Vikipeedia:Kustutamisarutelud/Pamela Parts

Pamela Parts oli selle allika põhjal 2007. aastal abiturient: http://www.jt.ee/060307/esileht/20005110.php

Ilmselt siis on artikli sõnastus "on õppinud Tartu Ülikoolis..." eksitav. Või loobus ta pärast mõnd kuud õpingutest?

Pamela says: Terviseid, Vikipeedia tegelastele! Kuna ma pole avaliku elu tegelane ja mu tegemisi pole meedias kajastatud (olen ajakirjanik ehk kulisside taga, mitte ees, seisev inimene), siis leian, et antud lehekülg on minu privaatsust rikkuv. Milleks tavainimesele vaja teada ühe ajakirjaniku eraelu puudutavaid andmeid nagu koolid jm? Luulekogu väljaandmine pole piisav põhjendus - see ei läinud laiematesse massidesse, poodidesse, vaid oli pigem mõeldud sõpradele kinkimiseks. Vastavalt andmekaitseseadusele on igal inimesel võimalik end eemaldada nt. kooli lõpetanute nimekirjast. See, et see siin Vikipeedias avalikult üleval on, on küllaltki häiriv asjaolu. Paluksin minu kohta käiva info eemaldamist! Tänud! PS! Ka on artikkel vigane. Ma pole loobunud õpingutest, kuid ei hakka siinkohal rohkem täpsustama, sest nagu öeldud - see ei teeni avalikkuse huvi.

Viskasin välja kõik peale ajakirjandusliku tegevuse, mis on avalik. Andres 29. mai 2010, kell 20:57 (EEST)

Panin siiski ka luulekogu tagasi: see on avalik, sest ta on raamatukogudes olemas. Andres 29. mai 2010, kell 21:02 (EEST)

Pamela: Tänud vastuse eest! Paluks ka teised viiteta faktid maha võtta, sest neis leidub siiani vigu. Aitäh!

Kas ka abiellumine ja nimevahetus on keelatud teema? Vähemalt abiellumise kohta on viide olemas. Andres 30. mai 2010, kell 00:44 (EEST)

On küll (rõhutan lisaks veelkord, et ma pole avaliku elu tegelane, mistõttu kehtivad minu privaatsuse tagamisel veelgi rangemad reeglid). Täpsem info avaliku teabe seadusest. Mis siis, et viide on - kui ma pole andnud luba seda infot kasutada, siis ei või seda teha. Samamoodi nagu koolide nimekirjadega. Ma võin lubada seda kasutada seal, aga mitte nt kolmandates kohtades. Ja kuna täpsemalt te suure tõenäosusega nuuskida ei viitsi, siis võib maha võtta, et ma NaisteMaailmas töötan - ei tööta! Hääd teile, Vikipeedia tegijad!

Omast arust ma kustutasin lõigu töökohtade kohta ära, aga noh, tegin seda nüüd.

Me ei tegele nuuskimisega, vaid refereerime avalikes allikates olevat infot.

Praeguse seisuga on nii, et sellesse artiklisse ei saa panna sõnagi, sest kõik on vale. Selle nimega isikut ei eksisteeri.

Millist infot me siis kasutada tohime?

Muide, jutt on vist ikka isikuandmete kaitse seadusest. Andres 30. mai 2010, kell 19:54 (EEST)

Andmekaitse inspektsioonilt tuleb järgi pärida, millised andmed siinses artiklis on isikuandmed.--WooteleF 30. mai 2010, kell 20:26 (EEST)

Seaduses on ju öeldud, et mis tahes andmed isiku kohta. Andres 30. mai 2010, kell 20:38 (EEST)

