Vikipeedia:Kustutamist vajavad artiklid/Arhiiv

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Kustutamist vajavad artiklid

Siin on nimekiri artiklitest, mille kustutamiseks on mõni kasutaja ettepaneku teinud. Teised kasutajad võivad samas oma arvamust avaldada.

Lehekülje lisamisel siia nimekirja (joone alla) lisa ka põhjus, miks artikkel kustutada tuleks.


Category:Tähed dubleerib kategooriat "Kinnistähed", aga ei ole nii yheselt mõistetav. Võiks ehk...? --Oop 23:41, 24 Nov 2004 (UTC)

Esiteks on see demagoogiline võte teha dubleeriv kategooria ja siis öelda, et vana dubleerib uut, pigem ikka vastupidi, aga see-selleks. Võib-olla on sul õigus, kuigi mulle isiklikult ei meeldi selline mõiste nagu "kinnistäht", sest see on eksitav ning vähelevinud. Pigem tahaksin ma muuta artikli Kinnistäht nime. Selles küsimuses on vaja pisut laiema ringi arutelu. Siim 23:55, 24 Nov 2004 (UTC)
Arvan, et artikli "Kinnistäht" nime muutmist tuleks arutada leheküljel Arutelu:Kinnistäht. Kirjutan kohe sinna. Andres 07:17, 25 Nov 2004 (UTC)
Aga see on tõsi küll, et "Kinnistähed" on üheselt mõistetavam. Tõsi küll, kui selle kategooriani jõutakse konkreetse tähe juurest, siis kaksipidimõistmist ei saa olla. Andres 07:35, 25 Nov 2004 (UTC)
Mõlemad kategooriad leidsin ma olemasolevana eest, nii et dubleeriti juba enne mind. Artiklite koha pealt on mul suhteliselt ykskõik; "kinnistäht" on tõesti selline mõiste, mis seostub (ja seletub) ainult maapealse perspektiivi, mitte astrofyysikaga, ehkki kui artikli sisu sealt "täht (astronoomia)" alla yle viia, peaks tegema sellest vähemalt suunamislehe (mõiste on ju levinud ja selle järgi otsimine on suhteliselt loomulik). Aga kui panna kategooriaks "täht", leiame mõne leidliku hinge abiga varem või hiljem sealt "A, Aldebaran, B, C, D, ..., Päike, ..., Y". Artiklite puhul saab mitmetimõistetavused siluda suunamislehega, kategooriate puhul ei ole see nii lihtne. Olgu kuidas on, yks kahest võiks kirvest saada ja mina pakun, et see võiks olla mitmeti-, mitte yhetimõistetav variant. Kui enamus arvab teisiti, olgu siis teistpidi, peaasi on mingi lahendus. Paluks siis enamuselt arvamust. --Oop 17:00, 25 Nov 2004 (UTC)
Jah, tõepoolest tundub, et ma ise olen artiklile "Kinnistäht" määranud kategooriaks "kinnistähed" seega süüdistasin asjatult. Mina pakuks sellist varianti, et nendele tähtedele, mille abil me kirjutame teeks sellise kategooria nagu "glüüfid". Kõlab võib-olla pisut veidralt, kuid sinna kategooriasse saaks panna ka muid kirjamärke peale tähtede. Kui glüüf ei sobi siis võib ju olla ka "kirjamärgid" vms. Siim 17:17, 25 Nov 2004 (UTC)
Ei saanud mingit vastust ent probleem on ikkagi olemas. Arvan endiselt, et kat. "Tähed" võiks jätta taevatähtedele. Kirjamärgid (A, c, ω, °, ™, ©, ® jms) võiks saada mõne teistsuguse nimega kategooria. Nt. glüüfid või kirjamärgid, mida arvad sina? Siim 16:50, 26 Nov 2004 (UTC)
"Glüüfid" kategooria nimena ei ole just kutsuv. "Kirjamärgid" on parem. - Urmas 17:32, 26 Nov 2004 (UTC)
"Glüüfide" alt ei oska keegi midagi otsida. Ja kirjamärgid ei ole tähed; kui tahetakse teha nt kirjamärkide loendit, seisan hea mh kõigi hiina, jaapani, tšerokii, sumeri, ugariti, lineaarkirja B ja maia märkide eest. Kirjatähed on siiski natuke piiratum kamp ja nii neid võikski nimetada. (Mis ei tähenda, et ei võiks olla eraldi kategooriaid "Kreeka tähestik" (artiklitele, kus seletatakse roo, oomega ja alfa kasutamist), "Kirjasysteemid" (kiilkiri, hieoglyyfid, tähestikkirjad), "Tähestikud" ehk "Alfabeedid" (ladina t., kirillitsa jts) ning "Kirjavahemärgid" (koma, punkt ja nende ristand, hyyu-, kysi- ja muidumärgid).) Yldine kirjamärkide kategooria on liiga lai ja ebapraktiline, samuti ei tundu esialgu vajalik olevat.
Algse kysimuse koha pealt tundub olevat nii, et kui kategooria "Kinnistähed" maha tappa ja kõik artiklid viidata "Tähed" peale, tunneb Siim end paremini; artiklitega aga peaks siis olema kyll nii, et "Kinnistäht" suunaks "Täht (astronoomia)" otsa, muid aga lahterdaks disambiguatsioonileht "Täht" (mis see disambig nyyd eestitsi oli, läks jälle meelest). --Oop 23:27, 26 Nov 2004 (UTC)
Kategooria kirjamärgid võiks olla üldine, mis sisaldaks allkategooriaid. Sinna võiks allkategooriatega mahtuda nii hiina hieroglüüfid, ASCII märgid kui ka kõikmõeldavad muud kirjamärgid. Ma arvan, et kirjatähed kuuluvad ka kirjamärkide hulka. Ma usun, et ma elan selle üle kui me kinnistähed ellu jätame :) Siim 23:44, 26 Nov 2004 (UTC)
Et siis jätaks alles kategooria "Kinnistähed" ja tapaks maha "Tähed"? Kahe sellise pidamisel pole ka mõtet. - Kirjamärkide hulka kuuluvad msg. tähed, hieroglyyfid, kirjavahemärgid jms, see on rohkem jah selline katuskategooria. Olgu siis sedapsi. --Oop 00:06, 27 Nov 2004 (UTC)

