Vikipeedia arutelu:MTÜ Wikimedia Eesti/Põhikiri

Alustasin mingi põhikirja algega. Tegin seda sellepärast, et nii võiks saada selgemaks, mis kasu reaalselt MTÜ-st võib tõusta ja millistel alustel see võiks toimima hakata.

Kindlasti tuleks lisada revisjoni ja auditi alajaotus (ilmselt ka rahaga seotud alajaotus - kuidas raha kogutakse ja kulutatakse), täpsemalt kirjeldada juhatuse õigusi ja kohustusi, eraldi juhatuse liikmete ametiposte ja nende õigusi ja kohustusi, erinevaid liikmelisuse tüüpe (lihtliige, toetajaliige, auliige, noorliige?) ja nendega kaasnevaid küsimusi.

Ja eesmärki ja tegevusi peab kindlasti arutama. Adeliine 21. november 2009, kell 14:32 (UTC)

---

Eestis on inimesi, kes teevad kaastööd põhiliselt inglise, põhiliselt vene ja näiteks põhiliselt hollandi vikile. Territoriaalsuse põhimõttel peaks sihtasutus olema ka nendele avatud. Andres 21. november 2009, kell 14:44 (UTC)

1.5.2. Toetada ja edendada otseselt või kaudselt projekte (eriti eesti- ja võrukeelseid), mida haldab Wikimedia Foundation, Inc. /---/. Siin peaks see öeldud olema. Adeliine 21. november 2009, kell 14:50 (UTC)

Aktiivselt edendada haridusliku, teadusliku, kultuurilise ja ajaloolise teabe kogumist, säilitamist ja levikut eesti ja võru keeles

Siia võiks lisada "ja Eestit puudutava teabe levitamist teistes keeltes". Andres 21. november 2009, kell 17:32 (UTC)

sõnastus

nimi

• praegune nimekuju on halb, mulle meeldib rohkem sõnastus, kus mtü on lõpus:
• „Wikimedia Eesti Mittetulundusühing ” (edaspidi „MTÜ”).

suwa 21. november 2009, kell 16:25 (UTC)

Mulle ei meeldi see väljapakutud nimi mitte üks raas. Miks selline? MTÜ Wikimedia Eesti on väga hea. Ivo 21. november 2009, kell 17:23 (UTC)

käibes kõik nimed lühenevad, ja nii on ebaloogiline mtüü lühendiks asjale,

mille suupärane nimelühend võiks olla wiki või poolametlikult vikimeedia..

mõtle ja võrdle ntx:

• koka-kolla as
• Aktsiaselt koka-kolla

?

suwa 21. november 2009, kell 19:13 (UTC)

Nimes ei pea olema sõna mittetulundusühing. --Tiuks 21. november 2009, kell 20:44 (UTC)

Täiesti nõus, seda ei nõua ükski seadus

küll aga on elu lihtsa, kui ei pea seletama

igale uuele isikule, kes tegemistega tutvub,

et tegemist on omanikele rahalist tulu mittetaotleva seltskonnaga

suwa 21. november 2009, kell 21:21 (UTC)

Ja seega ongi nimi "MTÜ Wikimedia Eesti" ehk lühidalt "Wikimedia Eesti". Ivo 21. november 2009, kell 23:26 (UTC)

Võimalikud on järgmised variandid:

• Mittetulundusühing Wikimedia Eesti
• MTÜ Wikimedia Eesti
• Wikimedia Eesti Mittetulundusühing
• Wikimedia Eesti MTÜ
• Wikimedia Eesti

Kas hakkame hääletama? Adeliine 21. november 2009, kell 23:36 (UTC)

Justiitsministeeriumi lehelt: Mittetulundusühingu nimi ei pea sisaldama täiendit mittetulundusühing. Kuid seadus nõuab, et tema nimes oleks eestikeelne täiend, mis viitab sellele, et tegemist on isikute ühendusega. Selliseks täiendiks võib olla näiteks ühing, selts, kogu, koda, klubi, föderatsioon, liit, keskliit, ring, sõpruskond, erakond, korteriühistu jne. Adeliine 22. november 2009, kell 01:07 (UTC)

Selle nime asjaga on nii, et kui ametlik nimi oleks "MTÜ Wikimedia Eesti" siis oleks see pikalt väljakirjutatuna "Mittetulundusühing MTÜ Wikimedia Eesti". Seega võiks ametlik nimi olla ikkagi "Wikimedia Eesti" ja see MTÜ asi viitaks lihtsalt sellele, et kuidas seda mittetulunduslikku tegevust märkida kui on soov seda märkida. Ivo 22. november 2009, kell 10:22 (UTC)

Seadus nõuab, et tema nimes oleks eestikeelne täiend, mis viitab sellele, et tegemist on isikute ühendusega.--WooteleF 22. november 2009, kell 11:18 (UTC)

Praktikas seda täiendit ei kasutata. Kas erakondadel on ka täiend? (selgus, et nimedes on erakond aga räägitakse ilma täiendita) See punkt on seaduses igatahes jabur ja tahaks diskussiooni. Miks ta peaks olema erinev teistest seadustest (ma mõtlen OÜ ja AS nimesid)Kas me hakkame ühe nimega (Wikimedia Eesti) erinevaid äriühinguid looma? Rahvusvaheliselt on kasutusel "Wikimedia Estonia" ja Eestimaal "Wikimedia Eesti". --Tiuks 25. november 2009, kell 10:33 (UTC)

Mis täpsemalt on jabur? OÜ ja AS on täpselt samamoodi täiendid nagu MTÜ (mtü ei ole äriühing). Adeliine 25. november 2009, kell 10:49 (UTC)

Aadress

Mis võiks olla MTÜ aadress ja kas see võiks olla ka midagi ebatraditsioonilist nagu et.wikipedia.org/...? Ivo 21. november 2009, kell 17:56 (UTC)

niikaua kui Eesti õigusruumis puuduvad üheseltmõistetavad määrangud,

mis on e-valdus ja e-haldus jne ei saa domeeni absoluutse ehk juriidilise aadressina kasutada.

Kergem on nt kirjutada aadressiks:

Meie Galaktika, Meie Päikesesüsteem, Kolmanda planeedi kaaslane Kuu, graater see ja see, kuukoordinaatidega see-ja-see

suwa 21. november 2009, kell 19:05 (UTC)

Asukoht kirjutatakse tavaliselt Eesti Vabariik (või näiteks ka Tallinn ning tegutsemispiirkonnaks Eesti Vabariik ning aadressi on praktilistest kaalutlustest parem põhikirja üldse mitte sisse kirjutada, muidu tuleb aadressi muutumise pärast aga üldkoosolek kokku kutsuda), aga üks küsimus jääb mulle küll segaseks, kui liikmeks tohivad olla juriidilised isikud, siis punkt 3.1.3 on jama. Teine asi mis esmapilgul põhikirja projektis väga valesti on - on punkt 2.11, no sorry vaan, aga mittetulu ei saa üleüldse liikmete vahelgi jagada -- Ahsoous 24. november 2009, kell 19:11 (UTC)

Iseenesest pole see punkt nii absurdne midagi, ainult et 7.3.2 katab selle teema niigi ära - kui vara ei jagata liikmetele, siis ammugi mitte neile, kelle liikmestaatus on lõppenud. Seega, tõesti, selle punkti võiks välja võtta ja aadress märkida Ahsoous'i soovitatud kujul. -- 62.65.192.85 24. november 2009, kell 20:03 (UTC)

Unustasin kommentaari kirjutades sisse logida. Vabandust! - Toomas 24. november 2009, kell 20:03 (UTC)

Asukoht peab olema kirjas omavalitsuse täpsusega. Adeliine 24. november 2009, kell 20:23 (UTC)

Pidasingi silmas kuju: Tallinn, Eesti Vabariik, või Tartu, Eesti Vabariik. -- Toomas 24. november 2009, kell 20:26 (UTC)

Tegelikkuses asukoht ei pea vististi alati olema omavalitsusüksuse täpsusega. Kui otsida, siis leiab netist piisavalt neid mtüsid mille asukohaks on märgitud mingi maakond, aga ega seal tegelt ju mingit vahet ei ole. Ilmsesti on asi tegelt lihtsalt selles, et asja täpsustamata jätmisel tuleb ära näidata juhatuse asukoht ja kes see ikka topelt ridu kirjutama viitsiks hakata ja otse loomulikult endalgi ju arusaadavam, kui need ühes kohas koos on. -- Ahsoous 24. november 2009, kell 21:03 (UTC)

kommentaarid

1.5. MTÜ-l on iseseisev raamatupidamine, sümboolika ja pitsat.

kas see lause on vajalik/nõutav?

Seadus ei nõua. Adeliine 25. november 2009, kell 09:33 (UTC)

raamatupidamine vist peab olema (ilma nagu hästi ei saa, sest kes kurat kasvõi statistikaametile aruandeid esitab) sümboolikaga on see lugu, et tegelt hea oleks kui see olemas on ja pitsat ei nõua just eriti suurt väljaminekut. -- Ahsoous 28. november 2009, kell 00:05 (UTC)

---

1.6.1. Aktiivselt edendada haridusliku, teadusliku, kultuurilise ja ajaloolise teabe kogumist, säilitamist ja levikut eesti ning võru keeles ja Eestit puudutava teabe levitamist teistes keeltes.

puudu on /.../ teabe loomist

Teabe loomine vist ei ole Vikipeedia ülesanne, kuna nagu iseseisvaid uurimistöid avaldada nagu ei tohiks --Ahsoous 28. november 2009, kell 00:05 (UTC)

Teabe loomise alla liigitaks näiteks illustratsioonide loomise, õppematerjalide loomise vikiõpikutes ja vikiülikoolis, midagi ehk veel... --WikedKentaur 2. detsember 2009, kell 08:08 (UTC)

---

1.6.2. Toetada ja edendada otseselt või kaudselt projekte (eriti eesti- ja võrukeelseid), mida haldab Wikimedia Foundation, Inc., mittetulunduslik organisatsioon asukohaga Floridas Ameerika Ühendriikides.

kas otseselt või kaudselt teeb seda lauset täpsemaks või arusaadavamaks?