Suured tänud, toredad Vikipeedia poisid! Nuuskimisega viitasin vaid sellele, et olid kontrollimata faktid ehk siis te polnud viitsinud järele vaadata. Ka avaliku teabe seaduses on vastavad punktid isikuandmete kaitse kohta sees. Ning kuna juba algselt viitasin, et avalikkusel puudub minu isiku vastu huvi, sest ma pole avaliku elu tegelane (prominentne muusik, poliitik, kirjanik, kunstnik jne), vaid kulisside taga seisev inimene (nagu operaatorid, produtsendid jne), siis pole vaja inimestel ka siit minu kohta infot leida. Jumal teab, kel seda üldse üles oli vaja panna. Kuid avaliku elu tegelase mõiste on küllaltki lai ja segane ning seda annab siia- ja sinnapoole tõlgendada. Kuna ma aga pole avalikku tunnustust ja tuntust pälvinud, siis ma pean end siiski eraisikuks, kelle kohta võib vabalt infot saada vajadusel lihtsalt guugeldades. Aga pole vaja vist väga palju tähte närida. Minu jaoks olete juba suuresti appi tulnud ja olen sellegi eest tänulik!

Meilgi pole isekeskis üksmeelt selles, keda lugeda avalikku huvi väärivaks isikuks. Minu arvates on põhjendatud huvi avalikkusele suunatud tegevuse vastu, nagu näiteks artiklite ja raamatute avaldamine avalikus trükisõnas. Mõistetav on isiku soov oma eraelu mitteavalikuna hoida, aga artiklite ja raamatute avaldamine ei ole eraelu.

Me peame kas selle artikli kustutama või siis vana ja uue nime uue pealkirja alla ühendama, muidu on meie info eksitav.

Vikipeedia saab korralikult tööle hakata ainult eeldusel, et selle tegijate ring on väga lai. Info vananeb, ja käputäiel toimetajatel ei ole võimalik tagada selle kiiret ajakohastamist ega lisatud info kiiret kontrollimist. Andres 30. mai 2010, kell 23:35 (EEST)

Tuleks teisaldada Pamela Eesmaa alla. --Metsavend 30. mai 2010, kell 23:58 (EEST)

Nagu ma aru saan, asjaosaline ei soovi seda. Andres 31. mai 2010, kell 00:03 (EEST)

tegin lingi Pamela Eesmaa, sest 1 link tuleb sellele--Bioneer1 (arutelu) 13. jaanuar 2015, kell 10:02 (EET)

---

Kõnealune kodanik on naljakas. Pulmapilt isegi ajalehes üleval ja tema heietab siin mingist andmekaitsest ja privaatsusest... [1]--Rünno 31. mai 2010, kell 06:51 (EEST)

Infoajastu omapäraks (las igaüks otsustab ise, kas see on eelis või puudus) on see, et andmeid on võimalik väga kiiresti ja väga suurtes kogustes töödelda (koguda, salvestada, korrastada, säilitada, muuta, avalikustada, päringuid teostada jne). Kujutage ette, kui rahvastikuregistrid oleksid olemas olnud 1940. aastal (muide NKVD/KGB plaaniski luua iga inimese kohta isikukaardid, kus oleksid kirjas tema sugulus jm andmed)! Kui lihtne oleks inimesi küüditada-represseerida.

Vikipeedia eelis (või hoopiski äkki puudus?) Google'i otsingumootori ees on see, et temasse on vabatahtlikud koondanud killud mitmetest allikatest, mida inimene ise ei pruugi materjali rohkuse tõttu ise leida. Oletame, et meil on vaja leida isikut, kes on ajavahemikus 1920–1930 mainitud ajalehes Perno Postimees. Mõelge kui lihtne see oleks, kui robot või mõni vabatahtlik on loonud andmebaasi kõikidest nimedest, mida on mainitud selles ajavahemikus?

Ma arvan, et meil ei ole mõtet püüda ise seadusi tõlgendada (nagu ma aru saan, siis meil siin vastava hariduse ja erialase töökogemusega inimesed puuduvad). Eriti veel olukorras, kus kohtunik Julia Laffranque ütleb: "Juriidika on valdkond, kus on keeruline asju põhjendada ja kommenteerida nii selgelt, et tavainimesed sellest täpselt aru saaksid." (link).