Siis ju jääks kat. Tähed päris olemata. Mina eelistan kinnistähtedele tähti, sest ma ei saa aru mis krdi kinnistähed, kus nad kinni on? Jätan selle siiski targemate inimeste otsustada. Siim 00:11, 27 Nov 2004 (UTC)

See võib-olla, et ei ole otseselt vastus mõningatele siin üles kerkinud probleemidele, aga siiski - nimelt on olemas "rändavad tähed", see nimetus on küll käibelt ammu kadunud, nimelt mõeldi selle all planeete (laiemalt säilinud nimetused on vist üksnes Veenusel - Koidutäht ja Ehatäht). - Ahsoous 21:15, 29 Nov 2004 (UTC)
Ma saan aru küll kust see nimi tuleb, kuid see ei sobi hästi tänapäeva, sest nüüd me teame, et tähed pole kuskile kinni löödud, vaid liiguvad vabalt ringi. Siim 21:33, 29 Nov 2004 (UTC)

Olen täiesti nõus, et termin "kinnistäht" ei ole astrofyysika seisukohalt põhjendatud. Samas on see ajalooline mõiste, mis on (olulise plussina) yheselt mõistetav - enamik inimesi vaatab ikka veel tähti Maalt või selle lähiymbrusest ning Maale projitseerituna võib tänapäevani näha taevasfääril osasid valgustäpikesi paigal ja osasid ringi lippamas. Aga nagu eespool yteldud, on mul lõppkokkuvõttes ykskõik, kumb dubleerivatest kategooriatest likvideeritakse. Praktika tõestab, et eelpoolne lause, mis algas sõnadega "Ma usun, et ma elan selle üle...", oleks pidanud lõppema millegagi a la "...aga need haavad paranevad aastaid." Sestap lähen nyyd kinnistähti pussitama ja loodan, et sellega arutelu lõpeb. --Oop 16:06, 1 Dec 2004 (UTC)

Tehtud. --Oop 18:16, 1 Dec 2004 (UTC)

Leidsin, et Siim on seadnud kustutusnimekirja artikli Numeroloogia. Nikerdasin selle kallal natuke, kuna mõistel on siiski olemas sisu. Ise sean kahtluse alla artikli Meediumkirjandus, mis sisaldab hetkel vaid yht viidet olematule artiklile. Minu arvates võiks pigem olla artikkel Meedium (esoteerika) (vältimaks segadust sõna muude tähendustega), mis räägiks fenomenist (nii, nagu seda tajutakse), fännidest ja vastastest (Swedenborg, Kant, Conan Doyle etc), poolt- ja vastuargumentidest ja (muuhulgas ka) vastavast kirjandusest. Kas see just eraldi kirjandusliigina artiklit väärib, on minu meelest kaheldav. --Oop 18:16, 1 Dec 2004 (UTC)

Kirjutasin meediumkirjanduse definitsiooni. Arvan küll, et meediumkirjandus on eraldi mõiste. Selle puhul on tagaplaanil meedium, esiplaanil sõnum. Andres 07:13, 2 Dec 2004 (UTC)

Vikilink, Vikilingid[muuda lähteteksti]

Kas kellelgi on mõni hea põhjus, miks tuleks jätta ellu artiklid Vikilink ja Vikilingid? --Oop 22:14, 18 Dec 2004 (UTC)

Kustutada. Andres 10:49, 19 Dec 2004 (UTC)
Põhjus on eeskätt selles, et säärased sõnad eesti keeles puuduvad. Meie räägime siselinkidest. Neid asju peaks selgitama Vikipeedia nimeruumis. Võiks ju asendada need artikliga Vikipeedia:Siselink. See aga eeldab, et teistelt infolehekülgedelt nendele viidatakse. Andres 10:55, 19 Dec 2004 (UTC)
Kogu artikli sisu oleks mõisteseletus, mis on rohkem sõnaraamatu ylesanne. Pigem võiks mingil infolehel kirjutada lahti rea kasutatavaid mõisteid ja kogu lugu, igale oma artiklit nyyd kyll vaja pole. --Oop 12:25, 19 Dec 2004 (UTC)
Arvan, et kirjutada saaks ka nii, et see ei oleks pelk mõisteseletus. Iseasi, kas selleks on tarvis omaette lehekülge. Peale selle võiks vikilingi kohta olla päris vikipeediaartikkel, kui oleks midagi öelda wikile spetsiifilisest lingist (mitte ainult Vikipeedias) ja kui "vikilink" oleks selle kohta õige sõna. Andres 19:30, 19 Dec 2004 (UTC)

Semi[muuda lähteteksti]

Ära. Ja tulevikus kolm eri artiklit: Semiidi keeled (ja seegi on vananenud mõiste), semiidid ja Seem (piiblitegelane; ehk on nimekuju uutes tõlgetes muutunud?). --Oop 22:23, 26 Dec 2004 (UTC)