---

1.7.5. muud seaduse ja käesoleva põhikirjaga mitte vastuolus olevat tegevust

mitte vastuolus asemel võiks olla kooskõlas

---

1.8. MTÜ-l on õigus sõlmida Eesti Vabariigi ja teiste juriidiliste ja füüsiliste isikutega vajalikke ostu-müügi-, laenu-, veo-, käsundus-, rendi-, töö- ja muid põhitegevusega seonduvaid lepinguid.

kas see lause on vajalik/nõutav?

Otseselt nõutud ei ole. Ma ei tea, kui see on iseenesestmõistetav, siis võib muidugi välja võtta. Adeliine 25. november 2009, kell 09:33 (UTC)

---

VI Osakonnad

kas (ametlike) osakondade loomine lihtsustaks tegutsemist?

--WikedKentaur 25. november 2009, kell 09:02 (UTC)

Veel hajamõtteid

Tundub, et siin lehel on raske väga põhjalikku ja asjalikku arutelu pidada. Kirjutan siia lihtsalt mõtteid, mis on tekkinud, võib ka olla, et olen kohati valesti aru saanud või midagi kahe silma vahele jätnud. Usun, et tuleks korraldada ka üks asutamiskoosolekueelne koosolek, et saaks kõigi osaliste ettepanekutega arvestada.

Selleks see lehekülg siin ongi, et enam-vähem kõik vajalik juba koosoleku eelselt paika saada. Ivo 27. november 2009, kell 22:53 (UTC)

• Kui tegevuskohaks märkida ainult Eesti, kas see ei või takistada tehingute tegemist välismaal või laekumisi välismaalt? (nt kas või mingi auhinnareisi kulude katmist). Mäletan oma kogemusest mingit soovitust, et igaks juhuks peaks tegevuskohaks märkima Eesti ja välisriigid vms.
• Pitsatit ei pea ju tingimata olema?
• Kas majandusaasta puhul on muid mõistlikke variante peale selle, et algab 1. jaanuaril?
• Üldkoosolek peab toimuma enne aastaaruande esitamise tähtaega ehk 30. juunit (kui aasta algab 1. jaanuaril).

Majandusaasta võiks lõppeda kuskil suvel. Näiteks 1. augustil. Või peaks see lõppema peale üldkoosolekut: seega sobiks ehk 1. september. Ivo 27. november 2009, kell 22:53 (UTC)

Miks küll? Majandusaasta järgi tehakse aastaaruanne. Aastaaruanne tuleb esitada hiljemalt kuus kuud pärast majandusaasta lõppu, enne seda peab selle kinnitama üldkoosolek. Kuidas saab siis aasta lõppeda pärast koosolekut? --Epp 27. november 2009, kell 23:21 (UTC)

Seega näiteks 1. juuni sobiks? Ivo 28. november 2009, kell 00:19 (UTC)

Raamatupidamise seadus: Majandusaastaks on kalendriaasta, kui raamatupidamiskohustuslase põhikirjas või muus raamatupidamiskohustuslase tegevust reguleerivas dokumendis ei ole sätestatud teisiti. --- Ahsoous 28. november 2009, kell 00:28 (UTC)

• Minu meelest ei peaks juhatuse liikmete täpset arvu põhikirja panema, peaks ette nägema ka vajaduste muutumist; võiks olla rohkem kui kolm, sest praktikas tähendaks see, et kaks inimest otsustavad

Poolt. Wikimedia chapterites on tavaliselt juhatuse liikmeid umbes 5 kuni 7. Adeliine 27. november 2009, kell 14:31 (UTC)

Aga kirjutage siis üldkoosoleku pädevusse kuulub--- Juhatuse liikmete arvu ja volituste aja määramine- Milles küsimus. Ja miks ma ütlen ka volituste aja... praktikas võib ka tekkida näiteks olukord, et lihtsalt kõige õigem on tegutseva juhatuse volituste pikendamine --Ahsoous 27. november 2009, kell 23:58 (UTC)

Kui meil oleks 5–7 juhatuse liiget siis see moodustaks tõenäoliselt üle poole MTÜ liikmetest. Ja see on juba jabur kui juhatusse mittekuuluvaid isikuid on vähem kui juhatusse kuuluvaid. Pealegi on juhatus pigem vajalike asjade korraldamiseks kui otsuste tegemiseks ja ega otsuste vastuvõtmisega meil ju probleemi eriti ei tekiks (või ma eksin?). Väga lihtne oleks algatada mingi arvamusküsitlus Vikipeedias või teha seda meili teel. Ivo 27. november 2009, kell 22:53 (UTC)

Mina arvan küll, et otsuste vastuvõtmisega võib probleeme tekkida. Selliste ühenduste puhul on kõigil võrdne sõnaõigus. --Epp 27. november 2009, kell 23:21 (UTC)

Ma just püüdsin muuhulgas ka seda seletada, et juhatus reaalselt ise praktiliselt otsuste vastuvõtmisega ei tegelegi. Liikmed võtavad otsuseid vastu ja juhatus talitab selle järgi, et need otsused maksimaalse eduga rakendada. Ning neid vastuvõetavaid otsuseid poleks nõnda palju, et neist suuremat osa iga-aastasel üldkoosolekul ära arutada ei jõutaks. Ivo 28. november 2009, kell 00:16 (UTC)

Juhatuse pädevusse kuulub raamatupidamise organiseerimine ja on vähemalt üks otsus mida peab juhatus vastu võtma - nimelt üldkoosoleku kokkukutsumise -- Ahsoous 28. november 2009, kell 00:31 (UTC)

• Üldkoosolekule suuremad volitused – sh eelarve ja võrdlemisi konkreetse järgmise aasta tegevuskava kinnitamine, ka võimalike töötasude üle otsustamine

See tulekski üldkoosolekule jätta. Ivo 27. november 2009, kell 22:53 (UTC)

• Palgalisi ametikohti ei tuleks enne ette näha, kui sissetulekud seda võimaldavad. Raamatupidamise ja aruandluse saab sisse osta
• Põhikiri ei peaks asju liiga detailselt reguleerima, sest olukorra muutudes tuleks see siis ümber teha
• Kõik tehingud peaks juhatus heaks kiitma, st üks inimene ei saaks üksi ühingu nimel kohustusi võtta ega väljamakseid teha
• Ühing ei tohiks sekkuda artiklite sisusse ega vormi, selle üle otsustavad ikkagi kirjutajad. Ka nt kirjutajate kokkutulekuid ei tohiks nende eest otsustada, sest kaasarääkimise võimalus peab olema ka neil, kes tahavad anonüümseks jääda.
• Arvan, et juhatus ei tohiks ilma mõjuva põhjuseta (mis see võiks olla?) ja seda selgitamata liikme vastuvõtmisest keelduda.
• Arvan ka, et üldkoosolekutel mitteosalemine ei ole piisav põhjus väljaheitmiseks. Pealegi peaks igal liikmel olema õigus volitada teist liiget enda eest hääletama.

Kindlasti ei saa seda piisavaks põhjuseks pidada aga selleks, et üldkoosolekul üldse otsusi vastu võtta peab piisav hulk MTÜ liikmeid kohal olema (minu mäletamist järgi vist 2/3 aga võin eksida). Aga MTÜ liikmetena ei ole mõtet ka neid pidada, kes mitte milleski kaasa ei löö. Ivo 27. november 2009, kell 22:53 (UTC)

Inimesed saavad oma hääle ka kellelegi delegeerida. Minu meelest peab inimestel, kes Vikipeedia ja teiste projektidega tegelevad, olema võimalus MTÜ asjade otsustamise juures olla, isegi kui nad peale Vikipeedia jm täiendamise-parandamise midagi muud ei tee. MTÜ esineb ju nende nimel ja nii-öelda parasiteerib nendel. Andres 27. november 2009, kell 23:13 (UTC)

MTÜ liikmetena ei ole mõtet ka neid pidada, kes mitte milleski kaasa ei löö MInu meelest ei ole asi nii, et MTÜ juhatus "peab" liikmeid, vaid ikka liikmed peavad ühingut, või kuidas. --Epp 27. november 2009, kell 23:21 (UTC)

Ma vist väljendasin end halvasti. Mõtlesin: kui keegi on MTÜ nimekirjas aga endast mitu aastat elumärki ei anna tuleks ta liikmete seast välja arvata. Ivo 28. november 2009, kell 00:16 (UTC)

• Keegi ei peaks oma kasutajanime seost pärisnimega avalikustama; kui pole kohustuslik, siis ka nime mujale kui registrisse ei pea teada andma. Või on liikmete nimekiri avalik?

Täiesti nõus. Sellist nõuet polegi ju kuskil kirjas. Liikmete nimekiri võiks olla avalik ühingusiseselt või kuidagi nii. Adeliine 27. november 2009, kell 14:31 (UTC)

Ühingusiseselt pole vist teisiti mõeldavgi, et kõik ikka kõiki teavad aga MTÜ väliselt pole põhjust neid nimesid välja tuua. Aga juhatuse liikmete nimed peaksid küll avalikud olema. Ivo 27. november 2009, kell 22:53 (UTC)

Jah, juhatus muidugi peab avalik olema. --Epp 27. november 2009, kell 23:21 (UTC)

Mitte ainult et peavad, vaid need isikud peavad ka notari juures allkirja andma ja nimed kantakse äriregistrisse -- Ahsoous 27. november 2009, kell 23:58 (UTC)

• Mida tähendab: 7.2. Ettevõtlusest saadav tulu peab moodustama alla poole MTÜ kogutulust või ettevõtlusest saadavast tulust kasutatakse pärast ettevõtlusega seotud kulude mahaarvamist vähemalt 90% avalikes huvides.

Miks see vajalik on? ja kas muid tulusid ei kulutata siis 90% avalikes huvides?

