Kividega surnuksloopimine

Kaart, mis näitab riike, kus avalikuks kividega surnuks viskamine on karistuseks kohtulik või kohtuväline vorm.

Kividega surnuksloopimine ehk lapidatsioon on hukkamismeetod, mille korral loobitakse hukatavat kividega, kuni ta sureb.

Kividega surnuksloopimine Piiblis

Meetodit on kirjeldatud Piiblis, kus seda peeti karistuseks abielurikkumise, aga ka jumalateotuse (3Ms 24:16, 1Kn 21:10), needmise (3Ms 24:14), hooramise (5Ms 22:21), hingamispäeval töö tegemise (4Ms 15:35-36) ja muude üleastumiste eest. See hukkamisviis oli Piiblis kirjeldatu põhjal omane ka egiptlastele (2Ms 8:22), samuti kasutati seda loomade hukkamiseks (2Ms 21:28-29,32). Kividega surnuksviskamine oli karistus ning märtrisurm ka esimesele kristlikule pühakule, pühale Stefanosele (Ap 7:54-60).

Kividega surnuksloopimine tänapäeval

Tänapäeval kasutatakse kividega surnuksloopimist peamiselt islamimaades, kus kehtib usupõhine šariaadiseadus, näiteks Nigeerias, Saudi Araabias, Iraanis, Afganistanis, Sudaanis, Pakistanis ja Araabia Ühendemiraatides.