Nõus. Kas mitte siiski ei öelda "Semi keeled"? Andres 20:06, 29 Dec 2004 (UTC)
Eks nad aeg-ajalt kipuvad jah. Et mugavam ja lyhem. Minu jaoks jääb see kyll ameeriklaste asemel ameritest rääkimise tasemele - arusaadav, ent mitte entsyklopeediastiil. Maitse asi muidugi. --Oop 23:24, 30 Dec 2004 (UTC)
Algatus sääraseks kõnepruugiks tuli teoloogidelt. Nende põhjendus on selles, et sufiks it on üleliigne. Mulle tundub see küll veenvana. Ma ei näe siin paralleeli ameritega. Andres 08:14, 31 Dec 2004 (UTC)
Teolooge ma pikemalt ei kommenteeri, aga keelekorraldus nyyd päris nii lihtne ka ei ole, et igayks võtab ja... teeb. Kas ludiidid on nyyd siis ludid ja leoniidid lihtsalt leonid? Oh aeg. --Oop 19:07, 2 Jan 2005 (UTC)

Piibliatlas[muuda lähteteksti]

Ära. Järjekordne leoniid. Ehkki ma ei eita, et teatmeteoste eri tyypide all võiks ka ajalooatlasi lahti seletada, kirjanduslikke sealhulgas. Aga eri artikkel iga eestikeelse raamatu kohta? No kuulge. --Oop 22:38, 26 Dec 2004 (UTC)

Leon tahtis selles artiklis Sumeri kohta midagi dokumenteerida, seetõttu on seal midagi sellist, mis siia ei sobi.
Iga eestikeelse raamatu kohta eraldi artiklit ei pea ehk olema, kuigi see mõte ei tundu mulle sugugi absurdne. Arvan aga, et sellenimelises artiklis võiks rääkida piibliatlastest üldse. Andres 20:11, 29 Dec 2004 (UTC)
Võiks. Aga ei räägita. Ja selgi juhul võiks pigem alustada artiklitest Teatmeteos, Entsüklopeedia, Atlas, Ajalooatlas, Taevaatlas, Kirjanduslik atlas jms. Ja ei räägi ta ka Sumeri kohta midagi arukat. --Oop 23:37, 30 Dec 2004 (UTC)

Kalmer Zahkna[muuda lähteteksti]

Nõus. Välja. Ja siis ka muudatus Inseneride_loendisse. --Oop 22:35, 26 Dec 2004 (UTC)

Minu poolest võiks sellele isikule pühendatud artikkel küll Vikipeedias olla, aga häda on selles, et tema saavutuste kohta pole avalikku materjali. Viimased read tuleks kindlasti artiklist välja võtta ja ka link ei ütle midagi. Teisest küljest, artikli näol on tegemist infoga, mida mujalt saada ei ole, seepärast on kahju seda kustutada. Andres 22:23, 29 Dec 2004 (UTC)
Olen nüüd selle poolt, et artikkel alles jätta. Andres 04:06, 30 Dec 2004 (UTC)
Eks ta siis olgu, ehkki mulle tundub, et latti sellele tasemele seades tuleks kirjutada artikkel vähemalt kolmandikust eesti elanikkonnast. --Oop 23:33, 30 Dec 2004 (UTC)
Lõppude lõpuks, miks ka mitte... Andres 08:07, 31 Dec 2004 (UTC)

Samarra kultuur[muuda lähteteksti]

Nõus. Sisuliselt on ju tegu vaid nimemuutusega. Kunagi väärib Sāmarrā' kultuur muidugi omaette artiklit. --Oop 22:42, 26 Dec 2004 (UTC)

Nõus. Andres 22:25, 29 Dec 2004 (UTC)

Religioosne eetika[muuda lähteteksti]

Ära. Leoniid. Kunagi võiks selline artikkel muidugi tulla. --Oop 22:49, 26 Dec 2004 (UTC)

Nõus. Andres 22:26, 29 Dec 2004 (UTC)

Rassism[muuda lähteteksti]

Ära. Leoniid. Kunagi võiks selline artikkel muidugi tulla. --Oop 22:49, 26 Dec 2004 (UTC)

Tõlkisin uue alguse inglise vikist. Nüüd on kustutamise põhjus kadunud. Andres 04:21, 30 Dec 2004 (UTC)

Roosilõhnaline kuldjuur[muuda lähteteksti]

Ehk saaks kohendada? Retseptuur ja reklaam ei ole muidugi Viki asi, aga taime leviala ja kasutamine rahvameditsiinis võiks ju jääda. --Oop 22:49, 26 Dec 2004 (UTC)

Võtsin reklaami välja. Arvan, et ka retsept võib Vikipeedias olla. Aga häda on selles, et tekst langeb sõna-sõnalt kokku veebis leiduva materjaliga. Tekst tuleks ümber sõnastada ning lisada materjali. Andres 04:27, 30 Dec 2004 (UTC)

Arvutikeel[muuda lähteteksti]

Praegusel kujul pole sel kyll mõtet, kui keegi sinna just midagi mõistlikku ei kirjuta. (Ja mida peaks sinna kirjutama sellist, mis ei kuuluks pigem kahendsysteemi või programmeerimiskeelte alla?) --Oop 14:45, 27 Dec 2004 (UTC)

Kirjutasin inglise viki järgi uue sisu. Andres 04:54, 30 Dec 2004 (UTC)

Pallimäng[muuda lähteteksti]

Ma hindan kyll syrrealismi, aga sellest ma enam aru ei saa. --Oop 22:51, 27 Dec 2004 (UTC)

Selles artiklis on toodud 2004. aasta suveolümpiamängudel võitjaks tulnud Argentina jalgpallimeeskonna koosseis. Artikkel tuleb toimetada ja sisu viia uue pealkirja alla. Andres 04:56, 30 Dec 2004 (UTC)

