Yadigar Muhammad
Yadigar Muhammad (vene Ядыгар-Мухаммед; tatari Yädegär Möxämmäd; 1522 – 1565) oli Kaasani khaan märtsist oktoobrini 1552.
Yadigar oli pärit Astrahani khaaniriigist, ta oli sealse khaani Qasim II poeg.
Aastail 1542–1550 oli ta Moskva tsaari teenistuses.[1] 1549.–1550. aasta 2. Kaasani sõjakäigus piirasid Moskva tsaari streletsid, Šig-Alei Kassimovi ja Astrahani ratsaväelased edutult Kaasanit; nende seas oli ka Yadigar. Kaasani piiramise järel liitus ta Nogai hordiga.
Aastal 1552 kukutasid Kaasani khaaniriigi ülikud eelmise moskvameelse valitseja Šig-Alei ja kutsusid omale valitsejaks Yadigar Muhammadi.
Järgnenud 1552. aasta 4. Kaasani sõjakäigus toetasid Kaasani khaaniriiki Krimmi khaaniriik, Astrahani khaaniriik ja Nogai hord ning Osmanite riigi sultan Suleiman I kutsus üles kõiki tatarlaste riike toetama Kaasani khaaniriiki. Reaalselt ei olnud sellest tulu: Moskva tsaaririigi väed koondusid 23. augustiks Kaasani linna piirama ning kasutades kaasaegseid sõjalisi võtteid: piiramiskahureid, linnamüüriõhkimiskaevandust ja totaalset linna blokeerimist ning ümberkaudsete alade rüüstamist vallutasid 2. oktoobril Kaasani. Yadigar oli üks väheseid, kes lahingutes ellu jäi.
Järgmisel aastal lasti Moskvasse viidud Yadigar end ristida ja sai uueks nimeks Simeon Kassajevitš. Samal aastal abiellus ta Maria Kleopina-Kutuzovaga.[2] Järgmisel aastal sai omale lääniks Zvenigorodi linna.
Ta osales LIivi sõjas, täpsemalt Jeziaryšča kindluse vallutamisel. Aastal 1565 ta suri. Yadigar on maetud Tšudovo kloostrisse.
Yadigar oli sisuliselt viimane Kaasani khaan. Kaasani langemine ei murdnud küll veel khaaniriigi asukate vastupanutahet; nad kutsusid kohale nohailase Ali Akrami, kes juhatas vastupanuliikumist aastani 1556 ja lasi end khaaniks kutsuda, et tal aga edu ei olnud, hukkasid kohalikud tatarlased ta.[3]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Kirjandust[muuda | muuda lähteteksti]
- Худяков М. Г. Очерки по истории Казанского ханства
| Eelnev Šig-Alei |
Kaasani khaan 1552 |
Järgnev ' |