Xici zhuan

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Xici Zhuan)
Jump to navigation Jump to search

"Xici Zhuan" (系辞传) ehk "Da Zhuan" ("Otsustusi selgitav kommentaar" ehk "Suur kommentaar") on üks "Muutuste raamatu" lisade ("Shiyi") hulka kuuluvatest traktaatidest. Kui räägitakse "Muutuste raamatust" kui hiina filosoofia alusteosest, siis peetakse enamasti silmas just seda traktaati.

Sisust ja vormist[muuda | muuda lähteteksti]

"Xici Zhuan'is" esitatakse raamatu aluselised filosoofilised põhimõtted ontoloogia, kosmoloogia, gnoseoloogia ja eetika kohta. Avatakse teose kasutamisviise ja loomist. Koos sellega tuuakse ära ka ilma täpsustusteta ennustamistehnika raudrohuvartega ja omalaadne Vana-Hiina kultuuri ajalugu.[1]

Teoses sisalduvad erineva korrastuse ja vanusega tekstiosad. Osa neist pärineb oma kõrge sisulise ja vormilise korrastuse ning äärmise lühiduse tõttu arvatavasti pärimuslikust kultuurist (eriti I osa 1.). Teoses sisalduvad lõigud, mida on tõlgendatud teiste "Yijingi" kohta käivate kadunuks jäänud kommentaaride tsiteerimistena.

Raamat koosneb kahest osast, kummaski 12 peatükki. Erinevates väljaannetes ja tõlgetes kohtab väheke erinevaid teksti osade paigutusi, peatükkide ja nende lõikude liigendusi. On ka viide sellele, nagu oleks kogu tekst olnud jaotatud 81 (9 ruudus) lõiguks.

Tekst on hiina keele omaselt rütmiline. Kasutab koos kindlate lausete ja lõikude ehituste kordamisega ka väljendite kordamisi. Ja mõjub seeläbi vabavärsis esitatud proosana. Teksti vanemate osade eriti suur vormiline korrastatus jätab ka hiina keele tonaalsuse tõttu mulje luulest või laulust.

Ajalugu: loomine ja mõju[muuda | muuda lähteteksti]

Teos on ühtse tervikuna loodud alles 5-4 sajandil eKr. Tekstis kasutatavate mõistete järjepidevus ja kindel omavaheline seotus näitab, et tegemist on Yi ainevaldkonnaga seotud kindlapiiriliste terminitega. Raamat sisaldab ka vormi-arvu õpetuse põhialuseid ja peamisi hiina filosoofia põhimõisteid, nende tuntuks saanud piiritlusi ja omavahelisi seostamisi. (Tao; de; sing; yin-yang; li; liikumine-peatus; pehmus-kõvadus; vorm-kuju jne.)

Teosel on olnud oluline osa hiina filosoofia arengus. Läbi selle on mõistnud "Muutuste raamatut" ja selle aluseid filosoof Wang Bi (3. sajand pKr.). Valdavalt sellest kasvasid välja "Muutuste raamatul" põhinevad Songi-aegsete filosoofide, kes kõige enam filosoofia küsimusi läbi töötasid, õpetused.[1] See "Muutuste raamatu" lisa on läbi ajaloo olnud Muutuste uurimise üks ainestest ja toetuspunktidest.

Dao mõiste kasutusest "Xici Zhuanis"[muuda | muuda lähteteksti]

Peamiseks dao väljenduseks on "muutused" (yi) põhimõttel "kord yin, kord yang". Dao omaduseks on seoses sellega "tagasipöördumine ja naasmine" (fan fu). Dao "muutustena" tähendab "tekitamise tekitamist" (sheng sheng) või "elu elustamist". Või elu sünnitamist.

"Muutuste" tähenduses on dao kõrgem ja algsem "Suurest piirist" (Taiji) – ta "valdab" seda. Lisas on toodud ära ka esimest korda polaarsus "vormist ülema" (sing er shang) dao ja "vormist alama" (sing er shang) "vahendi, riista" (qi) vahel. Tuuakse ära neli targa poolset dao teostamise valdkonda: kõnedes (otsustes), tegevustes (ettevõtmistes), asjade loomises (riistade valmistamises) ja ennustamises (vaimudega suhtlemises).

"Xici Zhuan" I 12.

Targad inimesed
piiritlevad kujundeid (vorme), et ammendavalt väljendada mõtteid;
koostavad märke (skeeme; guasid), et ammendavalt väljendada seisundeid;
seostavad otsused (sõnad), et ammendavalt väljendada kõnesid;
edastavad muutuste läbivust, et ammendavalt väljendada kasu (hinnanguid),
ergastades ja korrastades neid rütmi, et ammendavalt väljendada vaimu (vaime-jumalaid).

Esimese osa piiritlustele aluse paneva esimese peatüki korrastusest[muuda | muuda lähteteksti]

Xici zhuan I 1. on tekstiliselt eriti kõrge korrastusega, vormiliselt hõlpsasti omandatav ja vaimusilmas kergesti visualiseeritav. Tekst koosneb 16 (+1) lausest. Igal lausel on kaks osa (kokku 32) ja igal osal kaks poolt (kokku 64). Ehkki viimane lause oleks justkui eraldi, liigendub ta koos eelviimasega nii nagu eelnevad terviklaused. Peamiseks lausestusvormiks on 2 × 4 hieroglüüfi, mis peegeldab juba algsele ennustamisele omast suundust püüda esitada endeluude ja hiljem ka raamatu (joonte) tekst neljamärgiliste ühikutena. Hiina keele enamus olulistest mõistetest on esitatavad nii ühe kui kahe hieroglüüfiga, mis võimaldab pidevalt nende vahel valides nii kõnes kui kirjas järgida ja tagada rütmi korrastastamist. 1. peatükk koosneb kahest erinevalt ainest esitavast teineteist täiendavast osast.