See on vajalik, et MTÜ pääseks tulumaksusoodustusega ühingute nimekirja. Seda vist ei pea tegelikult tingimata põhikirja sisse kirjutama, aga järgima peab. Adeliine 27. november 2009, kell 14:31 (UTC)

--Epp 27. november 2009, kell 14:03 (UTC)

Avalikud huvid ja tulumaksusoodustusega mittetulundusühingud... miskit on kuskil mäda -- Ahsoous 27. november 2009, kell 23:58 (UTC)

Tulumaksuseaduse §11-s toodud nõuded, mis seal mäda on? --WikedKentaur 2. detsember 2009, kell 08:11 (UTC)

Muidu lihtsalt üks arvamus: lihtsam on pöördude juristi poole, et see põhikirja kokku kirjutaks ja ise mitte jalgratta leiutamisega tegelda - Ahsoous 28. november 2009, kell 00:35 (UTC)

---

Ma mõtlen, et oleks tarvis konkreetsemat tegevuskava, mitte ainult ideid, mida võiks teha. Ja märkida tuleks sellised tegevused, mida ilma MTÜ-ta ei saa sama hästi teha. Andres 27. november 2009, kell 19:47 (UTC)

Mis mõttes konkreetsemalt?! Seda ei anna konkreetsemalt kirja panna. Need idee ongi tegevuskava, mida MTÜ realiseerida püüab. Ivo 27. november 2009, kell 22:53 (UTC)

Tegevuskava võiksime koos koostada. Minu meelest tuleb koostada võimalikult konkreetne tegevuskava, et seda oleks hiljem võimalik kas või punkt-punktilt heaks kiita. Praegu on siin kirjas lihtsalt, mida üldse teha võiks, ja enamasti pole ilmne, et selleks MTÜ-d tingimata tarvis on. Andres 27. november 2009, kell 23:13 (UTC)

---

Miks ei võiks majandusaasta alata 1. jaanuaril?

Miks peab juhatuses olema kolm liiget? Andres 8. detsember 2009, kell 06:59 (UTC)

Minu kaks senti: Majandusaasta võiks olla kalendriaasta, sest 01.01. on majandusaasta algusena loogiline ja hästi meeldejääv kuupäev. Samuti leiab normaalses majandusolukorras enamus muudatusi maksusüsteemis aset just kalendriaasta alguses, mis muudab ka aruandluse koostamise lihtsamaks. Siis poleks seda vaja ka põhikirjas üldse sõnastada, sest nagu Ahsoous enne välja tõi, on kalendriaasta majandusaastana defineeritud ka raamatupidamisseaduses ja ainult soov majandusaastale mingid muud piirid kehtestada peab olema põhikirjas väljendatud.

Juhatuses võiks olla paaritu arv liikmeid ja see arv ei tohiks olla liiga väike, et vältida liiga suure otsustusõiguse koondumist ühe inimese kätte. Kolm võiks olla see miinimumarv, millest väiksem juhatus nii representatiivse ühingu nagu Wikimedia Eesti puhul olla ei tohiks. Suurem võib ta ju alati olla, aga liiga suurt miinimumarvu ma ka kehtestada ei julgeks. 3 või 5 võiks olla sobiv miinimumarv, aga praegust sõnastust tuleks sisi muuta viisil, mis sätestab mitte juhatuse liikmete täpse, vaid miinimumarvu. -- Toomas 8. detsember 2009, kell 07:14 (UTC)

Mõtlen ka mina, et juhatuses peaks olema 3 või 5 liiget aga kuna 5 tundub liiga optimistlik (et pärast pole juhatusse nõnda palju kandidaategi, kes sooviks endale juhatuse ülesandeid kaela võtta – võistlustega seotud asjaajamised, raamatupidamise korraldamine, pressisuhtlus, koolituste läbiviimine, sponsorite otsimine ning taotluste tegemine jms.). Kõige sellega võivad tegeleda ka tavaliikmed aga juhatus peab sellega tegelema. Ning seda mainin ma nüüd küll juba mitmendat korda, et juhatusel pole praktiliselt mingit võimu otsuseid vastu võtta. Mis k***** olulisi otsuseid juhatus vastu võtaks?! No pole midagi sellist. Kui on vaja vähegi olulisem otsus vastu võtta, mida pole üldkoosolekul juba läbi arutatud siis toimuks küsitlus. Juhatuse voli alla kuuluks pigem see, et kui arutluse all on näiteks koolituse korraldamine ja tekkis võimalus, et mingil nädalal saaks kuskil seda korraldada siis juhatus panekski selle aja paika ning leiaks esineja. Juhatus tagaks MTÜ toimimise vastavalt viisile, kuidas selle liikmed soovivad, et see toimiks – see on eesmärk.

Aga see majandusaasta asi on nõnda välja käidud, sest aastaaruanne tuleks vist üldkoosolekul kinnitada. Ning paistab, et suviti on lihtsam suuremat kokkusaamist korraldada kui talvel. Seda tuleks aga veel täpsustada muidugi. Ivo 8. detsember 2009, kell 08:51 (UTC)

Kui on jutt pressisuhtlusest, siis, eks ole, juhatus suhtleb pressiga ainult MTÜ nimel, mitte näiteks eestikeelse Vikipeedia nimel?

Ja koolitusi võivad korraldada ka need, kes MTÜ-sse üldse ei kuulu, eks ole? Andres 8. detsember 2009, kell 09:47 (UTC)

Kas eestikeelne Vikipeedia ja MTÜ oleks erinevad asjad? Milleks siis üldse MTÜ-d teha kui seda kardetakse nagu tuld. Tüüpiline Eesti ühiskond. --Tiuks 8. detsember 2009, kell 09:50 (UTC)

Selgituseks veel. Koolitusi saavad korraldada (aidata korraldada) kõik aga kui on vaja amelitlikult asja ajada, siis seda teevad ikka juhatuse liikmed. Suhtlemisel öeldakse kas ollakse juhatuse liige või lihtsalt liige. --Tiuks 8. detsember 2009, kell 10:01 (UTC)

Muidugi võivad koolitusi korraldada ka MTÜ-sse mitte kuuluvad isikud ning juhatus suhtleb pressiga MTÜ nimel (aga kui juhatuse liige on ühtlasi näiteks Vikipeedia administraator siis võib seda ära märkida küll ning siis võiks vast lubada ka eestikeelse Vikipeedia esindamist). Ivo 8. detsember 2009, kell 10:12 (UTC)

Jah, seda ma mõtlesingi. Pressiga suhtlemisel tuleb kindlasti lahus hoida oma erinevad rollid ning vajaduse korral rõhutada, et MTÜ ei ole volitatud esinema eestikeelse Vikipeedia nimel. Arvan, et ka administraatoristaatus ei ole oluline. Andres 8. detsember 2009, kell 10:20 (UTC)

Uuteks rollideks saavad juhatuse liige või lihtliige. Administraator, kes ei ole MTÜ-s ei oma õigusi esindamiseks. Ma tahan sellega öelda, et MTÜ on kodanikeühendus, kellel on võim ja kes esindab Vikipeedia huve. Täpselt nagu poliitikas. --Tiuks 8. detsember 2009, kell 10:49 (UTC)

Sellega ma pole üldse nõus. Eesti Vikipeedia tegijad ei vali MTÜ liikmeid ennast esindama. Andres 8. detsember 2009, kell 10:50 (UTC)

Eesti Vikipeedia tegijad ja MTÜ peavad ajama ühte asja. Sellepärast ma sellele tähelepanu juhtisin. Meie ühiskond ei saa üldse aru MTÜ-de tegevusest ja siin lööb see ka välja. --Tiuks 8. detsember 2009, kell 10:57 (UTC)

Loomulikult ei saa samastada eestikeelset Vikipeediat ja MTÜd. Päris kindlasti ei saa ühing võtta endale õigust esineda kogu Vikipeedia nimel. Ega ka Vikipeedia tegijatele korraldusi jagada või ürituste korraldamist keelata. Mis puutub siia Eesti ühiskonna arusaam kodanikualgatusest? Asi ongi ju nii, et algatusega ühinetakse vabatahtlikult, ja mulle tundub küll enesestmõistetav, et selline organisatsioon saab esindada ainult oma liikmeid. Ja eelkõige ei saa selline organisatsioon olla kellegi isiklik juhtimisprojekt. See ei ole nii, et on bossid ja alluvad; juhatus on ju liikmete teenistuses, mitte vastupidi. Tundub, et me saame asjadest väga erinevalt aru. --Epp 8. detsember 2009, kell 12:55 (UTC)

Minu arust oleks absoluutselt loomulik, et majandusaasta algaks 1. jaanuaril. See on nüüd küll üks selline asi, millega pole mõtet originaalitseda. Ja miks ei võiks siis aastakoosolekut juunisse planeerida? Juhatuse liikmete puhul olen pigem viie poolt. Kui juba selle aasta alguse üle tekib selline mõttetu vaidlus, siis paratamatult hakkab tunduma, et kõik otsused on juba ette ära tehtud ja isegi arvamuse avaldamist peetakse kohatuks. Mis jutt see on, et juhatus otsuseid vastu ei võta. Kõiki neid otsuseid, mida tehakse sagedamini kui kord aastas, teeb ju juhatus. --Epp 8. detsember 2009, kell 12:55 (UTC)

Kui just koosolekut sagedamini kokku ei kutsuta.

Minu meelest pole tarvis kindlaks määrata juhatuse liikmete täpset arvu, vaid ainult minimaalne arv. Muidu seame endale ette liiga suuri piiranguid.

