Vikipeedia arutelu:Ümbersuunamine

Ettepanekud, arutelu... --Hardi 12. veebruar 2009, kell 00:04 (UTC)

Minu meelest piisab täiesti sellest: Ümbersuunamised tehakse sünonüümidelt ja

alternatiivsetelt nimekujudelt. Ümber ei suunata kirjutamata artiklitele, täpsustuslehekülgedele ja lehtedele, mis on juba suunamisleheküljed. Ülejäänu sõltub asjaoludest, mida pole võimalik ette näha. --Epp 12. veebruar 2009, kell 01:36 (UTC)

Võiks siiski natuke konkreetsem olla. Asjaolud, mida pole võimalik ette näha, on alati olemas ega puutu asjasse. Nagu öeldud, pole siin tegemist absoluutidega. --Hardi 12. veebruar 2009, kell 01:49 (UTC)

Problemaatiline on siin minu meelest ainult punkt 2. See ei seleta suurt midagi, pealegi on valitud näide ebaveenev. Andres 12. veebruar 2009, kell 01:51 (UTC)

See "lahutamatu komponent" võib ju õige olla, aga see on minu meelest liiga ebamäärane. Andres 12. veebruar 2009, kell 01:52 (UTC)

Panen ette jätta ära punkt 2 ning allpool olev lause, kus seda punkti mainitakse. Neis asjus konsensus puudub. Andres 12. veebruar 2009, kell 01:54 (UTC)

Muuda seda artiklit oma äranägemise järgi. Mina olen oma arvamuse välja öelnud. (Arvan, et sõnastus võiks üldse parem olla. Epu pakutu kõlab hästi.)

Punkti 2 võiks formuleerida soovitusena. Ja alati on võimalus hääletada. --Hardi 12. veebruar 2009, kell 01:58 (UTC)

Ma siis muudan.

Hääletamine ei tekita konsensust, kui seda pole. Aga ilma konsensuseta pole reeglid legitiimsed. Muide, Vikipeedias ei ole reeglid kohustuslikud. Andres 12. veebruar 2009, kell 02:01 (UTC)

Seda minagi. Kirja saanud reegleid võiks võtta kui head tava. Muidu, täielikku konsensust on igasuguse reegli puhul pea võimatu saavutada. --Hardi 12. veebruar 2009, kell 02:06 (UTC)

Noh, selles, mis siin kirjas on, ju lahkarvamusi pole. Ja muidugi ei pea konsensus olema sada protsenti täielik. Andres 12. veebruar 2009, kell 02:13 (UTC)

Hääletamine võib minu meelest küll olla lahenduseks seal, kus on arutelu üksikjuhtumi üle ummikusse jooksnud. Andres 12. veebruar 2009, kell 02:02 (UTC)

Muutsin natuke, aga see pole lõplik variant. Andres 12. veebruar 2009, kell 02:08 (UTC)

Tuleks rääkida ka ümbersuunamisest üldisematele artiklitele, milles mõnes osas suunatavat teema käsitatud on (normeeritud ruumi ja normi vaidluse põjal). Teen konkreetsed ettepanekud homme. --Hardi 12. veebruar 2009, kell 02:16 (UTC)

Asjalik töö. Redigeerisin ja täiendasin natuke algust, aga rohkemaks mul praegu mahti pole. Andres 12. veebruar 2009, kell 08:14 (UTC)

Osa "Millal ümber suunata" on üldiselt hea, kuigi mõnda punkti tuleks täpsustada ja sõnastust tuleks redigeerida. Probleem on aga selles, et teema on kohati nihkunud ümbersuunamiselt pealkirja valikule, mis on omaette suur ja keeruline teema. Andres 12. veebruar 2009, kell 10:24 (UTC)

Punkis 2.2 "Millal ümber suunata" oleks vaja malli näidet (#REDIRECT[[B#alapealkiri]]). Veel võiks lisada, et soovitatav on jätta artikli link punaseks alapealkirja all malliga {{vaata}}. --Tiuks 12. veebruar 2009, kell 12:05 (UTC)