Esimese 2 × 4 hieroglüüfiga on esmalt antud mõõtkava (risti asetus) ja järgmiste 2 × 4 antakse selles kasutatavad alad (nurgad). See on tehtud nähtavaks alljärgnevas tabelis. Seda liigendust korratakse veel kaks korda tuues juurde olulisimaid põhimõisteid. Otseselt viidatakse sellele tekstis sõnaga "ruut (ruudud)" ja sellega seotu avamisega. Hieroglüüf "ruut" tähendab ka kõrvutamist, eristamist ja ühte liiki (kategooriasse) kuulumist. Sellega mõeldakse ka liigendamist ruudu külgede (ilmakaarte) järgi.

Tabelis toodud ruumiline liigendus on lisa I osa mõistmiseks möödapääsmatu, sest seda piiritlemist kasutatakse seejärel pidevalt selles osas esitavate mõistete ja tegevuste esitamisel.

Kõrge Taevalaotus (taevas) Ülem
Ilm (Qian) Maa (Kun)
Madal Maapinnas (pinnas) Alam

Seejärel minnakse (esimeses osas) üle selles asetuses oleva 8 ringpositsiooni esitamisele puudutades tekstis kaheksat guad.

Kogu peatüki teine pool (8 osa) esitatakse Qian-Kun paarsuse osade kohta käivate arenevate 8 × 2 (x 2)) kordusi kasutavate lausetena, mille lõpus tehakse lõpetava rütmiühiku erivariandiga tekstile sujuv lõpetus. Mainides ära koha saamise Keskmes! Seejuures on need 8 osa vastavuses nii 8 kolmjoone, kui (neist viimased kuus) kuue kuusjoone positsiooniga.

"Muutuste" kasutus[muuda | muuda lähteteksti]

Mitmeid kordi on puudutatud ka Muutuste ja "Muutuste raamatu" põhiteksti kasutamist (I 2.,10., 12.). Kokkuvõte nendest teose kasutamisega seotud tegevustest ja samas ka selle omandamisega seotud arengu astmetest on toodud ära järgmiselt:

  1. Rahulikul ajal loeti teksti, mõtiskleti selle sisu üle ning püüti sest juhinduda oma kõnes. Raamatu lugemine ja uurimine võimaldab mõista elu olukordade, lugude, nende vahemike ja sündmuste põhitüüpe, neisse sobivaid tegevusi ja neist tulenevaid tagajärgi.
  2. Eluvoolu kõrvalt vaadates ennustati, süüviti ennetesse ning püüti juhinduda ettekuulutustest. Anti lugudele ja nende vahemikele hinnang kasulikkuse seisukohast. Ennustamine võimaldab luua sideme vaid lugemisel ja mõtisklemisel omandatu ja tegeliku elu vahel.
  3. Läbi ettevõtmiste eluvoolu astudes jälgiti sündmusi ja muutusi, tunti ära lugusid ja püüti juhinduda neist oma tegevuses ja selleks valitavates strateegiates. Lugemisel ja ennustamisel omandatud mõistmine võimaldab seeläbi olukordasid, lugusid ja neile omaseid sündmusi ära tunda juba vahetus elus.
  4. Omadega mäel olles kaeti kuusjooni ja kujundeid, kui elu läbivaid ühisvorme ning püüti neist juhinduda oma loomingus. Kuusjoonte ehituse ja kujundite tunnetus võimaldavat leida sobivaid vormilahendeid loodavatele asjadele. Skeemide kasutus aga aitab elu süstematiseerida ja modelleerida.
Looming, kujundid. ÜHINE VORM. Tekst, kõne. ÜLDINE SEADUS.
Ettevõtmised, sündmused. ÜHENE KUJU. Ended, hinnangud. ÜKSIK TUNNUS.

Vaimust seoses ennustamisega[muuda | muuda lähteteksti]

Põhitõdemus ennustamise kohta on see, et see on seotud vaimu(de)ga (shen) suhtlemisega ja ennustusviis on selleks vaid vahend. Just "vaim(ud) pole allutatav klassifitseerifatele süsteemidele (ruudule)" (I 4), "pole saavutatav läbi valguse ja varju" (I 5), just "vaimu(de) ilmnemiste teadmises seiseneb muudatuste ja teisenemiste Tee (dao) tunnetamine" (I 9), "vaimu(de) kõrgeimaks ilminguks Taevaluses on selle all toimuva põhjuslikkuste tunnetus" (I 10), "vaimu(de)ni viib (ennustamise väge (annet; de) avav) ring" ning (I 11)"vaim(ud) on rahva poolt (väljumisel ja sisenemisel) ühiselt kasutatav" (I 11) ja et just "muudatatuste läbivust ergastades ja rütmistades väljendatakse ammendavalt vaimu(d)" .

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Щуцкий Ю. К. Китайская классическая «Книга Перемен». Под ред. А. И. Кобзева. М., 2003.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • (Lisade tõlgetega.) Перев. с кит. Б. Б. Виногродского. И цзин-Чжоу И. М. "Северный ковш", 1999.
  • (Lisade tõlgetega.) Wilhelm, Richard and Baynes, Cary (1967). The I Ching or Book of Changes, With foreword by Carl Jung. 3rd. ed., Princeton University Press#Bollingen Series XIX. Princeton NJ: Princeton University Press (1st ed. 1950).
  • Ta Chuan: The Great Treatise by Stephen Karcher 2000 by St. Martin's Press

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]