Viljade ehitus

Viljade ehitus ehk viljade anatoomia on taimeanatoomia osa, mis kirjeldab viljade üldist struktuuri.

Luuvili on arenenud ülemise sigimikuga õiest. Ta on paljasvili ja koosneb kolmest kihist: õhuke väliskest ehk eksokarp, võrdlemisi paks mahlane vahekest ehk mesokarp ja sisekest ehk endokarp, mis moodustab tugeva luu, kaitsmaks selle sees olevat seemet. Mahlakad luuviljad esinevad paljudel roosõielistel, näiteks kirsipuul, ploomipuul, aprikoosipuul ja apelsinipuul. Kuivad luuviljad on näiteks harilikul mandlipuul.

Puuviljad on ühe või mitme lille küpsed munarakud või munasarjad. Lihavate viljade puhul on välimine kiht (mis on sageli söödav), mis on kude, mis areneb lille munarakkudest ja ümbritseb seemneid.

Kuid mõnel näiliselt puuviljal, söödav osa ei pärine munasarjast. Näiteks ananassi puhul areneb ta eelnevast õiest ja varrest, mis pärast õitsemist alles jäid. Seemne väliskate on karm, sest emastaim peab kaitsma selle kasvamist.

Viljade klassifikatsioon

Puuviljad, marjad ja pähklid, lühemalt öelduna lihtsalt viljad liigitatakse:

1. Seemneviljalisteks (õunad, pirnid, pihlakad, küdoonia ja ebaküdoonia) – keskel südamik, milles asuvad seemned.
2. Luuviljalisteks (kirsid, murelid, ploomid, aprikoosid, virsikud, nektariinid) – puuviljad, mis arenesid, et meelitada loomi, kes neid söövad, kuid siis sülitab välja, langeb või laseb seemned ema taimest eemale kahjustamata.
3. Eksootilisteks ehk troopilisteks ja subtroopilisteks viljadeks (tähtvili, ananass, annoona, dattel, guaav, jt) – eksootilised viljad on need, mis ei ole kohalikud ja mida kasvatatakse väljapoole ja mis on ainult nende päritolukohas saadaval. Näiteks ananass, mis koosneb mitmest erinevast õiest.
4. Tsitrusviljadeks (apelsin, mandariin, sidrun) – tsitrusviljad on happelised puuviljad, mis on rikkad C-vitamiini sisalduse poolest.
5. Marjadeks (viinamarjad, sõstrad, karusmarjad, maasikad, vaarikad, jõhvikad, pohlad, mustikad jt) – lihavad, lihtsad puuviljad libeda endokarbiga, millel on palju seemneid.
6. Pähkliteks (kreeka-, sarapuu-, seeder- ja india pähkliteks, mandlid, arahhis jne) – puuviljad, mis ei lahku küpsena, kõva / paksu munasarja seinaga.
7. Teraviljad ja kaunviljad – kuivad puuviljad, mille seemned on hajutatud tuule, vee, raskusjõu või loomade poolt, millele need on kinnitatud.

Viljade üldine ehitus

Vilja ehitus erineb suuresti liigist ja sortidest ning sellest oleneb ka, mis osad on söödavad. Luuviljadel ja marjadel moodustab viljakest söödava koe ümber seemnete. Teistes puuviljades nagu tsitruselised on söödav ainult osa viljakestast.

Viljakesta ehitus

Lihakviljade viljakestas tehakse vahet tavaliselt kolmel erineval kihil: väliskest ehk eksokarp, vahekest ehk mesokarp ja sisekest ehk endokarp. Tsitruslistel moodustab väliskest ja vahekest vilja koore. Kuivadel luuviljadel on viljakesta kihtidel raskem vahet teha.

Endokarp sisekest

Vilja seina siseosa, mis katab seemet. See moodustab tugeva luu, kaitsmaks selle sees olevat seemet.

Mesokarp vahekest

Perikarbi keskmine kiht, sageli see osa, mida söötakse

Eksokarp ehk väliskest

Väliskest on puuvilja kõige välimine kiht, mis moodustab tugeva kaitsva kihi ümber vilja. Äärepoolseim kiht viljapähklit virsiku või viinamarja naha all

Viljapõhi

Põhiliselt tsitruselistel esinev tselluloosne kiht, mis sisaldab ka eeterlikke õlisid, vahasid, steroide, rasvhappeid, ensüüme ja pigmente.

Tsitruselistel koosneb viljapõhi mitmest erinevast kihist, mis aja jooksul on paksenenud ja tugevamaks muutunud.

Valminud viljas viljapõhja rakud sisaldavad rohkesti karotenoide kromoplastides, mis eelnevatel etappidel on asunud kloroplastides. Sellest tulenevalt muudavad viljad valmimisel oma värvi rohelisest kollaseks/punaseks.