Minuarust võiks kirjas olla ka see, et biograafia artiklites tehakse perekonnanime ümbersuunamine. Kui tekib mitu samanimelist, siis tehakse täpsustusleht. Kui otsin heliloojaid perekonna nime järgi ja ümbersuunamist ei ole, siis Google ei anna tulemust. --Tiuks 12. veebruar 2009, kell 12:30 (UTC)

Paljudel juhtudel tuleks minu meelest perekonnanimi suunata ühe isiku peale, mille artikli päises on link täpsustuslehele. Ma vaatan, et praegu see nii ei ole, aga minu meelest peaks olema suunamised Newton->Isaac Newton ja Darwin->Charles Darwin. Siim 12. veebruar 2009, kell 12:37 (UTC)

Jah, nõus. Kõige kuulsamate inimeste puhul peaks nii olema, ja isiku artikli alt alles link täpsustuslehele.

Muudel juhtudel see minu meelest väga vajalik ei ole. Kuidas Google ei anna tulemust. Andres 12. veebruar 2009, kell 12:39 (UTC)

See läheb küll vastuollu meie senise praktikaga. Aga tõesti, see puudutab ainult kõige kuulsamaid inimesi (ütleme, üle saja ei tohiks neid olla). Andres 12. veebruar 2009, kell 12:41 (UTC)

Google ei leidnud viki lehte, kuigi artikkel oli olemas. Tegin otsingu vikis ja siis alles leidsin. See oli mitu kuud tagasi. Hetkel ei tea millist perekonna nime katsetada ja võib olla on nüüd otsingut parandatud. IE8 annab kohe tähtede kaupa sisestamisel juba tulemusi.

Aga kui on mittekuulsast artikkel, siis peaks esialgu sellele suunama ja hiljem vajadusel parandama. Ja mainimist väärib õpetuses, et artikli päises peab olema link täpsustuslehele.

Õpetust on vaja veel kõvasti parandada. --Tiuks 12. veebruar 2009, kell 12:54 (UTC)

kiireks vormistamiseks tuleb sisestada pealkiri B, see valida ning klõpsata redigeerimiskasti all asuvast erisümbolite ja funktsioonide valikust vastavat nuppu.

Kui keegi aru sai, siis võiks selle lause inimkeelde ümber panna. Uuele kasutajale on selline õpetus küll maksimaalselt mõttetu. Kas B asemel ei peaks olema A? Siim 12. veebruar 2009, kell 12:48 (UTC)

Ei, peab olema B. Jutt on sellest, kuidas kasutada redigeerimisnupu all olevas valikus olevat nuppu. Muidugi sõnastagu paremini, kes oskab. Andres 12. veebruar 2009, kell 12:53 (UTC)

Ma kasutan kogu aeg seda nuppu, aga sellest sõnastusest ma paraku küll aru ei saa. Siim 12. veebruar 2009, kell 12:56 (UTC)

Siis Sa ju tead, millest jutt on, sõnasta ümber. Andres 12. veebruar 2009, kell 12:59 (UTC)

Nüüd taipasin. Ma ei saanud lausest aru, sest sellist kasutusviisi ma tõesti ei teadnud. Mina vajutasin varem kõigepealt nuppu redirect ja seejärel kirjutasin artikli nime sinna sisse. Õigupoolest pole vahet, kumba pidi seda teha. Nüüd on selle lause mõte mulle arusaadav. Siim 12. veebruar 2009, kell 13:19 (UTC)

Mõlemad on võimalikud, lihtsalt teine tundub mulle mugavam. Võib-olla peaks mõlemad sisse kirjutama. Andres 12. veebruar 2009, kell 13:24 (UTC)

Ümber suunata tuleks kasutada samasisulistele kuid alternatiivsete nimekujuga artiklitele, kusjuures eelistada tuleb ümbersuunamist...

Mitte midagi ei saa aru. Siim 12. veebruar 2009, kell 12:48 (UTC)

Täpsustuslehekülgedele ei tohiks viia ühtki linki.