Minu meelest ei ole jaanuaris koosolekut kokku kutsuda sugugi raskem kui suvel. Suvel on ju inimesed laiali. Ja koosolekut ei pea tingimata ühitama Vikipeedia suvepäevadega. Selleks et inimesi rohkem kohale tuleks, tasub peale koosoleku korraldada midagi väga huvitavat või väga kasulikku. Häälte delegeerimise võimalus peaks ka olema? Andres 8. detsember 2009, kell 13:39 (UTC)

Ja selle koosoleku saaks ju ikkagi ka juunis teha, sest aruande koostamine võtab ka aega, ega see kohe aasta alguses niikuinii valmis ei saaks. Kui arvestada, et üldkoosolek arutab ka järgmise aasta tegevusplaane, siis ehk ei saakski see koosolek liiga vara olla. Ja minu meelest peab ka hääle delegeerimise võimalus olema. --Epp 8. detsember 2009, kell 13:52 (UTC)

Epule: Eestikeelset Vikipeediat ja MTÜ-d TULEB samastada ja ajada ühte asja. Miks ei tohi ühing võtta endale õigust esineda kogu Vikipeedia nimel? Juhatus on liikmete teenistuses, mitte vastupidi. See peabki nii olema. Kõik mured ja probleemid lahendatakse MTÜ-s ja mingit eestikeelset Vikipeediat eraldi enam ei ole. See on umbes sama nali nagu meil poliitikas, et avalikku sektorit juhitakse läbi MTÜ. Keegi ei tea enam mis kellegi kohustus on. MTÜ on vabatahtlik ühendus ja luuakse sellepärast, et Vikipeediast saaks asja. Seda saab teha ainult läbi ühenduse. --Tiuks 8. detsember 2009, kell 14:05 (UTC)

Kui ma õieti mäletan, siis aruande peab esitama 3 kuud peale majandusaasta lõppu. Hääle delegeerimise võimalus võiks küll olla. --Tiuks 8. detsember 2009, kell 14:05 (UTC)

Kõik mured ja probleemid lahendatakse MTÜ-s ja mingit eestikeelset Vikipeediat eraldi enam ei ole. - Mina ja ilmselt veel paljud aktiivsed kasutajad ei soovi MTÜ-ga liituda. Tiuksi väitest järeldub, et MTÜ-ga mitteliitujad on vähem olulised. Õnneks tean, et Tiuksiga ei olda reeglina nõus.--WooteleF 8. detsember 2009, kell 14:25 (UTC)

See, et Vikipeedia ja MTÜ ajavad sama asja, ei tähenda, et nad samastuksid. MTÜ on Vikipeediast eraldiseisev ühendus, mis toetab Vikipeediat, mitte ei kontrolli ja valitse seda.

Seaduse järgi võib üldkoosolekul liiget esindada teine MTÜ liige, abikaasa või advokaat (juriidilisest isikust liikme puhul volitatud töötaja, mitte juhatuse liike), vajalik on kirjalik volikiri, mis ise või selle ärakiri lisatakse protokollile ja osalejate nimekirjale. Adeliine 8. detsember 2009, kell 14:44 (UTC)

MTÜ-ga mitteliitunud ei huvitu Vikipeediast. Ma ei soovi juhatusse, kas see sind rahustab, WooteleF. --Tiuks 8. detsember 2009, kell 14:47 (UTC)

Mind huvitab Vikipeedia väga ja olen väga palju aega ja vaeva selle sisulisse arengusse panustanud. MTÜ-ga ma siiski liituda ei soovi. Mulle meeldib Vikipeedia juures vabadus. Vahel teen kaastööd, vahel jälle ei viitsi ja ei tee. Vikipeedia peamine idee ongi selles, et igaüks saab kaastööd teha ja asja arendada, omamata mingisugust ametlikku sidet. Isegi kasutajakontot ei pea olema. --WooteleF 8. detsember 2009, kell 14:52 (UTC)

Päris käre avaldus :). Tulevase MTÜ liikmetena on end kirja pannud 12 kasutajat. Alla kolmandiku administraatoritest ja ei teagi kui mikroskoopiline protsent üle kõigi kasutajate. Mina isiklikult ei näe hetkel erilist võitu MTÜ-ga liitumisest ega MTÜ võitu sellest, kui mina liituks. Põhikirjast loen välja, et MTÜ luuakse Vikipeedia TOETAMISEKS mitte ESINDAMISEKS. Võib-olla peaks selle, et MTÜ ≠ Vikipedia ja ei esinda kõiki kasutajaid ka põhikirja sisse kirjutama.--Kyng 8. detsember 2009, kell 15:05 (UTC)

Mina leian ka, et selle peaks sisse kirjutama. Andres 8. detsember 2009, kell 16:06 (UTC)

Soovin Ivole jõudu asja vedada aga sellise seltskonnaga pole mul soovi tegutseda. Järjekordselt leiab see kinnitust. --Tiuks 8. detsember 2009, kell 20:42 (UTC)

Oh jummel küll. Miks me kogu aeg vaidleme?

Minu mõtted oleksid igatahes sellised (püüan lihtsuse huvides punktidena esitleda):

1) Üldkoosolekut on suvel lihtsam korraldada kuna niikuinii võiks siis toimuda vähemalt kahepäevasena Vikipeedia suvepäevad. Kui koosolekut peetaks nende suvepäevade raames, kui niikuinii suur osa aktiivsemaid vikipediste (kellest enamus tõenäoliselt ka MTÜ-sse kuulub) kohal, siis tähendaks see, et kahe ürituse asemel piisab ühest. See ju lihtsustaks asja nii MTÜ liikmetele kui ka ürituse korraldamise koha pealt.

2) Häälte delegeerimise võimalus kindlasti ka tuleb, kuid kas seda saaks ka mingit pidi põhikirja sisse kirjutada, et ei peaks volikirjadega jamama (ehk saaks kuidagi lihtsamalt seda toimetada)?

3) MTÜ ei hakka kindlasti Vikipeediat esindama (seega põhikirja, et "MTÜ ei tegele Wikimedia Foundation projektide esindamisega Eestis ega mujal" vms? Igaks juhuks peab chapter-ite reeglitega tutvuma). Esindamine pärast me igastahes MTÜ-d ei loo ega ei vaja. Kuna aga administraatorid on põhimõtteliselt kogukonna poolt tunnustatud tegelased siis Vikpeedia administraatori nime all võiks Vikipeedia esindamine siiski toimuda.

4) Kuna eestikeelsesse Vikipeediasse aktiivselt panustavate inimeste hulka võiks hinnata mõnekümne, kelle seast ütleme näiteks 20 on eriti aktiivsed siis ma ei näe, et MTÜ võiks kurta liikmete vähesuse üle, kui MTÜ-sse kuulujaid on üle kümne. Ning kedagi ei peagi sundima MTÜ-ga liituma. Loome selle ära, paneme edukalt tööle ja kes tahab saab siis samuti liituda.

5) Selle aastaaruande pärast tahakski ma majandusaasta nõnda sättida, et oleks soovi korral võimalik Üldkoosolekut ja Vikipeedia suvepäevi ühel ajal läbi viia. Samuti on suvi igasugu õpilaste, tudengite ning osa muu rahava jaoks just see hooaja lõpp. Ning seoses tudengite ning muude loomadega tundub mulle, et ka juhatuse valimine suvel oleks sobiv tegevus. Aga seda majandusaasta lõpu kuupäeva on juba nii mitu korda nihutatud, et paar nihutamist veel miskit paha vast ei tee.

6) Et kui põhikirjas on, et juhatuse min 3 liiget siis kuidas selle juhatuse komplekteerimine välja peaks nägema. Kas sellisel juhul see juhatuse valmimine keerulisemaks ei muutuks? (mulle keerulised asjad ei meeldi) Ning kas põhikirja peaks sisse panema, et juhatusse soovijad peaksid näiteks kuu aega varem oma kanditatuurist teada andma või võib ka just enne hääletamist seda teha?

Ivo 8. detsember 2009, kell 23:48 (UTC)

Asja arutamist ei pea ju vaidlemiseks nimetama. Kui kõik iga asja kohta ühtemoodi arvaksid, siis ei oleks ju üldse midagi arutada. Igatahes peab ka juhatus sellega arvestama, et lahkarvamused tekivad nii juhatuse sees kui ka juhatuse ja teiste liikmete vahel.

Kuuenda punkti kohta. Juhatuse valimiseks on tarvis protseduuri, mille üldkoosolek kinnitab. Protseduur määrab ka juhatuse liikmete arvu või selle määramise reeglid. Minu meelest peaks jätma üldkoosolekule vabaduse paindlikeks otsusteks ning arvestama ka seda, et tulevikus võib tarvis minna suuremat juhatust. Seetõttu tuleks minu arvates piirduda juhatuse liikmete minimaalse arvuga. Oma kandidatuurist ei pea keegi teada andma. Kandidaadid seatakse üles üldkoosolekul ja igal kandidaadil on õigus end taandada. Andres 9. detsember 2009, kell 00:03 (UTC)

Majandusaasta algus ja liikmete vastuvõtmine

Pakun nüüd selle majandusaasta koha pealt välja, et see võiks alata 1. juulist nagu Wikimedia puhul üldiselt on. See võib ehk asjaasjamist lihtsustada. Sellist kuupäeva soovitas Bence Damokos ungarikeelsest Vikipeediast (kohaliku chapter-i president). Ivo 14. detsember 2009, kell 20:16 (UTC)

Eesti õigusruumis on kirjeldamatult lihtsam alustada majandusaastat 1. jaanuaril. Seda on ka korduvalt minu arust Epp väljendanud. Kui see nii ei oleks, siis koolide majandusaasta algaks vist 1. septembril hoopis. Ave Maria 14. detsember 2009, kell 20:25 (UTC)

Mul on mulje jäänud, et majandusaasta võib ükskõik millal hakata. Ning üsna tihti on majandusaasta lõpp/algus just suvel (paljud asutused jm. ei ole siis aktiivse tegevusega). Ma uurin selle kohta varsti lähemalt juurde aga mulle tundub küll, et igasugu õppeasutuste ja sarnase tegevusajaga MTÜ-del (nt. rahvatantsurühmad) on just suvi see lõppu ja alguse vaheldumise aeg. Ning palju me MTÜ siis ikka makse maksaks – majandusaasta keskel tehtud muutuseid meid nõnda eriti ei mõjuta.

