Vikipeedia:Tõlketalgute juhend 2011

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Sõnaraamatud.JPG
Tõlketalgud 2011

2011 • 2012 • 2013 • 2014 • 2015 • 2016 • 2017

See on 2011. aasta Vikipeedia tõlketalgute tööjuhend.

Millest alustada?[muuda lähteteksti]

Kui ma ei ole Vikipeediale varem kaastööd teinud, aga tahan Vikipeediale tõlkida, siis millest ma peaksin alustama?

Kõigepealt katsu endale selgeks teha, kuidas Vikipeedias artikleid kirjutatakse, kuidas nad üles ehitatakse ja kuidas kirjutajad omavahel suhtlevad. Selleks mine lehele Juhend:Sisukord, järgi sealseid linke ning võrdle loetut Vikipeedia tegelikkusega. Loe artikleid asjade kohta, mida Sa tunned, ja proovi, kas Sul õnnestub teha mõnes artiklis parandus või täiendus või koguni mõni artikkel luua.

Korraga tõlkida ja Vikipeedia kirjutamist õppida on raske, sellepärast pühenda esimene päev lihtsalt ringivaatamisele ja harjutamisele. Ja loo endale kasutajakonto ning määra oma eelistused.

Kui saad, siis tule 3. mail Euroopa Liidu Majja Rävala puiestee 4, kus kell 14 toimub tõlketalgute avalik õppus.

Mida kujutab endast tõlkimine Vikipeedias[muuda lähteteksti]

Eestikeelse Vikipeedia tegijate eesmärk on luua kvaliteetsed entsüklopeediaartiklid kõige kohta, millest inimkonnal on püsiväärtusega teadmisi, ning need omavahel tervikuks seostada. Selleks kasutatakse kõikvõimalikke usaldatavaid allikaid. Enamik selliseid allikaid on võõrkeelsed. Seetõttu hõlmab eestikeelse Vikipeedia tegemine võõrkeelse materjali kasutamist, mida võib nimetada tõlkimiseks.

Peale selle, tarbetekstide tõlkimine kujutab endast enamasti tööd kvaliteetse, oma otstarvet parimal viisil täitva teksti loomiseks. Selle juures ei ole oluline, kui suurel määral on eeskujuna kasutatud tõlgitavat teksti. Niisugune on ka Vikipeedia tegijate töö, nii et kogu seda tööd võib nimetada tõlkimiseks. Peale otsese tekstiloome hõlmab see näiteks teiste töö parandamist, täiendamist ja kommenteerimist, teiste parandustest ja märkidest õppimist ja oma seisukohtade kaitsmist ning teiste käest õppimist. Ning samuti asja tegemist iseendale nii selgeks, et ei olda enam mitte milleski kindel (see on tõelise entsüklopedisti hingeseisund). Kõike seda tahavad tõlketalgud väärtustada ja õpetada.

Vikipeedia on paljukeelne, ja paljude teemade kohta on teistes keeltes juba koostatud väga head artiklid, mida saab eestikeelsete artiklite koostamisel eeskujuks võtta. Sellisele eeskuju võtmisele tõlketalgud keskenduvadki. Tegu pole lihtsalt teksti ülekandmisega ühest keelest teise, vaid teistes keeltes tehtu ärakasutamisega eestikeelsetes artiklites.

Mida tõlkida[muuda lähteteksti]

Võimalike lähtetekstide nimekiri on saadaval leheküljel Vikipeedia:Oluliste artiklite eeskujud. Pisut sellest, kuidas see on saadud.

Vikipeedia tekstid on kõikuva kvaliteediga. On väga häid artikleid, on ka päris viletsaid. Selge, et tõlkimiseks on mõtet pakkuda ainult kvaliteetseid artikleid. Kuidas neid ära tunda? Et valik ei oleks subjektiivne, on aluseks võetud iga Vikipeedia sees toimiv kvaliteedihindamise süsteem, mis tavaliselt sõelub välja eriti kvaliteetsed (meil eeskujulikud artiklid) ja lihtsalt kvaliteetsed artiklid (meil head artiklid). Kriteeriumid on eri Vikipeediates erinevad, ning nii mõnegi Vikipeedia head artiklid võivad osutuda eestikeelse Vikipeedia standardite järgi küllaltki nirudeks. Tõlgete lähtetekstide valikul siiski muid kvaliteedikriteeriume peale Vikipeedia sees esile tõstmise ei olnud.

