Ísafjörður

Allikas: Vikipeedia
Ísafjörður

islandi Ísafjörður

Elanikke: 2600 (2011)

Koordinaadid: 66° 5′ N, 23° 9′ Wkoordinaadid: 66° 5′ N, 23° 9′ W
Ísafjörðuri asendikaart
Tänavapilt. Paistab kirik.

Ísafjörður (islandi keeles 'jääfjord') on linn Islandil, Vestfirðiri piirkonna ja Ísafjarðarbæri valla halduskeskus ja suurim linn. Ta asub Skutulsfjörduri fjordi ääres, mis on osa suuremast Isafjarðardjúpi fjordist.

Kõige tähtsam transpordikeskus linnas on sadam. Sadama kaudu on linnal praamiühendus naaberasulatega ja aeg-ajalt saabub sadamasse reisilaevu turistidega. Maantee abil on linn ühendatud 15 km kaugusel loodesse jääva Bolungarvíkiga ja Súðavíkiga idas. 1996 valminud üherealine Vestfirðiri tunnel viib Flateyri ja Suðureyri juurde, samuti valla lõunaossa. Ísafjörðuril on lennujaam, kust toimuvad korrapärased lennud Reykjavíkki.

Ísafjörðuri elanike peamine tegevusala on kalapüük ning ta on üks Islandi suurimaid kalanduskeskusi. Alates 1980. aastatest, mil kalanduses algas poliitiliste piirangute ja kalavarude vähenemise tõttuallakäik, on linna elanike arv järjekindlalt vähenenud.

Hoolimata väikesest elanike arvust näeb Ísafjörður linnalik välja. Linnas on haigla, kultuurikeskus, muusikakool, kunstigalerii ja raamatukogu.

Ísafjörðurist on pärit Islandi president Ólafur Ragnar Grímsson.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Landnámabóki (Islandi asustamise raamatu) järgi rajas esimese asula Skutulsfjörduri rannale Helgi Magri Hrólfsson 9. sajandil.

16. sajandil sai Ísafjörður väliskaubanduse sihtpunktiks. Sel ajal olid linnas tavalised nõiaprotsessid ning hulk inimesi pagendati linnast Hornstrandiri poolsaarele, kus praegu asub rahvuspark. 1786 moodustati linna ümber vald.

Kohalikus vabaõhumuuseumis säilitatakse Islandi vanimat maja, mis ehitati 1734. Tollest sajandist on säilinud veel kolm puumaja. Peamiselt ehitasid need välismaised kaupmehed.