Sammaltaimede loend[muuda lähteteksti]

Eesti taimede loend[muuda lähteteksti]

Sai otsustatud, et see ja eelmine loend leiavad oma koha taimede loendis. Vt vastavat arutelu Arutelu:Eesti_taimede_loend KS 09:31, 28 Dec 2004 (UTC)

Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei[muuda lähteteksti]

puudub sisu KS 02:24, 29 Dec 2004 (UTC)

Tegin sinna ümbersuunamise Eesti Vasakparteile. Andres 04:58, 30 Dec 2004 (UTC)

Värviteraapia[muuda lähteteksti]

puudub sisu KS 02:24, 29 Dec 2004 (UTC)

Kirjutasin alguslõigu. Andres 05:06, 30 Dec 2004 (UTC)

Egiptuse kirikud[muuda lähteteksti]

puudub sisu KS 02:24, 29 Dec 2004 (UTC)

Kustutasin. Andres 05:07, 30 Dec 2004 (UTC)

Wonju-Si[muuda lähteteksti]

puudub sisu KS 02:24, 29 Dec 2004 (UTC)

Kustutasin "Wonju-Si" ja "Wonju-si". Andres 05:10, 30 Dec 2004 (UTC)

Maateaduste mõisteid[muuda lähteteksti]

Artikli sisu on ära jagatud geograafia ja geoloogia mõistete vahel. Siim 16:07, 2 Jan 2005 (UTC)

Ei, las jääb. Andres 16:48, 2 Jan 2005 (UTC)
Kes teda täiendama hakkab? Siim 16:52, 2 Jan 2005 (UTC)

Paistab, et seis on maateadustes nüüd samasugune kui bioloogiaski. On üks suur loend, ja mitu väikest, mis teoreetiliselt üksteist kordavad. Tooksin välja, milliseid plusse-miinuseid eri variantidel näen:
a) Üks suur maateaduste ja üks suur bioloogiateaduste loend - positiivne see, et nii kirjutajal kui lugejal (kes pole spetsialist) pole vaja mõelda, kust loendist antud mõistet otsida, vaja pole kanda mitmesse loendisse, mis uutele kirjutajatele elu tarbetult keeruliseks teeb; negatiivne see, et loend muutub väga pikaks ja ebaülevaatlikuks (lahendus- mitmele alamleheküljele jaotamine, mis hõlbustab tähestikulist otsingut, ja kategooriate kasutamine, mis võimaldab kitsama teema järgi otsida).
b) Mitu väikest kitsamate valdkondade loendit: positiivne- sama valdkonna mõisted üheskoos, mugavam otsida; negatiivne- vähem asjaga kursis olev inimene ei tea sageli, millisest loendist asja otsida; sama mõistet tuleb väga sageli eri loenditesse kanda, mis seeläbi üksteist kordavad.
c)Nii suur loend, kui väikesed loendid: eelised - mitte mingeid võrreldes variandiga a (arvesse võttes sealsete puuduste kõrvaldatavust), puudused - eksisteerib mitu üksteist osaliselt/täielikult kordavat loendit, süsteem mõttetult keeruline, kategooriate funktsiooni dubleeritakse samuti.KS 22:19, 2 Jan 2005 (UTC)

Siim on korduvalt rääkinud, et Maad uurivad teadused (nagu ka nende aine) moodustavad terviku, mistõttu mõistete jaotamine geoloogia, geograafia ja geofüüsika, võib-olla ka mõne teise teadusharu vahel on kunstlik. Kui mõisteid niimoodi ei jaotata, siis tekib dubleerimine. Peale selle on tülikas pidada mitut loendit korraga.
Ma aktsepteerin seda, et Maad uurivad teadused moodustavad terviku, mistõttu on otstarbekas nende mõistete koondloend. Aga mõistete loend peaks põhimõtteliselt olema iga teadusharu kohta.
Te ütlete, et loendid dubleerivad üksteist. Minu meelest ei tähenda see, et samad mõisted esinevad eri loendites, mitte seda, et loendid üksteist mõttetult dubleerivad, vaid seda, et lugejale esitatakse mitmekesist loendiinfot. Iga loend täidab ju erinevat eesmärki. Kui sellistel loenditel üldse mõte on, siis on mõte ka loendil iga teadusharu kohta.

Kui te paigutate loenditesse mingeid mõisteid, siis iga mõiste kuulub ju mitme erineva üldmõiste alla, mistõttu on loomulik, et ta kuulub erinevatesse loenditesse.

Kui ütlete, et mitut loendit on tülikas pidada, siis osutate lihtsalt suutmatusele teatud ülesandeid täita. Arvan, et Vikipeedia kirjutajaskond tervikuna tuleb nende ülesannetega toime. Pealegi oleme ju kokku leppima, et loendid ei pea jooksvalt kajastama olemasolevaid artikleid, vaid olema pigem ettevaatava iseloomuga.
Erinevaid loendeid ongi tarvis muuhulgas ka sellepärast, et lugeja ei pruugi teada, millisest loendist asja otsida.
Mis puutub kategooriate funktsiooni dubleerimisse, siis leian, et see on vajalik kahel põhjusel. Esiteks võimaldab kahe süsteemi olemasolu nende õiget rakendamist teineteise kaudu kontrollida. Teiseks ei lange kategooriate ja funktsioonide ülesanded ja võimalused täielikult kokku. Andres 04:35, 3 Jan 2005 (UTC)