Ma olen vähemalt ühe sellise ümbersuunamise hiljuti teinud. See oli mitmuse vormilt ainsusele, kusjuures see sõna tähendas kahte asja ja need olid täpsustuslehel kirjas. Ka mitmuses tähendab ta neid kahte asja. Miks ma ei oleks tohtinud seda ümbersuunamist teha? Kahjuks ei mäleta, mis selle artikli nimi oli. Siim 12. veebruar 2009, kell 12:53 (UTC)

Jah, on erandeid. Andres 12. veebruar 2009, kell 12:58 (UTC)

Õigupoolest on need erandid just ümbersuunamised. Andres 12. veebruar 2009, kell 13:05 (UTC)

Võib kasutada ümbersuunamist üldisemale artiklite asemel oleks vast arusaadavam "ümbersuunamist põhiartiklile". --Tiuks 12. veebruar 2009, kell 13:10 (UTC)

Jah. Andres 12. veebruar 2009, kell 13:24 (UTC)

Või ehk siiski mitte, parem oleks "üldisema teemaga".

Võib kasutada ümbersuunamist üldisemale artiklite, mille mõnes alapeatükis antud teemat põhjalikult käsitatud on.

Kui kogu alapeatükk on mingile teemale pühendatud, siis sellise ümbersuunamise asemel tuleks teha eraldi artikkel, mis on alapeatükist põhjalikum, ning jätta alapeatüki pealkirja alla vaata-malliga link eraldi artiklile. Andres 12. veebruar 2009, kell 13:28 (UTC)

Ma arvan, et põhiartikkel on arusaadavam ja lisasin õpetusse malli "vaata" kasutamise. --Tiuks 12. veebruar 2009, kell 13:36 (UTC)

Vaheridasid ei taha üldse teha. Võiks kasutada numbreid, siis ei teksiks probleemi. --Tiuks 12. veebruar 2009, kell 13:59 (UTC)

Ma vist täna ei saa asjadest aru. Kas siin on nüüd kirjas konsensuslik variant, mille suhtes kellelgi vastuväiteid pole? Öösel jäi mul mulje teistsugusest konsensusest, st varianti üldisemale artiklile suunamisest polnud. Praegu me ju lausa kutsume inglise viki stiilis asju ühte artiklisse kokku suunama. Kas siis vähemalt ei peaks olema nõuet, et selles üldartiklis peab ümbersuunatav mõiste defineeritud olema? Kui reeglitesse spetsiaalselt kirja panna, et midagi "võib teha", siis see ju tähendab, et nii hakkabki juhtuma. Ja sellele pole võimalik enam kunagi vastu vaielda, sest reeglid ju lubavad. Kas me ikka peame ühe juhtumi lahendamiseks üldkehtivaid reegleid tegema? Ja siis peaks igale poole reeglitesse kirja panema kõik asjad, mida vikipeedias võib teha, aga ei tarvitse või näiteks pole soovitatav. Kas ei võiks piirduda sellega, mida peaks tegema ja mida ei tohiks teha? Ja ülejäänud lahendused oleksid vastavalt konkreetsele juhtumile. Ma ei saa ka aru, miks see iseendale suunamine "kohatäitjana" vajalik on? Kui pikka aega tähistab "ajutine"? Minu meelest "koostaja kavatsustele ümbersuunamine artikliga asendada" ei saa küll kunagi kindel olla. --Epp 12. veebruar 2009, kell 14:44 (UTC)

Jah. Niisugune ümbersuunamine peaks olema ainult juhul, kui ei ole võimalik teha nii, et põhiartiklis räägitakse lühemalt ja spetsiaalartiklis pikemalt. Muudel juhtudel on see ebasoovitav.

Kui artiklis on alapealkiri koos vaata-malliga, siis võib-olla ei peaks tagasi-ümbersuunamist otseselt keelama, aga ergutada seda tõesti ei maksa. Arvan, et me peaksime selle võimaluse üldse mainimata jätma. Andres 12. veebruar 2009, kell 14:51 (UTC)

Vast siiski oleks parem seda keelata. See tekitab endale tagasisuunamist ja võib tagasi hoida artikleid loomast. Ma kustutan selle osa ära. Andres 12. veebruar 2009, kell 14:56 (UTC)