Ja kas on kommentaare selle punkti kohta, et 2.3. MTÜ liikmeks vastuvõtmine otsustatakse MTÜ liikmete koosolekul MTÜ liikmete poolt. See peaks tähendama, et igal koosolekul, kus on piisavalt MTÜ liikmeid (st. üle poole), võib vastu võtta uusi liikmeid. Ivo 14. detsember 2009, kell 20:31 (UTC)

Aasta algus ega lõpp pole kuidagi seotud tegevuse aktiivsusega, see puudutab lihtsalt raamatupidamist. See ongi ju näide selle oma tahtmise läbisurumise kohta, mida ma mõtlesin. Ütle siis üks põhjus, miks ei või aasta alata 1. jaanuaril. Üks asi on see, et reeglite muudatused hakkavad enamasti aasta algusest kehtima, aga teine asi on ka see, et kui näiteks kelleltki toetust küsida, siis ka tema teeb oma eelarve tõenäoliselt täisaasta kohta ja asju ükskõik kellega sünkroniseerida oleks oluliselt keerulisem. --Epp 14. detsember 2009, kell 20:41 (UTC)

Arvan, et liikmeks peab saama astuda aastaringselt, st ilma üldkoosolekut ootamata. Peaks lihtsalt kuidagi kirjas olema, et juhatus võtab soovijad liikmeks vastu. Ja võibolla mingi tingimus, mille puhul sellest võib keelduda. --Epp 14. detsember 2009, kell 20:47 (UTC)

Nendes küsimustes on minu seisukoht selge ja olen seda esimese punkti osas ka varem välja öelnud:

1. Ilma mõjuva põhjuseta – ja siiani pole ükski vastupidine põhjus tundunud mõjuv – toetan jätkuvalt majandusaasta ühildamist kalendriaastaga. Kui nüüd see peaks meid tõepoolest valdavast osast muudest chapteritest eristama, siis võiks põhimõtteliselt kaaluda, aga isegi see ei ole argument. Peamine argument saab ikkagi olla see, kuidas majandusaasta piirid meie asjaajamist kergendavad või raskendavad ja minu kogemus MTÜ-dega ütleb, et lihtsam on asju korraldada kalendriaastaga ühtiva majandusaasta puhul.

2. Kindlasti peaks olema õigus uusi liikmeid vastu võtta juhatusel – kõnelen jälle oma kogemustest MTÜ-dega, sest tavaliselt on üldkoosoleku kokkukutsumine üpris tülikas tegevus ja liikmetele väga pika ooteaja kehtestamist ei pea ma ka otstarbekaks. Et juhatus koguneb oluliselt sagedamini, siis peaks liikmete vastuvõtmine olema just juhatuse pädevuses. -- Toomas 14. detsember 2009, kell 21:49 (UTC)

Põhjus, miks mina tahaksin seda majandusaasta algust just kuskile aasta keskele toppida tuleneb sellest, et ma usun, et üldkoosolekut on kõige mõttekam pidada justament suvel (ja minupoolne kartus on, et äkki majandusaasta alguse määramine 1. jaanuarile seda raskendab).

Kui toimuks vähemalt kaks koosolekut aastas siis minu poolest ei ole mingit vahet, kus see majandusaasta algab või lõppeb. Siis sobib 1. jaanuar väga hästi. Seega: kui tihti siis kokkusaamised ikkagi plaanis oleksid? (ma parem ei maini mitu korda aastas Wikimédia Magyarország tegelased kokku saavad aga vähemasti oleks meil aktiivsetest vikipedistidest oluliselt suurem % MTÜ-s).

Ma olen ka seda meelt, et kui keegi tahab MTÜ-ga liituda siis saaks ta ju põhimõtteliselt kohe vastu võtta (väike kiri listi ja kui vastuväiteid pole siis sobib) aga lihtsalt ametlikult liikmeksastumise võib jätta üldkoosolekule. Aga mingit kindlat eelistust mul siin ei ole kuna ma ka täpselt ei tea, et kuidas kõige parem oleks. Ivo 14. detsember 2009, kell 21:47 (UTC)

Teeme siis aastas mitu koosolekut. Panin majandusaasta alguseks 1. jaanuari.

Mis muutatusi võiks veel teha? Ja kui nendega on paigas siis kes võtaks enda peale selle tõlkimise inglise keelde? Ivo 16. detsember 2009, kell 13:09 (UTC)

Punktis 1.6.1 on sõna "aktiivselt" liigne.

Minu meelest ei ole entsüklopeediate jne koostamine MTÜ ülesanne. Levitamine aga tähendab levitamist mitteelektroonilistes meediumides?

Kuskil peaks kirjas olema ka see, et MTÜ ei esinda Wikimedia projektide kaastöölisi. Andres 16. detsember 2009, kell 20:19 (UTC)

Veel mõtteid

Alajaotust "Vara" peaks vist arendama. 7.3 pole minu arvates piisavalt arusaadav. Ja vast saaks midagi sellist ka täiendavalt välja kirjutada, et MTÜ saab kompenseerida liikmete transporti, toitlustuse jm. kulusid, neid kuskile lähetada (nt. Wikimedia), sponsoreerida arvutiostu, kirjanduse hankimist vms. Ning see tuleks kindlasti paremini kirja saada, et kuidas on raha kasutamine reguleeritud. Et keegi ei saaks "raha võtta ja plehku panna" või, et finantsvahendite kasutamine peab alluma sellisele ja sellisele kontrollile ning vajab määratud isikute heakskiitu. Kes vastutab jne.

Et siin on olnud pidevalt küsimusti, et millega MTÜ tegeleks siis mul tuli just üks eriti lühike definitsioon pähe: Wikimedia Eesti on mittetulunduslik organisatsioon, mis tegeleb Vikipeedia propageerimisega. Ehk siis MTÜ võtab enda kanda kogu Vikipeedia tutvustamise (mitte esindamise) ning kõik projektid, mis Vikipeedia toetamist taotlevad. Ning kõik koostööprojektid Vikipeediaga käivad läbi MTÜ.

Endiselt on küsimus, et kuidas me selle põhikirja inglise keelde tõlgime (ehk kes tõlgib). Ivo 18. detsember 2009, kell 16:38 (UTC)

Tuletan meelde, et Vikipeedia ei ole ainus projekt. Siin on veel Vikisõnastik jne. Edasi, arvutiostu ja kirjanduse ostmise sponsoreerimine ei kuulu Vikipeedia propageerimise alla.

Meil on viki, ja tõlke saab ju teha ühiselt vikis. Andres 18. detsember 2009, kell 22:52 (UTC)

Vastavalt Toomase varasemale ettepanekule muutsin liikme vastuvõtmisega seotud punkti. Juhatuse otsusest vast piisaks tõesti, ei pea ootama üldkoosoleku toimumist. Ivo 28. detsember 2009, kell 13:13 (UTC)

Võtsin ühe ebavajaliku punkti välja. Kui isegi MTÜ liikmetel pole õigust MTÜ varale siis selge see, et isikul, kelle liikmelisus MTÜ-s on lõppenud, ei ole seda samuti.

Püüdsin täiustada alajaotust Vara. Muidu on vaja hiljem hakata põhikirja muutma kui tahaks kedagi tema tehtava töö eest tunnustada (ja kes teab, äkki saab kunagi kauges tulevikus isegi aasta vikipediste valima hakatud). Ivo 11. jaanuar 2010, kell 22:47 (UTC)

Põhikiri

Palun aidake seda põhikirja üle vaadata ja sellest ingliskeelset tõlget koostada. See on vaja Wikimedia Foundationile juba ära esitada. Mul endal ei ole hetkel aega. Ivo 18. jaanuar 2010, kell 14:53 (UTC)

Lähtuvalt Elari ettepanekutest võtsin välja ebaolulisi lõike. MTÜ tegutseb Eesti Vabariigi piirides, töökeeleks on eesti keel, piirkondlikult ka võru keel piirab nähtvasti MTÜ tegutsemisvõimalusi ja seda pole üldse tarvis, tehnilise või administreeriva personali palkamist – no seda me ikka tegema ei hakka, endine 2.6 dubleerist järgmist punkti ja endine 3.1.4 dubleeris 2. ajalaotuse punkte.

Ma ei hakanud esialgu kohe ka veel neid punkte välja võtma nagu MTÜ majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril' ja MTÜ-l on iseseisev raamatupidamine ja sümboolika aga need võiks vist ka eemaldada kuna majandusaasta määramine pole oluline kui me alustame seda 1. jaanuaril ja sümboolika teema võib olla lihtsalt asutamiskoosoleku päevakorrapunkt. Ivo 26. jaanuar 2010, kell 12:57 (UTC)

Elari ettepanekutest? Andres 26. jaanuar 2010, kell 21:16 (UTC)

Ta kirjutas oma ettepanekud mulle e-kirjana. Ivo 26. jaanuar 2010, kell 23:00 (UTC)

---

1.6.1.1. Minu meelest ei tohiks öelda, et MTÜ koostab Vikipeediat. Andres 26. jaanuar 2010, kell 13:14 (UTC)

Kas on öeldud, et MTÜ tegutseb ka välismaal? Andres 26. jaanuar 2010, kell 13:15 (UTC)

See 1.6.1.1. vajaks väheke kohendamist küll.

See välismaal tegutsemise punkt andis ette ju ebavajaliku piirangu. Meil ei ole tarvis seda põhikirjas paika panna, et kus me tegutseda tohime. Ja eriti kui ühe eesmärgina on välja toodud Eesti kohta käiva info levitamine. Ivo 26. jaanuar 2010, kell 13:38 (UTC)

Mida mõeldakse sümboolika all? Tempel ei ole ju vajalik enam. mingi logo võiks ehk olla küll, aga see võiks ju olla vikipeedia logoga kuidagi sarnane. Ave Maria 26. jaanuar 2010, kell 13:43 (UTC)

Logod on üldiselt sellised nagu: Wikimedia Finland, Wikimedia Danmark, Wikimedia Czech Republic. Ivo 26. jaanuar 2010, kell 13:51 (UTC)

Ausalt yteldes on oht, et kogu see asi saab pideva kiirustamise tõttu kipakas. "Teeme kähku", "kohe" ja "juba on vaja ära saata" ei ole yhegi asja korralikult tegemiseks hea meetod. Et tekst on silmatorkavalt puises eesti keeles ("regevuste teostamine"), ei ole kyll suurem õnnetus, vaid lihtsalt kole. Aga ka mõned mõtlemapanevad kohad jäid sirvides silma.

1.6.1.1. "Teha" asemel võiks olla "koostada ja kirjastada". Vähemasti yksvahe taheti, et midagi kirjastaval organisatsioonil oleks see põhikirjas sees. Kui praegu ka kirjastamiseks plaane ei ole, on Vikipeedia puhul kerge selle soovini jõuda. Siis pole vaja oodata yldkoosolekuni, et põhikirja muuta.

