Yahya Hassan

Allikas: Vikipeedia
Yahya Hassan (2013)

Yahya Hassan (19. mai 1995 Århus29. aprill 2020 Århus) oli palestiina päritolu Taani luuletaja.

Ta on tuntud oma luulekogu "Yahya Hassan" (2013) järgi, millest sai suurima läbimüügiga esikluulekogu Taani kirjanduse ajaloos. Teos on tõlgitud rohkem kui kümnesse keelde.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Hassan kasvas üles Århus V linnaosas, kuritegevusest ja vägivallast läbi imbunud immigrantide kogukonnas. Ta hakkas juba teismelisena luuletusi kirjutama ja kui ta kandis karistust Farsøs Solhaveni noortekoloonias, avastas tema kirjutamisande üks sealsetest õpetajatest. 2013. aastal lõpetas ta Hørves Vallekilde gümnaasiumi ja asus elama Kopenhaagenisse, kus avaldas sügisel 2013 oma esimese luulekogu. Ühtlasi jätkas ta õpinguid sealses Kirjanike Koolis (Forfatterskolen).

Oma kirjanduslike eeskujudena nimetas ta Fjodor Dostojevskit ja Michael Strunget. Suurimat inspiratsiooni pakkusid talle Karl Ove Knausgårdi autobiograafilised teosed.

Hassan ja tema luule said tuntuks 2013. aasta alguses, kui ta osales veebruaris Vallekilde ülikooli kirjandusfestivalil "Litt Talk" ja tema luuletused jõudsid sealt ka Taani rahvusringhäälingu DR eetrisse.

5. oktoobril 2013 avaldas ajaleht Politiken temaga intervjuu, kus ta kritiseeris teravalt oma vanemate põlvkonda: nende klammerdumist islami külge, suutmatust omaks võtta Taani ühiskonna väärtusi ja neid oma lastele vahendada. Hassani intervjuu tekitas Taani ühiskonnas laialdase debati, mis ulatus kirjandusest integratsioonipoliitikani. Ka hiljem on teda rohkelt intervjueeritud nii kirjutavas ajakirjanduses kui ka raadios ja televisioonis.

29. aprillil 2020 leiti Hassan surnult oma korterist Aarhusis. Taani politsei teatel ei peeta tema surma kuriteo tagajärjeks.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

17. oktoobril 2013 ilmus tema esimene luulekogu "Yahya Hassan", mis oli kantud autobiograafilistest teemadest ning kritiseeris samuti teravalt Taani muslimitest immigrantide kivistunud arusaamu, kaksikmoraali ja soovimatust integreeruda Taani ühiskonda. Esialgu trükiti raamatut 800 eksemplari, kuid oktoobris trükiti seda juurde 11 000, novembris juba 42 000 eksemplari jne, nii et 2015. aasta keskpaigaks oli raamatu tiraaž juba üle 120 000. Teose kirjastamisõigus on müüdud ka Rootsisse ja Norrasse ning see on tõlgitud inglise keelde.

Kirjandusringkondades on tema luulet hinnatud positiivselt. Tema luulekeelt on peetud innovatiivseks ja jõuliseks, žanriliselt esindab Hassani luule sotsiaalrealismi. Kunstilisest väärtusest enam on köitnud tähelepanu just tema luule sotsiaalsed ja poliitilised aspektid. Seda on nimetatud ainulaadseks ja šokeerivaks vaateks kaasaja ühiskonnale, mis on kantud vaoshoitud vihast ja valust ning purunenud illusioonidest. Hassan ise püüdis kogu aeg rõhutada, et tema kirjutatut tuleks käsitleda eelkõige kirjandusloominguna, mitte osana integratsiooni- ja immigratsioonipoliitikaga seotud vaidlustest.

Taani muslimitest immigrantide seas on reaktsioonid Hassani luulele olnud valulised ja vägivaldsed. Talle tehti arvukalt tapmisähvardusi. 18. novembril 2013 rünnati teda Kopenhaageni keskraudteejaamas, kuid ta pääses kergete vigastustega. 26. novembril jäeti ära tema avalik esinemine Vollsmose raamatukogus, sest politsei pidas turvariske liiga suureks. Esinemine viidi üle kohalikku kooli ja see toimus märulipolitsei kaitse all.

Luulekogu "Yahya Hassan 2" ilmus 8. novembril 2019 ning ka see sai kriitikutelt kiita.

Auhinnad[muuda | muuda lähteteksti]

Novembris 2013 sai ta oma luulekogu eest raamatumessi BogForum debüütteose auhinna. Ta pälvis ka ajalehe Politiken 2013. aasta kirjandusauhinna, mille rahaline osa oli 250 000 Taani krooni, ning 2014. aastal ajalehe Weekendavisen 2013. aasta kirjandusauhinna, mille rahaline osa oli 100 000 Taani krooni.

2014. aastal sai ta sama luulekogu eest Bodil ja Jørgen Munch-Christenseni debütandi auhinna, mis on suurim omataoline kirjandusauhind Taanis.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]