Nüüd on palju parem. :-). Alati võib ju tekkida igasuguseid eri- ja ajutisi olukordi, aga parem oleks, kui me nende mingit kindlat lahendust reeglite kaudu ei põlistaks. Minu arvates võib neist artikli seisukohast hädavajalikest matemaatika mõistetest üldartiklis rääkida küll, ja kui ikka tõesti on otstarbekas need sinna ümber suunata, siis peaksid nad olema sealt kergesti leitavad. Ja me peame arvesse võtma seda, et enamasti ei tule kirjutajad nii selgete plaanidega nagu Hardi; nad tihti kaovad poole pealt ära ja jätavad asjad ripakile. --Epp 12. veebruar 2009, kell 15:19 (UTC)

Minagi olen antud sõnastusega rahul. Lisasin näite ühisartiklist. --Hardi 12. veebruar 2009, kell 15:34 (UTC)

Näide on väga vaieldav, mistõttu ma võtan selle ära. Andres 12. veebruar 2009, kell 20:50 (UTC)

kusjuures eelistada tuleb ümbersuunamist...

vähem kasutatavalt sünonüümilt laiemalt kasutatavale sünonüümile.
sõna ainsuse vormile. Loomulikult on mitmuse kasutamine õigustatud, kui sõna ainsuses ei kasutata. Näiteks artikkel talgud.
sõna alternatiivsele grammatilisele kujule. Eelistada tuleks 2006 a. õigekeelsussõnaraamatus eelistatud või siis laiemalt kasutatavat kirjapilti. Näiteks artikkel mehhaanika tuleb ümber suunata artiklile mehaanika, mitte vastupidi.

Võtsin selle välja, sest see ei puuduta ümbersuunamist, vaid pealkirja valikut. Seda saab kasutada mujal. Andres 12. veebruar 2009, kell 20:50 (UTC)

Koondartiklid[muuda lähteteksti]

Ka alajaotused "Koondartiklid" ja "Lehekülje tükeldamine" ei vasta lehekülje pealkirjale. Andres 12. veebruar 2009, kell 21:06 (UTC)

Selliste reeglitega ma ei nõustu. Peaksid need tagasi esialgsele kujule viima. Lisasin näite uuesti. --Hardi 12. veebruar 2009, kell 21:49 (UTC)

Millega Sa ei nõustu?

Pole ju konsensust selles, et koondartikli Paaris- ja paaritud arvud loomiseks on kaalukad põhjused. Andres 12. veebruar 2009, kell 22:08 (UTC)

Miks ma peaksin artikli esialgsele kujule viima? Andres 12. veebruar 2009, kell 22:10 (UTC)

Sinuga ei nõustu. Konsensus pole näite puhul oluline. --Hardi 12. veebruar 2009, kell 22:13 (UTC)

Konsensus on näite puhul oluline, sest näide peab olema esinduslik, mitte vaieldav. Näide peaks olema selline, kus on võimalikult kaalukad põhjused. Siin on põhjused nii mittekaalukad, kui üldse olla saab. Andres 12. veebruar 2009, kell 22:22 (UTC)

See pole muidugi oluline, kuid hetkel oleme arvamust avaldanud vaid mina ja sina, mistõttu konsensuses olemasolust või puudumisest on hetkel vara/vale rääkida.

Selgus ent käsitluse ühtsus on väga head põhjused. Ma ei kavatse selle üle rohkem vaielda, sest olen oma seisukoha selle artikli kohta juba korduvalt välja öelnud. --Hardi 12. veebruar 2009, kell 22:32 (UTC)

Teised ei taha võib olla vaidlusse sekkuda aga tavaliselt on Andresel õigus. Temaga saab kõik probleemid lahti arutatud. Mina olen näiteks koondartikli vastu, sest vikis peab iga mõiste eraldi olema. --Tiuks 12. veebruar 2009, kell 22:38 (UTC)

Selline nõue viib absurdini, kui seda jäigalt järgida. Iga reegli juures tuleks seda esiteks ka põhjendada, et reeglitega tutvuja seda liialt "vabatahtlikuna" võtma ei hakkaks. --Hardi 12. veebruar 2009, kell 22:44 (UTC)

Ka Tiuks leidis, et parem oleks eraldi artiklid teha. Kui keegi jätab arvamuse avaldamata, siis ei pea tema arvamust ka arvestama. Niisugune kardinaalne arvamuste lahknevus on ju konsensuse puudumine.