Siiski mõned vastuargumendid, kõigepealt see, millega ma küll nõus pole:
Minu meelest ei tähenda see, et samad mõisted esinevad eri loendites, mitte seda, et loendid üksteist mõttetult dubleerivad
Kui üks loend on teise loendi n.ö. alamhulgaks, siis nad ju dubleerivad üksteist?
vaid seda, et lugejale esitatakse mitmekesist loendiinfot
Seda küll, aga kas "mitmekesine loendiinfo" on õigustatud, kui ta lugeja elu mitte lihtsamaks, vaid keerulisemaks teeb?
siis osutate lihtsalt suutmatusele teatud ülesandeid täita
Minu meelest veidi demagoogilise maiguga argument, seni on neid suudetud küll täita, probleem on hoopis selles et me ei pea õigeks mitmekordset tööd teha, kui sellest mitmekordset kasu ei ole.
kirjutajaskond tervikuna tuleb nende ülesannetega toime
Just kirjutajaskonnale tervikuna olekski võimalikult lihtsast süsteemist kasu. Minu meelest oleks ideaalis vikipeedia süsteem nii lihtne, et igaüks, (kes mõne analoogilise artikli vormistuse osas eeskujuks võtab) on täiesti iseseisvalt suuteline vikipeediat täisväärtuslikult täiendama.
Pealegi oleme ju kokku leppima, et loendid ei pea jooksvalt kajastama olemasolevaid artikleid, vaid olema pigem ettevaatava iseloomuga
Miks selleks mitut loendit vaja oleks?
Erinevaid loendeid ongi tarvis muuhulgas ka sellepärast, et lugeja ei pruugi teada, millisest loendist asja otsida
Seepärast olekski minu meelest just mitte mitut, vaid ühte üldist loendit vaja.
Esiteks võimaldab kahe süsteemi olemasolu nende õiget rakendamist teineteise kaudu kontrollida
Selleks ongi vikipeedias palju tegijaid, kes vaieldava kategooria vaidlustavad, et loendid siin oluliselt kaasa aitaks, ei saa ma küll aru.
Teiseks ei lange kategooriate ja funktsioonide ülesanded ja võimalused täielikult kokku
Kah pisut arusaamatu, tahaks lähemalt teada, milles on konkreetselt probleem.
Aga mõistete loend peaks põhimõtteliselt olema iga teadusharu kohta
See on minu meelest tõesti tõsine argument, olen nõus. Aga kui kitsaid teadusharusid me loenditega varustame, on muidugi meie otsustada. Kui mitu teadusharu on nii tihedalt läbi põimunud, et moodustavad praktiliselt ühtse terviku, siis piisaks minu meelest ka ühest loendist. Analoogiline oleks olukord, kui oleks nt ühtne "sotsiaalteaduste mõisteid" loend, siis kaotaks minu meelest ka iseseisev "Sotsioloogia mõisteid", "Majandusteaduse mõisteid", "Õigusteaduse mõisteid" olemasolu mõtte, vastavale üldloendile peaks ühtlasi igas vastavas artiklis viide olema.KS 13:36, 3 Jan 2005 (UTC)

