Voldemar Õun

Voldemar Õun (sündinud 7. jaanuar 1893 Tallinn – 4. jaanuar 1986 Göteborg) oli Eesti riigiametnik ja kirjanik.

Sündis Tallinnas väidetavalt vabrikutöölise pojana, isa pole teada.

Aastail 1915–1917 oli jalaväe tagavarapataljoni reamees Petrogradis.

Õppis 1921–1926 Tallinna täis­kasvanute kolledži humanitaar­harus ja 1926–1937 korduvate katkestustega Tartu ülikoolis õigusteadust, hiljem veel Göteborgi ülikoolis.

Töötas mitmel ametikohal kohtu- ja politseisüsteemis, aastail 1922–1929 ka kriminaalpolitsei agendi ja sekretärina.

Pärast ülikooli lõpetamist oli kuni 1940. aasta suveni ametis EV õiguskantsleri Anton Palvadre sekretärina.

1944 põgenes Rootsi, elas ja suri Göteborgis, teenis leiba lihttöölisena.

Teosed

Eestis avaldas Mardika varjunime all Looduse romaanivõistlusel auhinnatud romaanid:

• "Tint" (1938) ja
• "Konarlik tee" (1939).

Rootsis ilmusid romaanid:

• "Viis paari susse" (1952) ja
• "Uus evangeelium" (1953),

Stockholmis tõi Lensi Römmer 1974 lavale näidendi:

• "Teisel pool tõusu".

Välislingid

• Eesti lugu: Voldemar Õun "Uus evangeelium", Eesti Päevaleht 20. märts 2009