2.8. Liige võib MTÜ-st välja astuda ainult majandusaasta lõpul, olles sellest ette teatanud kirjaliku avaldusega üks kuu enne majandusaasta lõppu. MTY muutub niimoodi surmalõksuks. Miks peab väljaastumist niimoodi piirama - kord aastas yhe kuu jooksul? Inimesele, kes näiteks kuhugi kaugele kolib ja netist eemale jääb, ei jää yldse võimalust välja pääseda. Mul on sygav kahtlus, et see punkt läheb mõne pisut loogilisema õigusaktiga vastuollu ja on õigustyhine.

5.2.4. Ülejäänud tegevuste teostamine ... mis ei lähe vastuollu MTÜ liikmete soovidega... Niisugune sõnastus tähendab, et MTY juhatus ei tohi teha midagi, mille vastu on vähemalt yks liige - isegi siis mitte, kui see on yldkoosoleku otsusega ette nähtud. Mõistlik oleks liikmete soovid kõrvale jätta, neid saab väljendada yldkoosolekul.

5.4. Juhatuse igal liikmel on õigus esindada MTÜ-d kõikides õigustoimingutes, kui üldkoosoleku poolt vastuvõetud põhikirja muudatustes ei sätestata teisiti. Komajärgne klausel on mõttetu. Kui yldkoosolek tahab põhikirja muuta, siis ta lihtsalt muudab seda punkti ja kõik. Samahästi võiks kirjutada: "See lause on niisugune, kui keegi seda edaspidi teistsuguseks ei tee."

Yldiselt oleks mõistlik nõuda rahaliste tehingute jaoks vähemalt kahe juhatuse liikme allkirja. See välistab mitte yksnes võimaluse, et keegi rahaga minema jalutab, vaid ka suure osa sellesuunalisi kahtlusi (mis on kergemad tekkima kui jalutamine). --Oop 26. jaanuar 2010, kell 15:56 (UTC)

Väga head märkused.

Liigselt kiirustada küll ei tohi aga kui ikka üldse tagant ei surgi siis see asi jääb küll venima nagu tatt aiateiba külge ja elulooma ei saaks sellest veel väga pikka aega (kui üldse saaks). Ivo 26. jaanuar 2010, kell 16:59 (UTC)

See väljaastumise piiramine on minu arvates tehtud selle mõttega, et oleks selge, kas nö pooliku aasta eest peab maksma liikmemaksu või mitte. 2.8. Liige võib MTÜ-st välja astuda igal ajahetkel, olles sellest kirjaliku avaldusega ette teatanud vähemalt ühe kuu enne väljaastumist. Selline lause on selles suhtes täiesti sisutu (see üks kuu etteteatamist oleks vajalik just seoses majandusaasta ja liikmemaksudega) ja dubleerib pealegi eelnevat punkti. Adeliine 26. jaanuar 2010, kell 19:32 (UTC)

Praegu jääb mulje, nagu MTÜ teeks Vikipeediat jms. Andres 26. jaanuar 2010, kell 21:16 (UTC)

Õige. MTY eesmärk on pigem mitte teha, vaid tegemist toetada, propageerida ja mõningal määral ehk ka korraldada. (Võistlused, projektid jms systeemne vikiloome.) --Oop 26. jaanuar 2010, kell 21:25 (UTC)

Minu arvates ei tohi mingil juhul sisse panna sõna "korraldada" seoses Vikipeedia tegemisega, nagu oli lehel Vikipeedia:MTÜ Wikimedia Eesti, mille ma täna ära muutsin. MTÜ ei saa korraldada ei Vikipeedia tegijate infovahetust ega Vikipeedia tegijate kokkutulekuid. Ega ka esindada "Vikipeedia ametlikku seisukohta". Ta saab korraldada ainult oma liikmete tegevust ja esindada oma liikmeid. --Epp 26. jaanuar 2010, kell 21:33 (UTC)

Nõus. Andres 26. jaanuar 2010, kell 22:05 (UTC)

Kust me teame, et me ei hakka personali palkama? Andres 26. jaanuar 2010, kell 21:17 (UTC)

Sama küsimus, kuigi ühes punktis on öeldud, et mtü-l on õigus sõlmida töölepinguid ja ühes teises punktis on öeldud et mtü ei maksa oma töötajatele suuremat palka kui ettevõtluses. Äkki piisab. Adeliine 26. jaanuar 2010, kell 21:25 (UTC)

Panin siis selle personali palkamise lõigu tagasi.

MTÜ saab väga hästi korraldada vikipedistide kokkutulekuid ning peakski nende korraldamise enda kanda võtma (ja mingid väiksemad kokkusaamised ei vaja erilist korraldamist). See MTÜ on meie kohalik chapter muideks. Ivo 26. jaanuar 2010, kell 23:00 (UTC)

See pole ilmne. Igatahes ei tohiks nii olla, et ainult MTÜ-l on õigus kokkutulekuid korraldada. Ja tegelikult arvan, et ka kokkutuleku ühitamine MTÜ istungiga on problemaatiline. Andres 27. jaanuar 2010, kell 08:09 (UTC)

Iseenesest võib igaüks kokkutulekuid korraldada aga aktiivsemad vikipedistid on ju enamuses MTÜ-s. Ning MTÜ abil on võimalik hõlpsalt juurde leida finantsvahendeid. Ivo 27. jaanuar 2010, kell 13:30 (UTC)

---

1.7.6. muud seaduse ja käesoleva põhikirjaga mitte vastuolus olevat tegevust.

Mulle isiklikult tundub, et parem on kasutada mitte sõnu 'mitte vastuolus' vaid pigem 'kooskõlas' aga see lause võiks võib-olla veelgi nati teisiti sõnastatud olla. -- Ahsoous 1. veebruar 2010, kell 09:06 (UTC)

Hüüdlause ja Vikipeedia parandamine

Pakun välja: Eestikeelne Vikipeedia 5 aastaga 15 suurema Vikipeedia sekka! Ivo 26. jaanuar 2010, kell 13:38 (UTC)

Eestikeelne Vikipeedia 5 aastaga 5 kvaliteetsema Vikipeedia sekka! oleks minu pakkumine. Sest kvaliteedi probleem on minu arvates suurem, kui suuruse probleem.--Kyng 26. jaanuar 2010, kell 14:53 (UTC)

Need hüüdlaused on minu meelest liiga keerulised, kohmakad. Ja kui rääkida kvaliteedist – kuidas me seda mõõdame?

Arvan, et sihte seada ei tuleks keeltevahelises võrdluses. Pigem võiks seada esimeseks sihiks saada parimaks eestikeelseks entsüklopeediaks. Andres 26. jaanuar 2010, kell 14:58 (UTC)

Jah, ja ei peaks olema selline umbisikuline, hoopis näiteks, et "Kirjutame /või teeme või muudame/ Vikipeedia parimaks eestikeelseks entsüklopeediaks!". Arvud pole minu meelest head. Pealegi, kas see loosung oleks siis järgmisel aastal, et "... 4 aastaga" jne. --Epp 26. jaanuar 2010, kell 15:14 (UTC)

No see oleks midagi, mida võiks hetkel kasutada. Üldine loosung oleks ikka, et "muudame Vikipeedia paremaks" jms. Ning viie aasta pärast on eestikeelne Vikipeedia paratamatult parim eesti keeles kirjutatud entsüklopeedia. Selle ajaga tekib minu hinnangul juurde vähemalt 100 000 artiklit (kui just mingi kampaania ei suuda juurde kutsuga mitukümmend uut kaastöölist ning igasugu projektide varal ei õnnestuks seda arvu mitmekordistada) ja olemasolev muutub oluliselt põhjalikumaks. Ivo 26. jaanuar 2010, kell 15:18 (UTC)

Väga julge ennustus. --Kyng 26. jaanuar 2010, kell 15:52 (UTC)

See "paremaks" on ju ebamäärane. "Parima" all ma mõtlesin õigupoolest seda, et ta võiks teisi üldentsüklopeediaid täielikult asendada. Andres 26. jaanuar 2010, kell 16:07 (UTC)

Paratamatust ma ei näe. Esialgu julgen ennustada ainult 50 000 uut artiklit, aga teiste entsüklopeediatega võrreldav kaetus tähendaks nii umbes 500 000 artiklit, kui me just süstemaatiliselt täiendama ei hakka. Viimane hõlmaks ka vist vähemalt 50 000 uue artikli tegemist. Andres

Isegi väga tagasihoidlik pakkumine tähendaks minimaalselt 50 000 uut artiklit. Praegu tekib meil juba pikemat aega keskmiselt üle kolmekümne uue artikli päevas. 30x5x365 = 54 750. Aga kuna see protsess on kiirenev siis isegi aeglase kiirenemise juures saaks rääkida 35x5x565 = 63 875 uuest artiklist järgneva viie aastaga. 100 000 uut artiklit oleks saavutatav, kui meil tekiks keskmiselt 55 uut artiklit päevas selle perioodi jooksul. Ning olemasolevad täienevad samuti pidevalt.

Kui õnnestub juurde tuua kasvõi natukenegi uusi kaastöölisi ja läbi viia mõni edukas projekt, on see ennustus väga-väga realistlik. Või me peaksime eeldama, et järgneva viie aasta jooksul kaastööliste arv hoopis väheneb?