Loendi Maateaduste mõisteid ma tegin selleks, et asendada geoloogia ja loodusgeograafia mõistete loendid. Ma ei mõelnud seda täiendusena. Olen nõus KS küsimustega ja tahaks samuti vastuseid neile lugeda. Ma arvan, et sa saad ise ka aru, et siin pole tegemist suutmatusega. Vaata artikli Geograafia mõisteid ajalugu ja siis näed, et selle loendiga on peaaegu ainult üks inimene tegelenud. Väidad, et sina võid küll maateaduste mõistetega tegelda, kuid mina kahtlen selles, sest sellise töö jaoks on vaja ka suhteliselt häid teadmisi ses valdkonnas. Esitasin küsimusi artikli geoloogia mõisteid arutelus, millele sa ei ole vastanud. On ka teine probleem, geograafia mõistetes oli varem süsteem, kus mõisted tuli kanda nii tähestik- kui ka temaatilisse loendisse. On väga raske kontrollida kas need loendid vastavad üksüheselt teineteisele ja nüüd ma tegin sinna natuke teise, ratsionaalsema süsteemi. Kategooriatega on see hea asi, et kui nad on ebatäielikud, siis on lootust, et nad on seda ajutiselt, sest artiklit lugedes on ju näha kas talle on kategooria määratud või ei ole, aga seda ma ju ei tea kas ta ka loendisse on kantud. Üsna varsti tekib olukord kus näiteks geoloogia mõisteid sisaldab linke mida ei ole maateaduste mõistetes või vastupidi ning head lahendust selle probleemi lahendamiseks minu arust ei ole. Ainus võimalus, mis ma tean on kõik need loendid näiteks Excelisse tõsta ja seal analüüsida ning kõrvutada, mida ma geograafia mõistetega ka korduvalt olen teinud, kuid kas on vaja oma elu nii keeruliseks ajada? Siim 14:50, 3 Jan 2005 (UTC)
Mul on niisugune ettepanek. Jätame ära geoloogia ja loodusgeograafia mõistete tähestikloendid, kuid lisaks loendile Maateaduste mõisteid teeme loendid stiilis Mineraloogia mõisteid, Kartograafia mõisteid, Meteoroloogia mõisteid jne. Artiklites Geoloogia mõisteid ja Geograafia mõisteid selgitame, et kõik geoloogia, geofüüsika (ei tea, kas see on geoloogia haru) ja geograafia mõisted on kantud loendisse Maateaduse mõisted, samuti loetleme vastavaid alldistsipliinide loendeid.
Põhjendus geoloogia ja loodusgeograafia mõistete eraldi loenditest loobumiseks on see, et geoloogia mõiste ja loodusgeograafia mõiste (sealhulgas nende omavahelised piirid) on ebamäärased raskesti põhjendatavad ning väga paljud nende uurimisobjektid langevad kokku.
Loend "Maateaduse mõisteid" on eriti soovitatav sellepärast, et vastav kategooria annaks ainult allkategooriad ja tähestikloendit ei tekiks.
Et alldistsipliinide loendid vastavaid kategooriaid ei dubleeriks, võiks nendes loendites mõisted varustada definitsioonidega.
Alldistsipliinide loendeid on minu meelest tarvis sellepärast, et üldloend ei ole piisavalt ülevaatlik.
Kui ma rääkisin suutmatusest, siis ma pidasin silmas niisuguseid väljendeid, nagu "ei hakka keegi täiendama". Kui see tähendas, et Sina ei hakka täiendama ja teised ei saa sellega hakkama, siis pikemas perspektiivis see tõenäoliselt paika ei pea. Kuigi Sina saad sellega paremini hakkama kui mina, pole välistatud, et tulevikus saab keegi sellega Sinust paremini hakkama. See sõltub peale asjatundlikkuse ka näiteks pühendumise astmest. Samuti ei ole mingit takistust, et intelligentne inimene, kellel puudub asjatundmine, omandab piisava asjatundmise Vikipeedia tegemise käigus. Pidasin enda panust silmas ainult hädalahendusena juhuks, kui pole asjatundlikumaid inimesi, kes ühte või teist asja teha tahaksid. Sinu küsimustele ma lihtsalt ei ole jõudnud vastata. Mul on veel kivimite ja mineraalide väljasorteerimine pooleli. Küsimusele Steno seaduse kohta ma juba kaudselt vastasin. Tolle artikli puhul on tegemist rohkem entsüklopeedia ülesehituse kui terminoloogia küsimusega (kui sellist pealkirja kasutada, peaks selle all arvatavasti olema juttu kristallograafia esimesest seadusest). Ekspertide kaasamine on tervitatav.
Minu meelest peaks see põhimõte, et mõisted tuleb kanda nii üldisesse tähenstikloendisse kui ka temaatilistesse tähendikloenditesse, alles jääma. Selles seisneb ka minu uue ettepaneku sisu. Seejuures pole tähtis, kas need loendid on samal leheküljel või mitte. Võib-olla oleks tarvis ühist geograafia mõistete loendit. Aga ma pole kindel, kas on tingimata tarvis, et üldloend ja eriloendid igal ajahetkel täpselt vastavuses oleksid. Loendeid võib koostada ka sõltumatult üksteisest. Sellisel juhul võib üls loend ka võimaldada teist täiendada. Ideaaljuhul peaksid üld- ja eriloendid küll vastavuses olema. Ja pingutused selle tagamiseks on kiiduväärt. Sellise vastavuse kontrollimine on tõesti tülikas. Kui nüüd keegi ütleks, et see on võimatu, siis see illustreeriks suutmatust, millest ma rääkisin.
Miks minu arvates kategooriad ja loendid teineteist ei dubleeri? Selgitan veel kord. Esiteks, loendite ja kategooriate võimalused on erinevad. Loenditesse saab kanda mõisteid ettevaatavalt ning neist on näha kogu vastava teema märksõnastik koos selle võimalike puudustega, samuti see, milliste mõistete kohta on artikkel olemas ja milliste kohta puudu. Märksõnastiku väljatöötamiseks on loend asendamatu. Samuti saab loenditesse paigutada täiendavat informatsiooni, näiteks mõisted varustada definitsioonidega. Kategooriate leheküljed on vormistatud väga ebaülevaatlikult, vähemalt praeguse tehnilise lahenduse puhul. Kord ma vaatasin läbi ühe kategoorialehekülje inglise vikis, ja see oli äärmiselt väsitav. Proovige ise, siis saate aru, miks. Peale selle, nagu ma juba mainisin, saab loendeid ja kategooriaid teineteise abil kontrollida. Te ütlete, et teil pole loenditest selles asjas kasu. Asi on selles, et meil ju ettevaatavaid loendeid veel suurt ei ole. Need tulekski minu arvates teha pigem sõltumatult olemasolevatest artiklitest, ja olemasolevate artiklite loenditesse kandmine ei peaks olema kohustuslik.
Arvan, et olen KS-i tõstatud probleemi maateaduste valdkonnas lahendanud oma uue ettepanekuga.
Mis puutub lugeja orienteerimisse, siis selleks on tarvis lihtsalt piisavalt viiteid ja selgitusi. Olgu süsteem nii lihtne kui tahes, ikkagi peab ju lugeja kuskilt teada saama, milline see on. Juba loendite ja kategooriate olemasolu on midagi niisugust, mille peale lugeja ei pruugi ise tulla. Ma ei saa aru, kuidas mitme, eri alustel koostatud loendi olemasolu lugeja elu raskemaks teeb.

Minu meelest oleks ideaalis vikipeedia süsteem nii lihtne, et igaüks, (kes mõne analoogilise artikli vormistuse osas eeskujuks võtab) on täiesti iseseisvalt suuteline vikipeediat täisväärtuslikult täiendama.

