Šalčininkai

Šalčininkai
leedu	Šalčininkai
poola	Soleczniki
valgevene	Вялікія Салечнікі * / Vialikija Saliečniki *transkribeerituna: Vjalikija Saletšniki
	Püha Apostli Peetruse kirik
	Šalčininkai vapp
	Pindala: 2,98 km²
	Elanikke: 6841 (1.01.2023)
	Koordinaadid: 54° 19′ N, 25° 23′ E

Šalčininkai (leedu^ⓘ,poola Soleczniki) on linn Leedus Vilniuse maakonnas, Šalčininkai rajooni halduskeskus. Asub Vilniusest 42 km lõunas Valgevene piiri ääres.

Šalčininkai asub merepinnast 181 meetri kõrgusel Šalčia jõe kaldal, mille järgi linn on ka nime saanud. Jõele on rajatud kaks paisjärve. Lõunas asub Šalčininkai-Bieniakoni piiripunkt.

Haridust annavad kolm gümnaasiumit ja kunstikool. Linnas on raamatukogu, postkontor ja rajooni keskhaigla.

Šalčininkai on poola kultuuri keskus. 2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Šalčininkai elanikest poolakaid 71,37%, leedulasi 13,79%, venelasi 7,12%, valgevenelasi 4,17%, ukrainlasi 1,04% ja teistest rahvustest inimesi 2,5%.

Ajalugu

Šalčininkaid on esmamainitud 1311. aastal Peter von Dusburgi kroonikas, mil sinna tungisid ristisõdijad. Sealset kanti rüüstati veel aastail 1378, 1382 ja 1394. XIV sajandil rajati Šalčininkai mõis.^[2] Aastal 1410 ehitati sinna esimene kirik. XV sajandil sai asula alevi staatuse.

Aastail 1523–1622 kuulus asula Hlebowiczitele, kes rajasid alevisse veski, klaasikoja ja pruulikoja. Toona rajati sinna ka protestantide kabel ja juudi palvemaja. Aastal 1655 rüüstasid alevit Moskva väed.

Alevi elanikud osalesid novembriülestõusus. Šalčininkai hakkas kasvama pärisorjuse kaotamisel aastal 1861, ent intensiivsema kasvu tõi siiski kaasa raudtee rajamine aastal 1882.

Aastal 1920 jäi Šalčininkai Poola haldusalasse. Aastal 1939 läks see Valgevene NSV koosseisu, aastal 1940 anti see aga üle Leedule. Aastal 1943 hukati sealse kihelkonna eestseisja Antoni Udalski, kuna ta oli aidanud juute.

Linn aastast 1956. Aastal 1972 sai linnast rajooni halduskeskus (seni oli halduskeskuseks Eišiškės), toona nimetati sealne rajoon ümber Šalčininkai rajoon.

Nõukogude perioodil oli linnas ALMAVÜ tehas, kus toodeti klaasplastist kaatrikorpuseid.

Elanikkond

332 (1868)
400 (1900)
520 (1905)
799 (1931)
1763 (1970)
3000 (1976)
3857 (1979)

6480 (1989)
6722 (2001)
6358 (2011)
6664 (2017)
6609 (2018)
6715 (2020)

2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli linna elanikest leedulasi 13,79%, venelasi 7,12%, poolakaid 71,37%, valgevenelasi 4,17% ja ukrainlasi 1,04%.^[3]

Sõpruslinnad

Łomża, Poola
Lubliniec, Poola
Połaniec, Poola
Szczytno, Poola

Łowicz, Poola
Płońsk, Poola
Żnin, Poola

Tuntud elanikke

Aaron Soltz – Nõukogude poliitik
Henoch Leibowitz – juudi rabi
Aleksander Kaszkiewicz – Leedu ja Valgevene vaimulik
Edward Kozakiewicz – poola kergejõustiklane
Władysław Kozakiewicz – poola kõrgushüppaja
Robert Mickevič – leedu ajakirjanik
Mikołaj Dzierżkowicz – Rzeczpospolita vaimulik, Vilniuse piiskop

Viited

↑ Resident population by city / town at the beginning of the year, vaadatud 12.02.2023.
↑ "Šalčininkų dvaro sodyba (Kultūros vertybių registras)". Vaadatud 16. jaanuaril 2021.
↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 1. august 2015. Vaadatud 10. jaanuaril 2021.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

Välislingid

[1] Resident population by city / town at the beginning of the year, vaadatud 12.02.2023.

[2] "Šalčininkų dvaro sodyba (Kultūros vertybių registras)". Vaadatud 16. jaanuaril 2021.

[3] "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 1. august 2015. Vaadatud 10. jaanuaril 2021.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

[1]

[2]

[3]