Äke

Aleksei Venetsianov, "Põllul. Kevad" (1820ndad)

Äke on mulla pindamise, harimise ja hooldamise riist.

Äkkega mullaharimist nimetatakse äestamiseks. Äke on adra järel tähtsuselt teine mullaharimisriist. Paljude pulkadega (piidega) tööriista kasutati mulla kobestamiseks pärast kündi, külvijärgseks seemendamiseks ning vilja pealtharimiseks kasvuajal.

19. sajandi lõpus kasutusele tulnud täismetalläkete kõrval püsisid varasemad puidust äkketüübid veel vähesel määral kasutuses aastatel 1930–1940 peamiselt kartuliäketena.

Äkete liigitamine

• Otstarbe järgi – mullaharimisäke, hooldusäke
• Kasutuskoha ja -ala järgi – põlluäke, niiduäke, karjamaaäke, uudismaaäke, oraseäke
• Kuju ja ehituse järgi – kuuselatväke, karuäke, raamäke, pakkäke, siksakäke, võrkäke, rootoräke
• Äestatavate osade ehituse ja tüübi järgi – pulkäke, käppäke, piiäke, nugaäke, küünisäke, piikäke, tähtäke, vedruäke, ketasäke (randaal), lüliäke
• Töötamisviisi järgi – passiivne äke, aktiivne äke

Vaata ka

• Ader