Viktor Jacobi

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Viktor (ka Victor) Jacobi (22. oktoober 1883 Budapest12. detsember 1921 New York) oli Ungari helilooja ja dirigent, 20. sajandi alguse Ungari operetikoolkonna juhtivaid esindajaid.

Viktor Jacobi enne 1921. aastat

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Jacobi õppis aastatel 1903–1905 Budapesti muusikaakadeemias (Zeneakadémia) Hans Kössleri juures. Imre Kálmán oli tema kaasüliõpilane ja lähedane sõber sel perioodil. Õppimise ajal esitati tema esimest viiestseenilist muinasjutuks nimetatud lavateost "A rátartós királykisasszony" ("Uhke printsess") edukalt Budapesti Rahvateatris (Népszínház). See innustas teda jätkama operetihelilooja ja näidendimuusika kirjutajana ning ta soovitas samaga tegeleda ka Kálmánil.

Kuni esimese maailmasõja alguseni kirjutas ta peamiselt Ferenc Martosi tekstile ja Király Színházi teatri (Kuninglik teater) tellimusel tegi veel seitse operetti, millest edukaimad olid Kesk-Euroopas "Leányvásár" ("Pulmaturg") ja "Szibill".

Jacobi emigreerus esimese maailmasõja ajal (1915) esmalt Inglismaale ja sealt edasi reisilaeva Lusitania pardal New Yorki. See laev lasti hiljem sakslaste poolt põhja.

Ameerikas sai ta USA kodakondsuse ning tegutses seal pianisti ja dirigendina. Kuid ta haigestus New Yorgis raskelt ja suri 38-aastaselt.

Jacobi jõudis komponeerida 13 tugevate Kálmáni-mõjutustega operetti, laulumängu (Singspiel) ja muusikalist komöödiat. USA publiku maitset arvestades tegi ta ringi oma Euroopa menuopereti "Szibill", mida New Yorgis esitati 1916. aastal pealkirjaga "Sybil" 423 korda. Selle opereti esitamine New Yorgis katkestati poole pealt, kui tuli teade esimese maailmasõja algamisest. See teos on tänaseni Ungaris populaarne ja aeg-ajalt esitatud ka Saksamaal.

Eestis pole Jacobi operette esitatud.

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

  • "A rátartós királykisasszony" (Budapest, 1904),
  • "A legvitézebb huszár" ("Vapraim husaar", Budapest, 1905),
  • "A tengerszem tündére" ("Merehaldjas", Budapest, 1906),
  • "Tüskerózsa" ("Roniroos", Budapest, 1907, muudetud versioon pealkirjaga "Rambler Rose", New York, 1917),
  • "Van, de nincs" ("Olla või mitte olla", Budapest, 1908),
  • "Jánoska" (Budapest, 1909),
  • "Leányvásár" ("Abieluturg", Budapest, 1911),
  • "Szibill" (Budapest, 1914; 1916 New Yorgis pealkirjaga "Sybil"),
  • "Apple Blossom" (koos Fritz Kreisleriga, New York, 1919),
  • "The Half Moon" (New York, 1920),
  • "The Love Letter" (New York, 1921),
  • "Mìámi" (Werken Jacobise töötluses, Budapest, 1925).