Ning Andres, et milliseid entsüklopeediaid sina silmas pead? Keskmine ENE/EE sisaldab 5000 artiklit köite kohta, ja TEA entsüklopeediasse tuleb ka umbes 60 000 märksõna. Pikemas perspektiivis suudame kindlasti ületada ka kõik erialaentsüklopeediad aga mina seaksin siin ikka võrdluse üldentsüklopeediate tasemele. Ivo 26. jaanuar 2010, kell 16:53 (UTC)

Artiklite arv ei ole tegelikult peamine näitaja. Meil on väga palju artikkeid, mis on paarilauselised, väga palju artikleid, mis on väga halvas seisus, mõni neist ei kõlba üldse lugeda. Mulle tundub, et me oleme seisus, kus olulisematest asjadest ja nähtustest on artiklid olemas ning me peaks võtma prioriteediks kvaliteedi ja põhjalikkuse.--WooteleF 26. jaanuar 2010, kell 17:21 (UTC)

Seda eesmärki kõiksugu võistluste tegemine ka täitma peaks, et olemasolevad artiklid muutuksid kvaliteetsemaks ning lisanduks juurde häid artikleid. Ivo 26. jaanuar 2010, kell 17:35 (UTC)

Osaliselt on see küll tõsi, kuid Norra-võistluse artiklitest oli suur osa ikkagi lühikesed või olulist toimetamist vajavad. Võistlustele ei tasuks liigseid lootusi panna.--WooteleF 26. jaanuar 2010, kell 17:52 (UTC)

Täiesti nõus WooteleFiga. Juhiks tähelepanu veel sellele, et vikipeedias on rohkelt artikleid, mis on liiga ebaolulised, selleks, et paberkandjal ilmuda. Suurte numbrite taga võib peituda sisuline tühjus. Seetõttu ma ei kuulutaks vikipeediat parimaks eesti keelseks entsüklopeediaks enne, kui ta seda ka reaalselt on (st. ka ekspertide arvates).--Kyng 26. jaanuar 2010, kell 17:39 (UTC)

Võib-olla tuleks alustada mitte niivõrd massilisest kasutajate värbamisest (mis on muidugi tore), kuivõrd kvaliteetseid artikleid kirjutavate spetsialistide ligimeelitamisest. Kui meil on piisavalt palju asjatundlikke veterane, siis suudame ka uute kasutajate kiiremat juurdevoolu hallata. Ja veel: igasugune propaganda tähendab, et Vikipeedia vajab märksa rohkem toimetajaid: inimesi, kes on võimelised n-ö käsikirjast korraliku lõppteksti tegema ning kel pole endal eriti suuri originaalartiklite kirjutamise ambitsioone. Yldpilt on praegu ikkagi selline: 1)kõige rohkem on meil andmeid, millest sisu toota; 2) mõnevõrra leidub ka inimesi, kes sisu koostavad; 3) kõige vähem on neid, kes seda pärast siluvad ja korrastavad. Aga rohkem algajaid tähendab paratamatult rohkem toimetamis- ja administreerimistööd. --Oop 26. jaanuar 2010, kell 17:55 (UTC)

Ei ole kindel, et mingit teemat väga hästi valdavad spetsialistid suudavad kirjutada ka häid entsüklopeediaartikleid.--WooteleF 26. jaanuar 2010, kell 18:09 (UTC)

Likvideerimine---- tean küll et seda viimast punkti tahetakse selleks, et olla tulumaksuga mittemaksustavate mittetulundusühingute registris, aga kas selline punkt rahvusvahelisele organisatsioonile sobib? -- Ahsoous 26. jaanuar 2010, kell 17:42 (UTC)

Egas rahvusvahelised organisatsioonid siis igavesed ole. Protseduur peab olema põhimõtteliselt võimalik. --Oop 26. jaanuar 2010, kell 17:55 (UTC)

Loomulikult ei pruugi spetsialistid osata häid artikleid kirjutada. Nende kaasamisest on see kasu, et nad aitavad sisulisi vigu kõrvaldada.

Arvan, et värvata rohkem kirjutajaid, siis saame ka toimetamisvõimelisi inimesi juurde. Pean aga kõige tõhusamaks värbamisviisiks heade artiklite kirjutamist. Mida rohkem on Vikipeedias häid artikleid, seda rohkem ta tõmbab ligi häid kirjutajaid.

Mis puutub artiklite arvusse, siis pean silmas seda, et teiste üldentsüklopeediatega võrreldav katvus tekib meil siis, kui meil on umbes 500 000 artiklit. Andres 26. jaanuar 2010, kell 21:27 (UTC)

Tahad sa sellega öelda, et meil on peaaegu 90 % artiklitest sellised, mis ei kasvata mingit katvust? Sellega ma küll nõus olla ei taha, et meil on pool miljonit artiklit tarvis, et me saaksime öelda "meil on nüüd katvus parem kui teistes eestikeelsetes üldentsüklopeediates". Ivo 26. jaanuar 2010, kell 23:06 (UTC)

Enamik meie artikleid on asjadest, millest teistes entsüklopeediates kas pole üldse juttu või mille kohta pole eraldi märksõna. Arvu ma panin tunde järgi, aga Sa võid ju teha statistikat ja vaadata, kui paljudele uutele artiklitele vastab artikkel teises entsüklopeedias. Arvan, et üle kümne protsendi see pole. See ei tähenda, et teised katvust üldse ei kasvataks. Andres 27. jaanuar 2010, kell 07:53 (UTC)

See oleks huvitav statistika küll.--WooteleF 27. jaanuar 2010, kell 08:06 (UTC)

Nagu ma saan aru, meil on kaks probleemi: artiklite arv ja artiklite kvaliteet. Suurim kasutajate osa kirjutab uusi artikleid, artiklite täitmise ja toimetamisega tegelevad palju vähem inimesi. Uued kasutajad ka kirjutavad uusid artikleid selle kohta, mis neid huvitab. Siis ei saa ma oodata, et artiklite maht ja kvaliteet kasvab kiiresti. Artiklite arv kasvab kiiremini ja kui korraldada mingeid võistlusi, siis see soodustab sellele. Aga ma pakun esimeseks eesmärgiks artiklite arvu suurendada, selleks koostada temaatilisi loendeid ja teha kuu teemasid, nt. veebruaris koostame eluloosid, märtsis artikleid jõgede kohta jne. Loomulikult osalevad selles vabatahtlikud, aga sel juhul oletan, et artiklite arv kasvab mitte juhuslikult, vaid mingis kindlas suunas. Ja hiljem, kui kõik teemad hakkavad olema enam-vähem artiklitega kaetud, saame artikleid täiendada ja nende kvaliteet parandada. Geonarva 27. jaanuar 2010, kell 07:46 (UTC)

Ma ei ole kindel, et võistlused soodustavad artiklite arvu kasvu. Norra-võistluse raames loodi päevas kesmiselt alla 25 artikli. Suurem osa aktiivsetest kaastöölistest osalesid võistlusel, mistõttu nad ei kirjutanud artikleid muudel teemadel. Arvan, et Norra-võistlus ei suurendanud (või kui suurendaski, siis vähe) uute artiklite arvu võrreldes võistlusvälise ajaga.--WooteleF 27. jaanuar 2010, kell 08:06 (UTC)

Norra võistluse puhul oli probleemiks see, et uusi inimesesi praktiliselt ei olnud ja kirjutasid enamuses vanad vikipedistid. Seega teiste artiklite teke loomulikult kannatas. Aga teema sai terviklikumalt arendatud ning ühtlasi kvaliteet paranes. Informaatika-alase võistluse juures püüan ma leida pigem just uusi kirjutaid, ei ka artiklite tekkekiirus kasvaks võrreldes tavasituatsiooniga.

Ning kui vahest saab tehtud (edutuid) üleskutseid mingiks hoogtööks (näiteks artikkel Eesti) siis on ju põhimõte sama – et saaks palju inimesi hetkeks ühe teema peale, et viimase kvaliteet paraneks. Ivo 27. jaanuar 2010, kell 13:30 (UTC)

Kvaliteedi parandamiseks pole yldse palju inimesi vaja. Tarvis on õigeid inimesi. Esiteks mõned, kes toodavad asjalikku sisu ning teiseks iga trobikonna kohta yks, kes tehtut toimetab, vikindab ja viited korda seab. Konks selles, et head toimetajat kohe ja kiiresti väljast ei tule, need vajavad rohkem kohanemisaega kui sisutootjad. Teine asi, et iga valdkonna kohta oleks meil vaja vähemalt yht spetsialisti. Kui sada kampaania korras värvatut kirjutavad kvantmehhaanikast, võib tulemus olla kaunis jube, kui ykski asjatundja seda ei korrigeeri. --Oop 29. jaanuar 2010, kell 09:01 (UTC)

Kui seltskond ikka väga suur on, siis käib ikka ühel toimetajal üle jõu. (Tegelikult päris hea küsimus: mitut toimetajat on tarvis ühe kirjutaja kohta või kui mitme kirjutaja kohta peaks olema üks toimetaja?) Pealegi on Eesti vikipeedias hetkel tuhandeid artikleid, mis kuskilt otsast kõpitsemist vajavad, nii et vajadus toimetajate järgi minu hinnangul üsna suur. Teiseks on vajadus toimetaja käe järgi väga erinev. Mõnel artiklil on vaja parandada pisivead, teine aga nii ulatuslikult ümber töödelda, et see praktiliselt võrdub uue artikli loomisega. Kusjuures väga mahukas toimetamine on isegi keerulisem, kui artikli nullist uuesti kirjutamine.--Kyng 29. jaanuar 2010, kell 15:24 (UTC)

Minu kogemuse järgi võtab toimetamine rohkem aega kui kirjutamine. Mõne kirjutaja kannul peaks käima ikka õige mitu toimetajat.

Artikkel on seda parem, mida rohkem inimesi sellega tegeleb. Varem või hiljem tunneb keegi artikli teema vastu huvi ja teeb artikli korda. Mida olulisem teema, seda rutem. Andres 29. jaanuar 2010, kell 15:51 (UTC)

Kõik väga õige ja hea, ent mul on endiselt kahtlus, et lisaks yldisele kampaaniale tasuks mõelda välja mingi plaan, kuidas saada juurde konkreetsete vajalike oskuste ja teadmistega inimesi. Eelkõige ehk yksikute valdkondade asjatundjaid, kuid muuhulgas ka toimetajaid. Kui kõigepealt olemasolevad oskused ja oskajad kaardistada, ei pruugigi see nii raske olla. --Oop 30. jaanuar 2010, kell 15:52 (UTC)

Ega need vajalikud inimesed ise Vikipeediasse jookse. Neid lisandub ehk alles siis kui on tõesti näha, et me siin õiget asja ajame ning tulemuslikult. Eesti tingimustes pole ka lõputult spetsialiste kuskilt saada. Kui nad muidu ei tule siis vähemalt žüriiliikmetana saavad nad ikka toimeta.