Eeskujulikud ja head artiklid on temaatiliselt väga mitmekesised. Kaugeltki mitte kõik nendest ei puuduta olulisi teemasid. Et suunata jõupingutused tähtsamate teemade katmisele, on aluseks võetud oluliste artiklite loend, kuhu on valitud tuhat kõige olulisemat teemat.

Seega on lähtetekstide nimekirja valitud kvaliteetseid artikleid olulistel teemadel.

Ometi tuleks enne tõlgitava teksti valikut võrrelda seda teksti vastava artikliga eestikeelses Vikipeedias. Kui on näha, et see tekst võrreldes meie artikliga midagi uut ja paremat ei sisalda, siis pole ka mõtet seda tõlkida, olgugi et ta meie nimekirjas sees on. Teksti valimine on tõlkija esimene otsus.

Kuidas tõlkida[muuda lähteteksti]

Esiteks, palun ärge tehke teksti omal käel valmis, et seda siis kattest vabastades lugeja ette saata. See on Vikipeedia vaimu vastane, ja ka žürii ei hinda kõrgelt ahnust saada kogu au endale. Teksti valmimine peaks olema nii avalik kui võimalik, et teised saaksid sekkuda algusest peale. Ei ole aus anda teistele ette tekstimassiivi, millest ühekorraga jagu saada käib üle jõu. Tõlkija peab väärtustama töö tulemuse kvaliteeti, mitte iseenda oskusi ja võimeid. Ta ei tohi teistega võistelda, vaid peab nendega koostööd tegema. Sellepärast ongi viimasel hetkel loobutud "tõlkevõistlusest" ning otsustatud korraldada hoopis tõlketalgud.

Ülevaate saamine ja ülesehituse paikapanemine[muuda lähteteksti]

Kõigepealt tuleb läbi lugeda olemasolev eestikeelne tekst ning seejärel artikkel, millest tõlkima hakkate. Nüüd võrrelge mõlema artikli ülesehitust ja otsustage, kumb on parem ja kas veel parem oleks midagi kolmandat. Kui olete selle otsuse enda jaoks teinud ning selle elluviimine nõuab artikli ülesehituse muutmist, dokumenteerige see otsus artikli arutelulehel, et teistel oleks võimalik seda kommenteerida.

Ülesehitus peaks olema niisugune, et allpool olevast arusaamiseks vajalikud teadmised oleksid esitatud ülalpool. Lugejal ei tohiks tekkida hädavajadust lugeda artiklit kaks korda, et selle sisust üldse aru saada.

Samuti tuleks üksteisest sõltumatud teadmisteplokid esitada rinnastatud moodulitena (alajaotustena), nii et lugejal oleks alapealkirjade järgi näha, mille ta võib lugemisel vahele jätta. Tagada tuleks muidugi ka sisu täpne vastavus alapealkirjadele, mis on sisu tõhusa leitavuse eeldus.

Artikli alguses võib olla lühike kokkuvõte kõigest tähtsamast. Vajadus selle järele on seda suurem, mida pikem on artikkel.

Päris alguses peab kindlasti olema definitsioon (isiku puhul sünni- ja surmakoht ja -aeg, päritolu ja tegevusala, koha puhul koha liik ja asukoht).

Sisu kontrollimine[muuda lähteteksti]

Põhimõtteliselt tuleks tõlkimisel kogu sisu kontrollida, kuid Vikipeedias ei panda seda ülesannet ühe tõlkija õlule.

Ideaalis on Vikipeedia artikli kogu sisu varustatud viidetega. Kui tõlgitavas tekstis on viide olemas, saab eestikeelses Vikipeedias kasutada sedasama viidet. Võimaluse korral lihtsustatagu viite ehitust. Lõppkokkuvõttes tuleb siiski kontrollida, kas viidatav allikas on olemas ja kas ta väidab seda, mida ta on pandud kinnitama. Samuti tuleb ideaalis kontrollida, kas öeldut kinnitavad ka teised allikad või räägivad allikad üksteisele vastu.

Viiteid võib ka lisada ja olemasolevaid välja jätta. Kui allikad on muus suhtes võrdväärsed, tuleks eelistada usaldusväärsemaid, teemale tervenisti pühendatud, kättesaadavamaid ning eestikeelseid või muud eesti lugejatele tuntumat keelt kasutavaid allikaid.

Kui tõlgitavas artiklis on kahtlust äratavaid või üksteisele vasturääkivaid väiteid või on eri lähteartiklite väited omavahel vastuolus, tuleb kindlasti püüda täiendavate allikate abiga probleem lahendada. Vajaduse korral tuleb teisi tegijaid appi kutsuda, nagu iga muugi probleemi puhul, mille lahendamine endale üle jõu käib.