‘Abd Allāh I

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Jordaania kuningast; Saudi Araabia kuninga kohta vaata artiklit ‘Abd Allāh ibn ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd

‘Abd Allāh I

‘Abd Allāh I (‘Abd Allāh ibn al-Ḩusayn; 1882 Meka20. juuli 1951) oli esimene Jordaania kuningas.

‘Abdallāh oli Hedžazi kuninga Ḩusayn ibn ‘Alī poeg ja Iraagi kuninga Fayşal I vend. Ta sündis Mekas ja sai hariduse İstanbulis. 19121914 esindas ta Osmanite riigi seadusandlikus kogus Mekat, kuid Esimese maailmasõja ajal asus brittide poolele. Aastatel 19161918 tegi ta koostööd Briti agendi T. E. Lawrence'iga ja etendas juhtivat osa araabia ülestõusus Osmanite riigi vastu, juhtides Türgi garnisonide purustamiseks korraldatud sissireide.

Pärast Osmanite riigi kokkuvarisemist sai ‘Abdallāh 1921 Briti mandaatmaa Transjordaania (tänapäeva Jordaania) emiiriks ja mandaadi lakkamisel 25. mail 1946 kuningaks.[1]

Mais 1948 ründas ‘Abdallāh äsja moodustatud Iisraeli ja hõivas suured maa-alad. Pärast tulevahetuse lõpetamist 1949 säilitas ta Läänekalda (araabia Palestiina) piirkonna ja nimetas riigi ümber Jordaania Hašemiitide Kuningriigiks.

‘Abdallāh' mõrvas 1951 Palestiina araabia fanaatik, 21-aastane rätsepa õpipoiss Mustafa Ashu, kes pääses läbi pealtnäha tiheda turvameeskonna. Ta tulistas ka kuninga kõrval seisnud pojapoega Husseini. Kuul tabas Husseini rinnal olevat medaljoni, mida pojapoeg kandis oma vanaisa nõudmisel, ja nii päästis medaljon poisi elu.

4 päeva varem, 16. juulil 1951 oli Ammanis mõrvatud Liibanoni endine peaminister bei Riad as-Solh ning kuulujutud rääkisid, et as-Solh saabus Jordaaniasse arutama Iisraeliga rahu sõlmimist.

Mõrvas süüdistati 10 vandenõulast, kellest kaks tähtsaimat, Jeruusalemma endine sõjaväekuberner kolonel Abdullah el Tell ja doktor Musa Abdullah Husseini, põgenesid Egiptusse ja 4 kaasvandenõulast mõisteti surma.

‘Abdallāh'l oli kaks poega Ţalāl ja Nayef ning kolm tütart Hayd, Munera ja Maqbouleh. Jordaania trooni päris vanem poeg Ţalāl, ent kuna too oli vaimuhaige, sai kuningaks tema poeg Hussein, kui ta 17 aastat vanaks sai.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. "Amir Abdullah's Bodyguard on Camels with Red, Green and White Standard at Far Left". World Digital Library. 1921-04. Vaadatud 2013-07-14. 
Eelnev:
puudub
Transjordaania emiir
19211946
Järgnev:
puudub
Eelnev:
puudub
Transjordaania kuningas
19461949
Järgnev:
puudub
Eelnev:
puudub
Jordaania kuningas
19491951
Järgnev:
Ţalāl