Vikipeedias püütakse juba pikemat aega luua MTÜ-d. Minu meelest võiks too MTÜ hoolitseda ka selle eest, et oleks võimalik hõlpsalt ühendust võtta inimestega, kes on pädevad erinevatel alaldel (juriidika, keeleteadus jne). Päris nukker on vaadata, kui peetakse maha pikad arutelud mingi asja üle, selle asemel et küsida kiirelt inimeselt MSN-i või e-kirja teel mõnda asja üle. --kanakukk 31. mai 2010, kell 07:50 (EEST).

Pam: Mingit nalja ma nagu küll ei leia. Mul on õigus sellele, et avalikustan informatsiooni ühes väljaandes, kuid see ei anna mingil juhul õiguse sellest pasundada kõikides teistes väljaannetes (halb pretsedent iseenesest on Sirje Kingsepa keiss, mis on küllaltki äärmusesse viidud). Kas see on ka naljakas, kui ma hakkan toppima teie perekonnaseisu kohta infot Vikipeediasse, sest teie olete kunagi andnud selle kohta kommentaare ajalehele?? Soovitan läbida näiteks sellise kursuse nagu Ülevaade avaliku kommunikatsiooni ja meedia regulatsioonist, kus arutletakse igasugu selliste huvitavate kaasuste üle. Kujutage ette, et Viki artikkel on ühest küpses eas daamist, kes vahelduseks oma hobiks on paar luulekogu välja andnud. Kas see on piisav argument selleks, et panna ta üles Vikipeediasse, rääkida tema abieluseisust jne? Mina ei leia seda. Vähemalt mitte nii kaua kuni teda üle Eesti tunnustatud poeediks-kirjanikuks ei peeta. Kordan endiselt, et ma ei ole avaliku elu tegelane, mistõttu pole tarvilik minu olemasolu Vikipeedias. Kui ma kord peaksin laiemaid masse huvitama, siis tulen isiklikult vikitajatele appi ja jagan lahkelt vajalikku informatsiooni.

Pamelal on õigus. Isikuandmeid avalikustades on isikuandmete subjektil õigus otsustada, kellele ja millistel tingimustel ta neid kasutada lubab (IAKS § 12 lg. 1). Ning IAKS § 11 lg. 3 järgi on andmesubjektil õigus nõuda isikuandmete töötlemise lõpetamist.--WooteleF 31. mai 2010, kell 10:15 (EEST)

Aga ma pole küll kindel, et praegu artiklis olev info isikuandmete alla liigitub.--WooteleF 31. mai 2010, kell 10:18 (EEST)

Muide, kas meil ei või tekkida hoopis sellist probleemi, et rakendatakse selle riigi seadusandlust, kus asub wikipedia server? --kanakukk 31. mai 2010, kell 10:56 (EEST).

Pam: Aitäh, WooteleF! Ma tegelikult ei vihjanudki konkreetselt artiklis olevatele andmetele, vaid ühele eelkõnelejale, kes pidas naljakaks, et ma ühes artiklis tunnistan abiellumist, aga siin seda maha varjata tahan. Aga kanakukele vastust ei oska anda. Olen sel teemal targematega kunagi arutlenud, kuid paraku ei ole meeles, mis tõde siis oli. Mul siiski tunne, et Vikipeedia allub Eesti seadustele, nii nagu iga riigi Wiki oma riigi seadustele. Kuid ma muidugi seda surmkindlalt väitma ei hakka. Üleüldsegi on kogu see temaatika küllaltki libe tee ja tulevikus võivad sama nahaalsed bitchijad nagu mina neid teemasid veelgi tõstatada, ka teiste meediumide puhul. Kindlasti üks teema, mis vajaks laiemat debatti.