Minu meelest on ta seda praegugi (enam-vähem, sest kategooriad võivad kõhklusi tekitada). Peaks aga olema ka nii, et igaüks, kes reeglitest juhindub, on täiesti iseseisvalt suuteline vikipeediat täisväärtuslikult täiendama. See nii ei ole, ja eriti just kategooriate reeglite puudumise pärast. Ülesanne leida analoogiline artikkel on minu meelest keerulisem kui ülesanne leida reeglid.
Arvan, et olen nüüd kõikidele KS-i vastuargumentidele ja Siimu repliikidele vastanud. Kui mul jäi midagi kahe silma vahele või teil jäi minu vastustes midagi arusaamatuks, siis palun küsige uuesti. Andres 05:12, 4 Jan 2005 (UTC)
Hetkel pole mul aega pikemalt vastata, kuid ma mõtlen selle üle ja ütlen õhtul, mis ma asjast arvan. Siim 11:42, 4 Jan 2005 (UTC)
Mul ei ole väga selget seisukohta. See asi on tegelikult halenaljakaks muutunud. Likvideerisin geoloogia mõisted, siis hakkasin teda uuesti täiendama ja nüüd peaksin talle jälle vee peale tõmbama. Jah, loodusgeograafia ja geoloogia on suuresti kattuvad, kuid on ka erinevusi. näiteks stratigraafia ja Maa ajalooga seonduv. Olen nõus seda taluma, et üks mõiste tuleb mitmesse loendisse kanda. Üks suur maateaduste mõistete loend saaks olema ilmselt liiga suur ja ebaülevaatlik. Loendite täiendamine muutub lihtsamaks, kui me teeme kindlad kokkulepped. Näiteks mullateadusega seotud mõisted kanname ainult geograafia mõistete alla ja paleogeograafia ainult geoloogia alla. Seda tuleks siis loendite päises ka selgelt öelda. Geomorfoloogiaga muidugi pole pääsu, need mõisted peavad kindlasti mõlemasse kuuluma. Probleeme on hüdroloogiaga. Asi tuleks ilmselt lahendada nii, et hüdrogeoloogia maaalune osa kuuluks geoloogiale ja nö päikesele avatud osa geograafiale. Füüsiline okeanograafia oleks geograafia ning merepõhi suuremalt osalt geoloogia oma. Nagu näha on palju raskusi, kuid põhimõtteliselt on need vastavate kokkulepete abil ületatavad. Võib teha ka ühise loendi, kuid meteoroloogia välja jätmine oleks siiski pisut kummaline ehkki suht. lihtsasti teostatav. Ei oska praegu lõplikku seisukohta öelda, tuleb veel kaaluda erinevate variantiude tugevaid ja nõrku külgi muidu peab pärast jälle ringi tegema. Siim 17:07, 4 Jan 2005 (UTC)
Olgu, olen põhimõtteliselt nõus sellega, et jätaks "geoloogia mõisteid" ära ja teeks loendi "maateaduste mõisteid", kuhu saaks kuuluma loodusgeograafia ja geoloogia, kuid mitte meteoroloogia mõisted. Kas ma hakkan geoloogia mõistetes tähega "A" ise tegelema? Siim 22:06, 4 Jan 2005 (UTC)
Miks meteoroloogia tuleb välja jätta?
Ma tegin Geoloogia mõistete A-osas veel pisut muudatusi. Minu poolt on praeguseks kõik.
Kas oleksid nõus selliste loendite nagu "Mineraloogia mõisted" olemasoluga?

Andres 08:43, 5 Jan 2005 (UTC)