Kes arutelust keeldub, peab leppima ka sellega, et tema arvamusega ei arvestata. Ma olen nõus sellise artikli tegemisega, kui kellegi meelest see lisab selgust. Aga samamoodi peaksid Sina lubama teha eraldi artiklid. Sinu argument on argument koondartikli poolt, kuid mitte eraldi artiklite vastu, sest minu meelest lisavad just eraldi artiklid selgust. Käsitluse ühtsus, nii palju kui see on võimalik, on võimalik ka eraldi artiklite puhul. See "ühtsus" seisneb ju ainult parallelismis. Artiklid on võimalik lahku viia ilma ühtki lauset muutmata. Seega ei ole põhjuseks see, et teemat ei saa lahus esitada. Mis kaalukas põhjus siin siis on? Andres 12. veebruar 2009, kell 22:48 (UTC)

Muidugi ei saa seda reeglit päris alati järgida, aga parallelistliku esituse soov ei saa minu meelest olla põhjuseks. Matemaatikas on väga palju asju, mida saaks paralleelselt esitada.

Selle reegli põhjendus on järgmine: nii saab lugeja teada täpselt selle, mida ta tahab, ja lingid saavad olla täpsed. Samuti saab mõistetevahelised seosed täpselt välja tuua; mitme mõistega artiklis võib segi minna, millest parajasti jutt on. Andres 12. veebruar 2009, kell 22:55 (UTC)

Mina olen ka igatahes eraldi artiklite poolt. --Epp 12. veebruar 2009, kell 22:57 (UTC)

Koondartikleid saab teha ainult teemast, mitte definitsioonidest. Näiteks muusika ajalugu ja siis minnakse järjest põhjalikumaks. Midagi ei ole vaja artiklis muuta kui luuakse uus artikkel, kasvõi alapealkirjast (malliga "vaata" on ju link). Viki igas artiklis peab saama linkida õigele artiklile. Kuidas sa lingid paaritut arvu koondartiklile. See on loogika vastane, minu jaoks. Lause "Sünnipäevaks kingitakse paaritu arv lilli" ja ma pean lugema ka paarisarvust. --Tiuks 12. veebruar 2009, kell 22:58 (UTC)

Veel kord: alajaotused "Koondartiklid" ja "Artiklite tükeldamine" räägivad asjadest, mis ei kuulu ümbersuunamise teema alla. See on ise näide selle kohta, kuidas teemast mittekinnipidamine ähmastab esitust. Andres 12. veebruar 2009, kell 23:06 (UTC)

Jah, muidugi ei kuulu siia. Mina tegelikult pole neid algusest peale üldse vajalikuks pidanud. Kogu jutt võiks ju olla kokku võetud mingis üldises juhendis. Tõenäoline on, et inimene alguses ei teagi otsida isegi sellist märksõna nagu ümbersuunamine. Ja kui ta loeb mingitest koondartiklitest ja tükeldamisest, siis arvab, et see ongi mingi levinud ja kohustuslik tava. Pealegi ei ole minu arvates tihti ikka võimalik üldse ette näha, mil viisil tekib kunagi vajadus mingit artiklit ümber tükeldada. Osa asju ju ikkagi aja jooksul muutub. --Epp 12. veebruar 2009, kell 23:19 (UTC)

Koodartiklid ja tükeldamine on tõesti täiesti erinevad teemad ja vajavad eraldi õpetuslehti. Tükeldamist tehakse pika artikli puhul kui enne ei ole mõeldud alapealkirjade artiklitele. Parem oleks kohe läbimõeldult kirjutada, et hiljem ei peaks tükeldama. --Tiuks 12. veebruar 2009, kell 23:25 (UTC)

Minu meelest on vajalikud just sellised artiklid, mis avavad mingit Vikipeedia tehnilist mõistet ning esitavad sellega seotud artiklid. Neile artiklitele saab siis juhendite teistest osadest linkida. Ilma linkideta muidugi keegi selliseid artikleid otsima ei hakka. Midagi sellest jutust võib muidugi ka üldises juhendis olla.

