Õhuruum

Õhuruum (inglise keeles airspace) on territoriaalselt jaotatud Maa pinna (tavaliselt riikide) kohal olev õhkkonna ruumiosa.

Õhkkonna ülemine piir asub FAI määrangu järgi Karmani joone kõrgusel, teisiti ka, õhuruumiks loetakse nii öelda homosfääri see osa, kus õhu koostis on konstantne (kõrgus maapinnast u 90 km).

Õhuruumi juriidiline jagamine ja lennuliiklus selles toimub rahvusvaheliselt kehtivate reeglite ja lepingute alusel.

Lennuliikluse õhuruum

Õhuruumi erimärgistus ja jaotus lennunduses

• Kontrollitava õhuruumiga on tegu juhul, kui peetakse vajalikuks, et lennuliiklusteenistusel oleks mingit laadi täidesaatev võim selles õhuruumis liiklevate lennuvahendite üle.
• Mittekontrollitavas õhuruumis võib lennuliiklusteenistusel vaid jagada soovitusi.

Õhuruumi võib jagada mitmesugusteks tsoonideks, sealhulgas lennupiirangutega aladeks ja lennukeelualadeks.

Õhuruum veekogude kohal

Rahvusvahelise õiguse kohaselt vastab riigi suveräänne õhuruum mereõiguses tarvitatavale territoriaalvete määratlusele, mille kohaselt need ulatuvad 12 meremiili (22,2 km) kaugusele riigi rannajoonest. Väljapoole riikide piire jäävat õhuruumi peetakse rahvusvaheliseks, sarnaselt "rahvusvaheliste vete" mõistega mereõiguses. Rahvusvahelise lepingu alusel võib riik siiski võtta vastutuse rahvusvahelise õhuruumi teatud osa eest, näiteks ookeanide kohal. Nii katab näiteks USA lennuliiklusteenistus suure osa Vaiksest ookeanist, ehkki see õhuruum on rahvusvaheline.

Õhuruum riigi territooriumi kohal

Suveräänse õhuruumi kõrguse suhtes pole rahvusvahelist kokkulepet, mis tõmbaks selge piiri riigi õhuruumi ning väljapoole riikide jurisdiktsiooni jääva kosmose vahele. Soovitused jäävad 30 km (lennukite ja õhupallide suurim lennukõrgus) ja 160 km (madalaim stabiilne lühiajaline Maa orbiit) vahele.

Rahvusvahelise Lennuspordiföderatsiooni (FAI) määrangu järgi loetakse Maa atmosfääri kõrguseks 100 km ehk Kármáni joon, millest kõrgemal algab kosmos, kuna kestev lend aerodünaamilise tõstejõu abil ei ole enam võimalik. Püsivalt Kármáni joone kõrgusele jäämiseks on vaja saavutada esimene kosmiline kiirus. Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) lennunduse asjatundjate arvamusel on lennuks piisava vajaliku aerodünaamilise tõstejõu saavutamine üle 60 km kõrguse vähetõenäoline.

USA laskuvad kosmosesüstikud on lennanud ka madalamal kui 80 km üle teiste riikide, näiteks Kanada, küsimata selleks luba. Sellegipoolest on nii Kármáni joon kui ka USA määratlus pelgalt praktilised soovitused, millel puudub juriidiline kehtivus riigi suveräänsuse küsimustes.

Välislingid

• USA õhuruumi kirjeldus "Aeronautilise info käsiraamatus"
• AirSpace Technology