Mnjah, tegelikult ei ole see muidugi üldse naljakas, kui inimene räägib ühes kohas ühte ja teises kohas teist. Pigem on see kurb, et ajakirjanik ei tunne seadust. Ja siis ta jutustab avaliku elu tegelastest ja privaatsusest ja andmekaitsest. Ajakirjanikul peaks andmekaitseseadus olema öökapi kirjandus, sest kuidas muidu üldse saab ajakirjanik artiklit mingist inimesest kirjutada, kui ta ei tea, mida võib või mida ei või. Huvitav, et mulle, kui arstile, taokse hommikust õhtuni andmekaitseseadust pähe, aga ajakirjanikul on andmekaitseseadusest ainult õhkõrn ettekujutus?--Rünno 31. mai 2010, kell 17:41 (EEST)

Sina arstina töötled üldjuhul delikaatseid isikuandmeid. Ajakirjanduses töödeldakse niisuguseid andmeid vähem. Peale selle on seadusesse sisse kirjutatud, et ajakirjanduslikul eesmärgil võib isikuandmeid kasutada nõusolekuta (vastasel juhul läheb see vist eraviisilise jälitustegevuse alla ja on KarS järgi karistatav). Aga siin on kindlasti mingid agad. Päris nii ei ole, et kui sa näed naabrimeest halli mersuga sõitmas, siis sa oma peas töötled juba andmeid jne või et kui sa koostad referaati ja paned sinna inimese elulugu mingil määral sisse, siis see vist ei tohiks ka karistatav olla. Palun ärme vaidleme sel teemal rohkem, kui ei ole varnast võtta Riigikohtu otsust, mingit e-kirja, mille põhjal mingeid paikapidavaid järeldusi teha. --kanakukk 31. mai 2010, kell 22:25 (EEST).

Siinkohal tundub, et arst ei tunne seadust. Keegi osavam siit tõi juba vastavad lõigud välja, aga las olla, ma rohkem vaidlema ei hakka, sest olen ka ise mitmel korral juba info üle korranud (soovitan vaadata eelnevat teksti). Sirje Kingsepaga on küll teistmoodi pretsedent loodud. Ta oli mingi aeg vasakpartei juht ja siis jagas vabalt enda kohta infot. Seejärel loobus ta poliitikast ning teatas, et ta pole enam avaliku elu tegelane ning käskis kõik andmed enda kohta netist maha võtta, mis ajakirjandusväljaannetes tema kohta käisid. Ning oma õiguse ta ka sai. Ning kui natuke uurida, siis tõepoolest - tema nime asemel on nüüd mitmetes artiklites XXXX. Kuid ma ei too seda hea näitena välja, see pretsedent võib mitmeidki probleeme tekitada ka tulevikus. Ühel hetkel olen avaliku elu tegelane, siis pole ja siis tuleb kõik maha kustutada. Õigus on selleks juba ühe korra antud.

Ehk ei olegi see Kingseppa-keiss nii halb näide. Pamela, esita Vikipeedia kohta kaebus Andmekaitse Inspektsioonile. See võib tunduda küll jabura mõttena, kuid sellega saaksime me ametliku ning Vikipeediat puudutava lahendi, mis tooks selgust paljudesse küsimustesse. Me saaks ilmselt teada, kas Vikipeedia peab üldse lähtuma Eesti seadustest, millised andmed on õigupoolest isikuandmed, millistel tingimustel me võime neid kasutada jne.--WooteleF 31. mai 2010, kell 23:13 (EEST)

Ei ole vaja Pamelal seda esitada. Andmekaitse Inspektsioon on kohustatud vastama ka meie järelepärimisele. Esitame järelepärimise, mis tingimustel me Eesti seaduste järgi tohime inimeste kohta artikleid kirjutada. Ja samuti peaks sama küsima avaliku õiguse professorilt Ülle Madiselt, et võimalikku kohtu seisukohta paremini ära arvata. Andres 31. mai 2010, kell 23:39 (EEST)

P.: Ei jah, milleks mul kaevata. Korrastasite artikli isegi hästi ära. Kuid kui see saab kustutatud, siis sellegi üle hää meel. Ma ei pea ennast veel nii prominentseks tegelaseks, et mind veebientsüklopeediast leida võiks :) Kuid Andreselt õige tähelepanek küll ning huvitav teema, mida tasuks uurida.

Minu meelest on Vikipeedia tähelepanuväärsuse künnis ületatud. Aga niisugusel kujul pole artiklil mõtet, sest sellenimelist inimest praegu olemas ei ole. Andres 1. juuni 2010, kell 11:33 (EEST)