protestile oli abiellunud oma kihlatu asemel oma eelkäija abikaasaga, oli oma kohast ilma jäänud. Hans taotles seda kohta endale ja saigi selle kahe päeva pärast. Ta võttis oma ema Tysnesi kaasa.

Aastal 1691 abiellus ta Claire Hanningiga, kes oli pastoritütar Sogndalist. Claire'i isa Peder Olufsen Hanning oli kaks korda abielus ning tal oli palju lapsi, kelle järeltulijatest said suurelt jaolt Bergeni ümbruse pastorid ja pastorite abikaasad.

Aastal 1700 sai Hans Kopenhaagenist ka magistrikraadi, kuid jäi elu lõpuni (1723) Tysnesi pastoriks. Hans ja Claire olid saarel austatud ja armastatud.

Nende lapsed olid Mathias, Christine, Peder, Anne, Søren, Ester Marie, Hans ja Jørgen Henrik. Mathias, Peder, Hans ja Jørgen Henrik lõpetasid kolme-nelja aastaga Bergeni katedraalikooli ning tegid Kopenhaagenis eksami examen artium, et teoloogiat õppida.

Søren Abel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hans Abeli viies poeg Søren ei hoolinud koolis käimisest, vaid hakkas Bergenis äriga tegelema. Aastal 1732 sai temast Bergeni linna nõunik-täitevjuht. Aastal 1737 abiellus 39-aastane Søren 30-aastase Margrethe Hanningiga, kelle isa oli Førde pastor Sunnfjordis, Søreni ema isa Peder Olufsen Hanningi poeg. Et nad olid nõod, oli abiellumiseks tarvis eriluba.

Sørenil oli peale linnaameti ka eraäri, mida abikaasa tal nähtavasti pidada aitas.

Søren suri 48-aastasena 1746. Maha jäi kolm poega ja üks tütar vanuses 2...8. Laste eest olid hoolitsema Søreni vaimulikest vennad, kellel endalgi olid suured pered, kuid nähtavasti sai Margrethe ärist nii palju sissetulekut, et ta tuli laste kasvatamisega toime, müües vanu rõivaid ja kodus tehtud linasid. Lastest sai peale Hans Mathiase suureks ainult Peder, kes tegutses algul rändpagarina ning hiljem väikekaupmehena Bergenis. Peder suri poissmehena.

Hans Mathias Abel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Hans Mathias Abel

Hans Mathias Abel, Søreni ja Margrethe esimene laps, sündis 1738. Ta ristiti Søreni isa ja vanaisa auks.

Isa oli poja koolitamiseks raha kõrvale pannud. Aastal 1746 astus Hans Mathias Bergeni toomkooli. Seal oli rektoriks Jacob Steensen, ning poiss sai sealt väga hea hariduse. 17-aastasena (1755) astus ta Kopenhaagenis ülikooli ning 1756 tegi eksami examen philosophicum. Ta valis kiireima ja kergema tee teoloogiaõpingute lõpetamiseks, tehes läbi kursuse, mis vastas hindele non contemnendus. 19-aastasena oli see tal tehtud, ning nüüd võis ta alustada vaimulikukarjääri abiõpetajana.

Hans Mathias töötas kuus aastat Byglandis oma isa venna Jørgen Henriki käe all. Pärast onu surma asendas ta teda kuni järglase määramiseni. Seejärel määrati ta vakantsele kohale Oddernesis piiskopkonnas. Seejärel määrati ta abiõpetajaks Erik Anker Brunile Evjes Setesdalenis. Seda pastorit süüdistati talupoegadelt raha ja maa väljapetmises; ta pidas joomapidusid ning väidetavalt rasestas oma teenijatüdrukuid. Abel pidi selles olukorras lepitust tooma. Kolme aasta pärast saadeti ta sama üleandega abiõpetajaks Telemarki Fyresdali pastori Henrik Bergi juurde, kes oli Anker Brunist veel suurem joodik ja liiderdaja.

Evjes abiellus Hans Mathias 28-aastasena 29-aastase Elisabeth Knuth Normandiga. Elisabethi vanemad olid kaupmees Jørgen Petersen Normand ning Anne Marie Wendelboe, kes pärines kohalike kõrgete riigiametnike Faret'ite suguvõsast. Hans Mathiase ja teiste hilisema tunnistuse järgi oli Elisabeth üks paremaid asju, mis Hans Mathiase elus oli.

Pastorina teenis Hans Mathias kõigepealt 12 aastat Telemarkis Skafsås ja siis veel 6 aastat ühes teises koguduses. Uusaastal 1785 jõudsid 46-aastane Hans Mathias ja Elisabeth Gjerstadi. Neil oli tütar Margaretha Marine ja poeg Søren Georg. Nad rõõmustasid väga selle uue koha üle, isa olevat isegi valju häälega laulnud. Pastoraadi majapidamine oli suur ja heas korras. Seal jätkus sööta 30 lehmale, 5 hobusele ja hulgale lammastele. Kasvatati talirukist ja kartulit. Kõik kirikumõisa hooned olid korras ning personal oli töökas ja kohusetundlik. Hans Mathias ja Elisabeth olid põllumajanduses kogenud ning said majapidamisega hästi hakkama. Hans Mathiase eelkäija oli sügisel kartulikasvatuse edendamiseks taluperenaistel kõhu kartuleid täis söötnud. Külas ehitati uusi maju kartulikeldritega.

Hans Mathias Abel korraldas sotsiaalhooldust ja võitles joomarluse vastu. Ta kirjutas koos talupoegadega alla lepingule, mis nägi ette alkoholi tarvitamise vähendamise pulmades. Kirikuõpetajana oli ta otsusekindel ja kogudus usaldas teda.[1]

Tema abikaasat Elisabethi armastas Gjerstadi kogudus võib-olla veel rohkem. Ta hoolitses teenijate ja talupoegade eest ning õpetas, kuidas enda eest hoolt kanda.[2]

Hans Christian Abel teenis kokku viie Kristiansandi piiskopi all.

Vapp[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suguvõsavapil on hõbedasel vapikilbil õunapuu, mille tüve ümber on keerdunud madu. Õunapuu all võtab Aadam vastu õuna Eevalt, kes vasaku käega nopib puult õuna. Kõik on loomulikes värvides. Kiivriehiseks on kaks hõbedast tiiba.

Vapi pilt leidub raamatutes:

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]