Mul on niisugune ettepanek. Jätame ära geoloogia ja loodusgeograafia mõistete tähestikloendid, kuid lisaks loendile Maateaduste mõisteid teeme loendid stiilis Mineraloogia mõisteid, Kartograafia mõisteid, Meteoroloogia mõisteid jne.
Kas tuleb tuttav ette. Sa ise ju ütlesid, et meteoroloogia peaks eraldi olema. Või sa tahad jällegi kanda samad mõisted kahte loendisse? Sellega ma nõus ei ole. Võib teha eraldi meteoroloogia mõisteid või jätta nad maateaduste mõistete hulka, aga mitte kilplast mängida. Ma ei saa aru miks peaks mineraloogia eraldi olema? Kristallograafia ehk veel, aga mineraloogia on ju geoloogia alus. Siim 13:22, 5 Jan 2005 (UTC)
Ma vist ei väljendunud küllalt selgesti. Esiteks ma ei mõelnud, et meteoroloogia mõisted peaksid maateaduste mõistete seast välja jääma. Ma mõtlesin ära jätta geoloogia mõistete loendi ja loodusgeograafia mõistete loendi, et dubleerimist vältida, ning teha selle asemel kitsamate teadusharude mõistete loendid koos lühidefinitsioonidega. Meteoroloogia oli lihtsalt näide. Noh, seal võiks olla näiteks kristallograafia, mineraloogia, petroloogia, geofüüsika, ajalooline geoloogia, geomorfoloogia, meteoroloogia, okeanoloogia, seismoloogia jne Andres 16:55, 5 Jan 2005 (UTC)
Üritan täpsustada, et me mõlemad täpselt ühtmoodi aru saaksime. Kas sa tahad teha sellise "Maateaduste mõisteid", mis ei sisaldaks mitte üldist tähestikloendit, vaid alajaotusi "meteoroloogia mõisteid", "geomorfoloogia mõisteid" jne? Kui nii, siis see on minu arust päris hea lahendus. Oleks hea kui oleks ka lühidefinitsioonid, ehkki nende koostamine ei pruugi lihtne olla. Siim 18:16, 5 Jan 2005 (UTC)
Tegelikult ma mõtlesin nii, et oleks üldine tähestikloend "Maateadusete mõisteid" ilma mineraalide, vulkaanide jne nimetuste/nimedeta pluss kitsalt erialased tähestikloendid eraldi artiklitena pluss mineraalide, vulkaanide jne loendid; lehekülgedel "Geoloogia mõisteid" ja lehekülje "Geograafia mõisted" loodusgeograafia osas oleks ainult viited loenditele.
Kui teha nii, nagu Sina pakud (kui ma õigesti aru sain), siis võiks leheküljel "Maateaduste mõisteid" samahästi olla ka ainult lingid loenditele. Minu idee on esitada leheküljel "Maateaduste mõisteid" mõistete tähestikuline üldloend ilma definitsioonideta, lehekülgedel "Meteoroloogia mõisteid" jne vastava distsipliini mõistete loend koos lühidefinitsioonidega.
Põhjendus. Me tahame mitte dubleerida. "Maateaduste mõisteid" ei dubleeriks kategooriaid, sest ei ole sellist kategooriat, mis annaks maateaduste mõistete üldloendi (need jäävad peitu allkategooriatesse). Teised loendid ei dubleeriks kategooriaid, sest kategooriates puuduvad definitsioonid. Geoloogia ja geograafia mõistete üldloendid dubleeriksid maateaduste mõistete üldloendit. Andres 21:19, 5 Jan 2005 (UTC)
Minu meelest oleks siiski parem kui oleks "Maateaduste mõisteid", mis sisaldaks meteoroloogia, geomorfoloogia jne. üldmõistete loendid, mis oleks varustatud ka lühidefinitsioonidega. Sellega me teeksime süsteemi lihtsamaks, sest on teada, et kõik maateaduste üldmõisted on ühel lehel. Samas see, et nad on ühel lehel rõhutab jällegi seda, et tegemist on ühe ja sama süsteemi eri tahke uurivate teadusharudega. Minu arvates oleks ka see dubleerimine kui ühel lehel oleks lihtsalt mõistete loend ja teisel mõistete loend koos definitsioonidega. Ma arvan, et esimest pole sellisel juhul vaja. Siim 21:56, 5 Jan 2005 (UTC)
Põhimõtteliselt võivad ka eraldi loendid olla ja tulevikus ilmselt saavadki olema, kuid esialgu ma paneks nad kõik ühte maateaduste mõistete loendisse. Seal saab nad jagada laiali ja kui mõne valdkonna mõisteid koguneb piisavalt palju, siis ta võib nö iseseisvuda ja saada eraldi loendi, millele on link maateaduste mõistete loendis. Potentsiaalsed iseseisvujad oleks praegu näiteks meteoroloogia ja geomorfoloogia. Loodan, et see sobib. Siis ma saan hakata selles vallas vaikselt tegutsema. Maateaduste mõistete alla tuleks muidugi ainult üldmõistete loendid. Vulkaanide, mineraalide jne loenditele oleks lingid. Siim 00:09, 6 Jan 2005 (UTC)
Dubleerimist ei ole siis, kui ühes kohas on maateaduste mõisted üldises tähestikulises järjekorras, teises kohas distsipliinidesse rühmitatuna. Aga selle tähestikulise üldloendi võib muidugi teha ka kunagi hiljem, kui mäeksõnastik on enam-vähem valmis.
Selleks et rõhutada, et tegemist on kokkukuuluvate teadusharudega, piisab ka sellest, kui kirjutada, et maateaduste mõisted on loendatud nendes ja nendes teadusharudes. Lugeja jaoks ei ole erilist vahet, kas ta jõuab mingi loendini sisukorra kaudu või linkide kaudu, mis viivad teiste linkideni. Raskus tekib minu arvates sellest, et Sinu plaani järgi läheb lehekülg liiga mahukaks. Aga muidugi võib teha ka nii, nagu Sa ette paned, et iseseisvad artiklid teeme sedamööda, kuidas selle järele vajadus tekib.
Nii et minu poolest võid alustada. Andres 05:21, 6 Jan 2005 (UTC)

The Bjorn[muuda lähteteksti]

Ka lollist naljast võib teha artikli, aga 1)sel naljal peab olema mingi kandepind, mitte "mina ja Pets" 2)see artikkel peab olema hästi kirjutatud. Kui ma ronin mulle tundmatus keeles Vikipeediasse ja kirjutan sinna eesti keeles "Mina ja Pets tegime Setu Padjaklubi ja mina olen selle Issand ja Pets on konduktor," ei maksa eeldada, et toredad inimesed sellest kribinal omakeelsed artiklid "Mina", "Pets", Padjaklubi" ja "Konduktor (padjaklubi)" valmis vorbivad. Kirvest. --Oop 18:31, 11 Jan 2005 (UTC)

Keegi vastu ei vaielnud. --Oop 17:11, 22 Jan 2005 (UTC)

Winston Churchill[muuda lähteteksti]

Copy-paste tehnoloogial põhinevad artiklid tuleks minu arvates kustutada ilma pikema aruteluta. Siim 22:47, 18 Jan 2005 (UTC)

Nõus. Kahju, muidu oleks kena artikkel olnud, aga... KS 21:47, 19 Jan 2005 (UTC)
Peab ju ikkagi küsima: äkki on see kopeeritud autori loal või on autor ise selle siia pannud. Näiteks Nuwanda pani siia materjali, mis tal juba mujal üleval rippus. Andres 01:46, 20 Jan 2005 (UTC)

Eesti kahepaiksete ja roomajate loend[muuda lähteteksti]

Ei sobi praegusesse süsteemi, sisu üle kanda Kahepaiksete loendisse ja Roomajate loendisse. (Ise ta kunagi tekitasin...) KS 21:47, 19 Jan 2005 (UTC)

Copy-paste artiklid[muuda lähteteksti]

Viimasel ajal on eriti intensiivistunud sõna-sõnalt kopeeritud artiklite ilmumine Vikipeediasse. Õigupoolest polegi siin midagi arutada. Loen mõned siin siiski üles, sest äkki keegi tahab neid kindlasti säilitada ja on nõus võtma enda peale kohustuse nad lähema aja (max. nädal) jooksul põhjalikult ümber töötada. Siim 12:43, 1 Feb 2005 (UTC)