Vjatšeslav Nikonov

Allikas: Vikipeedia
Vjatšeslav Nikonov oma vanaisa Molotovi portreega nn surematu polgu rongkäigus

Vjatšeslav Nikonov (vene keeles Вячеслав Алексеевич Никонов) (sündinud 5. juunil 1956 Moskvas) on Venemaa riigiametnik, poliitik ja politoloog, fondi Russki Mir juhatuse esimees.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Vjatšeslav Nikonov on kauaaegse Nõukogude Liidu välisministri Vjatšeslav Molotovi lapselaps, kelle järgi on ta ka saanud oma eesnime. Tema ema Molotovi tütar Svetlana Molotova töötas teadurina Moskvas NSV Liidu Teaduste Akadeemia Üldajaloo Instituudis. Isa Aleksei Nikonov oli endine NKVD töötaja, hilisem Moskva Rahvusvaheliste Suhete Instituudi (MGIMO) professor. Mõlemad vanemad olid ajaloodoktorid.[1]

Õppis elitaarses inglise keele süvaõppega Moskva 1. Erikeskkoolis kuhu võeti parimatest parimad õpilased üle Moskva. Lõpetas keskkooli 1973. aastal ja astus samal aastal Moskva Riikliku Ülikooli ajalooteaduskonda, kus spetsialiseerus lähiajaloole. Ülikoolis õppides oli ta ülikooli komsomolikomitee sekretär. Lõpetas ülikooli 1978. aastal, 1978–1988 Moskva Riikliku Ülikooli ajalooteaduskonna uue ja uusima ajaloo kateedri teadur. 1981. aastal kaitses kandidaadiväitekirja teemal "Erinevate voolude võitlus USA vabariiklikus parteis 1964–1968" ja 1989. aastal doktoriväitekirja teemal "USA vabariikliku partei ideelis-poliitiline evolutsioon pärast Teist maailmasõda".

1988–1989 Moskva Riikliku Ülikooli ajalooteaduskonna parteikomitee sekretär. 1989–1990 NSV Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee instruktor ja sektorijuhataja. 1990–1991 NSV Liidu presidendi nõunik ja presidendi administratsiooni juhataja abi. Augustist 1991 jaanuarini 1992 viimase NSV Liidu KGB ülema Vadim Bakatini nõunik. 1992–1993 Regioonidevahelise Börsi ja Kaubandusliidu poliitilise konsultatiivnõukogu liige.

1993–1997 Riigiduuma liige, Venemaa Ühtsuse ja Koosmeele Partei, jaanuarist 1995 Tšetšeenia kriisiga tegeleva parlamendikomisjoni aseesimees. 1996. aasta Venemaa presidendivalimistel ülevenemaalise Boriss Jeltsinit toetava koordinatsiooninõukogu esimees.

1997–2001 Venemaa presidendi juures asuva poliitilise konsultatiivnõukogu liige, inimõiguste komisjoni liige ja poliitilise ekstremismi tõkestamise komisjoni eksperdinõukogu liige.

2006–2009 Venemaa Föderatsiooni Ühiskondliku Palati liige.

Aastatel 2007–2012 fondi Russki Mir tegevdirektor, alates 2012.aastast juhatuse esimees.

Aastast 2011 Venemaa Riigiduuma liige, fraktsioon "Ühtne Venemaa". Riigiduuma hariduse ja teaduse komisjoni esimees.

Aastast 2011 Moskva Riikliku Ülikooli avaliku halduse teaduskonna dekaan.

Mitmete Venemaa ühiskondlike organisatsioonide juhatuste liige, Edinburghi Ülikooli audoktor. 2018. aasta septembrist juhib Venemaa 1. telekanalil poliitilist vestlussaadet "Bolšaja igra."

Kriitika[muuda | muuda lähteteksti]

“Pärast Suurbritannia lahkumist pole Euroopa Liidus enam ühtegi riiki, mis poleks olnud natslike teljeriikide liidus, poleks teinud Natsi-Saksamaaga koostööd või mida Natsi-Saksamaa poleks okupeerinud.” Sellise provokatsioonilise avaldusega esines Moskvas Jalta konverentsi 75. aastapäevale pühendatud näituse avamisel Venemaa poliitik Vjatšeslav Nikonov.[2]

Ta on mitmete Venemaal kasutusel olevate ajalooõpikute autor, kus õigustatakse Stalini poliitikat. Ta on ka avalikult kaitsnud oma vanaisa Vjatšeslav Molotovi poliitikat, kandes muuhulgas nn surematu polgu marsil tema portreed.[3] Ta on kirjutanud ka paar raamatut oma vanaisa Molotovi elust.[4]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 17. veebruar 2020. Vaadatud 17. veebruaril 2020.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  2. https://saartehaal.postimees.ee/6900493/molotovi-lapselaps-ajaloost-heitke-pilk-peeglissehttps://web.archive.org/web/20200217144812/https://112.international/finance/russian-mp-tries-to-rewrite-history-48211.html
  3. https://www.newyorker.com/news/news-desk/molotov-coattails
  4. Никонов, Вячеслав Алексеевич. Молотов : молодость. Москва: ВАГРИУС, 2005; Никонов, Вячеслав Алексеевич. Молотов : наше дело правое. Москва: Молодая гвардия, 2016