Vladimir Käo

Vladimir Käo (18. jaanuar 1924 Petrograd – 25. märts 1989 Tallinn) oli Eesti NSV partei- ja riigitegelane ning ettevõttejuht.

Elulugu

Ta sündis Petrogradis, tema isa oli pärit Saaremaalt ja ema Pärnumaalt; aastal 1930 kolis pere Moskvasse, kus lõpetas aastal 1941 keskkooli ja aastal 1944 Moskva Tööpingi- ja Instrumendiinstituudi mehaanikainsenerina ja töötas aastatel 1944–1945 Moskva käitistes meistrina ja vanemmeistrina.

Aastatel 1946–1949 töötas ta tehases Punane RET tsehhijuhataja ja peamehaanikuna. Aastatel 1949–1951 oli ta Kunstsarvetehaste direktor, aastatel 1951–1956 tehase Ilmarine direktor.

Aastal 1956 oli ta Eesti NSV tekstiilitööstuse minister, aastatel 1956–1959 Eesti NSV kergetööstuse minister, aastatel 1959–1965 oli ta Eesti NSV Ministrite Rahvamajandusnõukogu esimehe asetäitja ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe esimene asetäitja. Aastatel 1965–1975 oli ta Eesti NSV kohaliku tööstuse minister, aastatel 1975–1978 Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitja, aastatel 1978–1983 EKP Keskkomitee sekretär ja aastatel 1983–1985 Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe esimene asetäitja.

Ta oli aastast 1950 NLKP liige, ta oli aastatel 1958–1961 ja 1966–1985 EKP Keskkomitee liige; lisaks oli ta aastatel 1978–1985 EKP Keskkomitee büroo liige. Ta oli Eesti NSV Ülemnõukogu VI, VII, VIII, IX ja X koosseisu saadik.

Vladimir Käo suri 25. märtsil 1989 Tallinnas ja ta maeti 30. märtsil 1989 Metsakalmistule.

Isiklikku

Poeg Aleksander oli autosportlane ja poeg Jüri on tootmisjuht. Tütar Larissa elab Moskvas ja tütar Olga Tallinnas.

Tunnustus

• Eesti NSV teeneline tööstustöötaja
• Eesti NSV riiklik preemia
• 1971 Oktoobrirevolutsiooni orden

Kirjandus

• Eesti majanduse biograafiline leksikon 1951*2000 AS Kirjastus Ilo, 2003