Wilhelm Bergmann
Wilhelm Karl Emil Bergmann (19. detsember/31. detsember 1864 Dobele – 20. aprill/3. mai 1907 Tartu) oli Eesti vaimulik ja teoloog.
Ta õppis aastatel 1879–1882 Riia kubermangugümnaasiumis, aastatel 1883–1885 õppis ta oma isa poeglaste asutuses. Aastatel 1885–1891 õppis ta Tartu Ülikooli usuteaduskonnas, saades aastal 1889 auhinnaks kuldauraha. Aastatel 1892–1901 oli ta reaalkoolis usuõpetajaks. Kaitses aastal 1898 mag. theol. väitekirja. Ordineeriti 4. oktoobril/16. oktoobril 1898 õpetajaks.
Ta oli aastatel 1898–1901 Tartu Ülikooli usuteaduskonna eradotsent, aastatel 1901–1907 oli ta samas tegeliku usuteaduse professor. Lisaks oli ta aastatel 1898–1907 Tartu Ülikooli koguduse õpetaja[1].
Tema eriala oli eksegeetika/praktiline usuteadus.
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Tema kälimees Hermann Arnold Lezius oli Mihkli Miikaeli koguduse õpetaja.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Die evangelischen Prediger Livlands bis 1918. Böhlau Verlag Köln, Wien 1977