Mis puutub koondartiklitesse ja tükeldamisse, siis minu meelest sobiksid nad mõlemad leheküljele pealkirjaga Vikipeedia:Koondartikkel. Siin võiksid olla "vaata ka"-lingid seotud teemadele. Andres 13. veebruar 2009, kell 10:52 (UTC)

Kirjutasin algusesse veel veidi ümbersuunamislehtede olemuse kohta, aga see ei ole väga hästi sõnastatud. Palun aidake sõnastust viimistleda. Andres 13. veebruar 2009, kell 10:53 (UTC)

Ma tühistasin viimase paranduse, sest see moonutas sisu. Kui ümbersuunamine on loodud, siis lugeja satub spetsiaalsele leheküljele, mis näeb välja nagu lehekülg pealkirjaga B, ainult pealkirja all on märkus, et tegu on ümbersuunamisega lehelt pealkirjaga A, ja A-le läheb link. Niiviisi võib kasutaja vajaduse korral ümbersuunamislehele minna. Ja kasutajad tohivad ümbersuunamislehele sattuda küll, kuidas nad siis muidu saavad ümber suunata. Andres 13. veebruar 2009, kell 18:59 (UTC)

Võtan kogu selle jutu välja, sest praegusel kujul on ta ei kõlba. Eelmises lõigus ma selgitasin, milles asi on. Püüdke siis viimistleda.

Ümbersuunamine on Vikipedia funktsioon, mis võimaldab suunata lugeja otsitud või lingitud märksõnalt leheküljele, millel on mõne teise pealkirjaga lehe sisu. Ümbersuunamiseks luuakse spetsiaalne lehekülg, millel on link leheküljele, kuhu kasutaja suunatakse. See lehekülg sisaldab ainult ümbersuunamiskäsku ent vikipeedia lugejad sellele leheküljele sattuda ei tohiks.

Selle ma võtsin välja.

Minu sõnastus oli niisugune:

Ümbersuunamine on Vikipedia funktsioon, mis võimaldab suunata lugeja otsitud või lingitud märksõnalt leheküljele, millel on mõne teise pealkirjaga lehe sisu. Ümbersuunamine genereerib spetsiaalse lehekülje, millel on ka link leheküljele, mille pealkirjaks on esialgne märksõna. See lehekülg sisaldab ainult ümbersuunamiskäsku.

"Ümbersuunamine genereerib" on tõesti ebatäpne sõnastus. Aidake sõnastust parandada. Andres 13. veebruar 2009, kell 19:30 (UTC)

Iga reegli juures peaks olema lühike põhjendus, miks selline reegel olemas on. Taastan siniste-punaste linkide jutu. --Hardi 14. veebruar 2009, kell 14:14 (UTC)

Kui ikka põhjendus on niigi selge, siis seda minu meelest tarvis pole. Praegune põhjendus on minu meelest liiga üldsõnaline ega lisa midagi sisulist. Pakuksin sellise sõnastuse: "Nii jääb ekslik mulje, nagu artikkel oleks juba olemas." Minu meelest pole tarvis selgitada, miks niisugune ekslik mulje on kahjulik. Andres 14. veebruar 2009, kell 14:18 (UTC)

"Seda ilmsetel põhjustel: et vältida üleüldist kaost." See ei tee midagi selgemaks, pigem segasemaks. Kahtlen, kas seda reeglitki üldse tarvis on. Andres 14. veebruar 2009, kell 14:20 (UTC)

Reeglites peaks ka ilmselge välja toodud olema. Sinu poolt pakutud sõnastus sobib tõesti paremini. Teise selgituse kaotamise vastu ma samuti protestima ei hakkaks. --Hardi 14. veebruar 2009, kell 15:19 (UTC)

Selle peaks korda tegema ja mingi nähtava koha pealt linkima. Tundub, et enamik inimesi pole sellest võimalusest kuulnudki. --Epp 25. juuni 2011, kell 05:55 (EEST)[vasta]

Mida sisaldab ümbersuunamisleht veel?[muuda lähteteksti]

Selles alajaotuses on tekst, mis minu arvates ei ole kooskõlas üldise tavaga. Reeglina ei ole ümbersuunamislehel midagi muud peale ümbersuunamiskäsu. Meil ei ole kokku lepitud, mida ja mis põhjusel seal veel võib olla. Adeliine 3. aprill 2019, kell 13:08 (EEST)[vasta]