Sellised üldised kampaaniad ongi minu arvates head tähelepanu mingi konkreetse teema peale juhtimiseks. Nõnda on vähemasti teema kaupa võimalik asja arendada ning selle piires kavaliteet kasvab. Ivo 30. jaanuar 2010, kell 18:15 (UTC)

Seda ma silmas peangi, et ise ei jookse. Aga kui me istume maha ja mõtleme oma puudujäägid läbi, siis saame ka nõu pidada, kes tunneb mõnd organokeemikut või kvantmehhaanikut (või keda iganes vaja läheb), keda võiks proovida ära rääkida. Või millise asutuse rahvaga võiks minna juttu tegema, et äkki teilt keegi tahaks aidata oma valdkonda arendada. Nii lisanduks yldisele kampaaniale ka nii-ytelda sihtteavitus, yks toetaks teist. --Oop 30. jaanuar 2010, kell 18:27 (UTC)

Vikipeedia olemasolu on juba päris laialt teada. Üleskutsed ja juurdeastumised võivad anda tõuget ainult neile, kes juba niikuinii mõtlevad, et võiks oma panuse anda, aga pole tegudeni veel jõudnud või on vahepeal loiuks jäänud. Usun, et palju on neid, kellel ei ole asjasse usku, ja neid saab veenda ainult tulemuste näitamisega. Ja muidugi on paljud inimesed lihtsalt nii hõivatud, et nad ei leia Vikipeedia jaoks aega. Aitaks ehk küll ka see, kui näidata, et Vikipeediat saab kasutada selleks, et endale vajalik kuskil tallel ja käepärast oleks. Andres 30. jaanuar 2010, kell 19:22 (UTC)

Minu arvates aitaks asjale kaasa põhjalikum, mugavam ja loogilisem toimetamisõpetus vms. Õpetus võiks teha asja puust ja punasest ette; arvan, et see võiks kujutada endast uue artikli loomise näidet, kusjuures esitatud oleksid kõik vaheetapid. Praegu on ette antud trobikond käsklusi/võimalusi ja liivakast - katseta ise! Katsetada on tore, aga see röövib aega sisulise töö - artikli koostamise - arvelt.

Mul ei ole muidugi väga palju kogemusi siin, aga ma ei saa täpselt aru sellest toimetamise problemaatikast - tähtis on ju ometi, et artikkel oleks korralikult liigendatud, korrektne keeleliselt ja sisuliselt, varustatud viidetega(k.a. teistesse artiklitesse). Kindlasti on veel tegureid, aga need ei ole siiski nõnda silmatorkavad, et lugemist häiriks. Ma ei näe ühtegi põhjust, miks noor (enamik on siiski nooremapoolsed) ja mõtlev inimene ei peaks loogilise seletuse korral === === [[ ]] sümbolite kasutamisest näiteks kümne minutiga aru saama. Vaja oleks ju eeskätt baasteadmisi. Albertsuur 1. veebruar 2010, kell 00:28 (UTC)

Probleem ongi selles, et on tohutu hulk artikleid, kus see liigendamine, viitamine ja keelekasutus on vigased/puudulikud/puuduvad üldse. Lisaks on palju mõne lauselisi artikleid, mis ei anna käsitletavast teemast piisavat ülevaadet. Mis puutub juhenditesse, siis põhiasjad on minu arvates piisavalt hästi seletatud, iseasi, kas neid ka lugeda viitsitakse. Kui ei katseta liivakastis, siis katsetad artiklit luues. Loe teooriat palju tahad, praktilisi oskusi omandad ikka tegemise käigus. Aga see iseenesest ei ole probleem, kui esimeste aia taha läinud artiklite järel hakkab nn "normaalset toodangut" tulema. Probleem on siis, kui tulebki ainult neid "aia taguseid" ja massiliselt.--Kyng 1. veebruar 2010, kell 05:28 (UTC)

Minuarust on praegused juhendid täiesti piisavad, sest sageli tuleb uusi kasutajaid, kes hakkavad kohe hästi vormistatud artikleid kirjutama. Samas on meil kirjutajaid, kes on kirjutanud sadu artikleid, aga ikka millestki aru ei saa. Ma ei hakka nimesid nimetama aga ühe sellise järelt koristamine on mult rohkem aega võtnud kui uute artiklite kirjutamine.--WooteleF 1. veebruar 2010, kell 08:33 (UTC)

No mina näiteks alustasin alles hiljuti siin kaastöö tegemist ja sellepärast räägin oma kogemusest. Õpetused on olemas, materjal on kättesaadav, aga ehk kannaks paremini vilja mingisugune väga piltlik lühiõpetus, mille saaks viie minutiga läbi sirvida. See on muidugi subjektiivne, võib-olla enam piltlikumalt ei saagi. Mul pole väga head IT taipu ja näiteks mallide kokkuklopsimise kohta ma küll eestikeelset õpetust pole kuskil silmanud. Ehk kisub asi juba offtopicusse.Albertsuur 1. veebruar 2010, kell 17:20 (UTC)

Proovisin tõlkida inglise vikist Tutoriali siin. Hetkel on pooleli, kuna seal on mingid keerulised süsteemid mallidega, millest ma hästi aru ei saa. Tõlgin lihtsalt edasi, äkki keegi aitab pärast mallid ka korda saada. Mingit eestikeelset mallide tegemise õpetust oleks küll vaja jah, kas või lühikest ja kõige põhilisemat puudutavat. Adeliine 1. veebruar 2010, kell 18:24 (UTC)

Albertsuur, võiksid selle piltliku lühiõpetuse koostada, sest Sul on lihtsam näha, mida tarvis oleks. Andres 1. veebruar 2010, kell 18:26 (UTC)

Ausalt yteldes on mallide ja fotode kasutamine ajapikku minugi jaoks nii keeruliseks aetud, et pyyan hoiduda neist vähemalt kolme meetri kaugusele. (Kusjuures mu teadmised arvutitest ja muust säärasest on kindlasti yle Harju keskmise.) Ma pole kindel, kas lyhiõpetus ses asjas aitab, ent mõni julgem võib ju proovida. Mis ITsse puutub, siis yks Marveti stiilis ekraaniviisor, mida ka Youtube'is levitada saab, oleks ehk suurepärane propagandamaterjal. --Oop 1. veebruar 2010, kell 22:22 (UTC)

Püüan sellega tegeleda, kui aega saan (mitte enne nädala lõppu). Juhis üldiselt on tegelikult rahuldavas seisus; püüan kokku koondada olulisema, sest kogu juhise materjali läbilugemine võtab vaevalt vähem kui pool tundi aega (kõigil pole kannatust). Kas oleks muidu rumal mõte koguda tähtsamad ja rohkem kasutatud mallid ühte kokku; näiteks mall "Lääne-Euroopa valitsejad" vms. Kui ise malle luua ei oska, saab vähemalt olemasolevaid üsna hõlpsalt kopeerida - ühest allikast oleks see ehk lihtsam. Albertsuur 2. veebruar 2010, kell 22:33 (UTC)

Jälle põhikirjast

Kas ikka on vajalik põhikirja punkt 3.1.2., mis ütleb, et MTÜ liige võib osaleda juhatuse koosolekul? No mis juhatuse koosoleks see siis veel on? Ning no vaevalt, et mingeid juhatuse koosolekuid väga toimuma hakkab. Hea, kui vähemasti vikipedistide koosolekuid korraldada õnnestub. Ivo 11. märts 2010, kell 21:55 (UTC)

No palun vabandust, aga mismoodi see juhatus siis otsuseid vastu võtab kui mitte koosolekul. Esiteks on liikmetel õigus saada infot mtü tegevuse kohta. Ja teiseks tahab mõni liige võib-olla teha mingeid ettekandeid juhatusele või niisama oma mõtetest, plaanidest, tegevusest rääkida. Liikmed võivad osaleda juhatuse koosolekul, arutada koos juhatusega, aga neil ei ole hääleõigust otsustamisel. Adeliine 11. märts 2010, kell 22:21 (UTC)

Viimased parandused

Kuna MTÜ asutamine peaks toimuma juba juulikuus, siis tuleks siinne põhikiri saada seisu, mis kõiki rahuldab. Seega kutsun üles esitama parandusettepanekuid. Ise pakuksin, et võiks välja jätta punkti 1.6.1.1., mis põhjustab ainult segadust ja vähemalt mina ei näe, et see võiks vajalik olla (1.6.1. ütleb juba kõik). Ivo 22. juuni 2010, kell 19:46 (EEST)

Võtsin järgneva välja (1.6.1. ja 1.6.2. annavad juba piisavalt hea üldraamistiku MTÜ tegevuse kirjelduseks):

1.6.1.1. Teostada seda propageerides vabatahtliku töö tulemusel koostatavaid entsüklopeediaid, õpikuid ja teisi sarnaseid teabeallikaid, mis on piiranguteta ja tasuta kättesaadavad Interneti või sellega sarnaste tehnoloogiate vahendusel ning mille sisu on autoriõiguste mõistes vaba, ehk seda võib kasutada isiklikuks otstarbeks, valmistada ja levitada koopiaid, teha muudatusi ja levitada muudetud kujul vastavalt vaba kasutuse litsentsile.

Ivo 24. juuni 2010, kell 00:12 (EEST)

---

5.3. Kui juhatus ei suuda tagada nõutud ülesannete läbiviimist või selle tegevus läheb vastuollu üldkoosolekul kokkulepituga, peab juhatus tagasi astuma ning uue juhatuse valimiseks kutsutakse kokku erakorraline üldkoosolek.

Kes otsustab, et juhatus ei suuda tagada nõutud ülesannete läbiviimist või selle tegevus läheb vastuollu üldkoosolekul kokkulepituga? Andres 25. juuli 2010, kell 10:35 (EEST)

8.2. Neil isikutel on vaba ligipääs kogu MTÜ arvepidamisega seonduvale.

Kas teistel MTÜ liikmetel seda pole? Andres 25. juuli 2010, kell 10:39 (EEST)

Kes saavad olla MTÜ liikmed? Kas Eesti kodanikud? Eesti elanikud?

Kas võõrkeelsete projektide arendamine puudutab MTÜ-d ainult niivõrd, kui seal on juttu Eestist? Andres 25. juuli 2010, kell 11:36 (EEST)