Vidrik Saar

Vidrik Saar (kuni 1936 Friedrich August Saar; 10. detsember 1904 Tallinn – 20. jaanuar 1942 Jaroslavl) oli eesti loomaarstiteadlane.

Kuulus teatriseltsi Ugala juhatusse ja oli Ugala esimees aastatel 1935–1940.

Elulugu

Vidrik Saar oli katelsepa poeg.

Lõpetas 1924 Tallinna Ühisgümnaasiumi (Õhtukeskkooli), 1929 Tartu Ülikooli loomaarstiteaduskonna, õppis 1929–1930 Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas. Oli 1919–1920 Tallinna Sadamatehaste, 1920–1921 AS-i "Franz Krull", 1921–1923 ETK ja 1924 Ülemaalise Eesti Noorsoo Ühenduse (ÜENÜ) keskjuhatuse ametnik, 1928–1929 Tartu Ülikooli zooloogia instituudi assistent, aastast 1929 Viljandi linna tapamaja juhataja ja loomaarst. Agar loomakaitsetegelane. Aastal 1931 oli Saar Viljandi Loomakaitse Seltsi asutamise juures, olles pärast asutamist mitmel korral ka seltsi esimees. Eesti Vabariigi Loomakaitse Selts on autasustanud Friedrich Saart Rohelise Risti II klassi teenusmärgiga aastal 1936 ja aastal 1938 on ta valitud ka Eesti Loomakaitse Liidu uue juhatuse liikmeks.

Teatriseltsis Ugala

Ugala protokolliraamatu järgi oli Vidrik Saar 1930. aastast teatriseltsi Ugala juhatuse liige. 1930. aasta 17. märtsi koosoleku protokollis mainitakse Vidrik Saart veel kui juhatuse liikme kandidaati, aga 26. mail juba koos teiste juhatuse liikmetega. Aastatel 1933–1935 oli teatriseltsi Ugala esimees E. Konno. Septembris 1934 otsustas juhatus anda Vidrik Saarele arhivaari ameti. Juhatuse koosolekul 9. septembril 1935 valiti Vidrik Saar teatriseltsi Ugala esimeheks. Seda ametit pidas Vidrik Saar protokollide järgi kuni 1940. aasta augustini, kui sisekaitse ülema otsuse kohaselt määrati 23. augustil seltsile uus juhatus.

Teadustöö

Avaldas kuni 1940. aastani rohkesti kirjutisi liha veterinaar-sanitaarsest ekspertiisist mitmesuguste haiguste (leukoos, peitmunandilisus jt) puhul. Käsitlenud esimesena Eestis loomade rituaalset tapmist juutidel.

Teoseid

• Kas suurendab juudi usu rituaaltapmine looma piinu ja millised need on? // Eesti Loomaarstlik Ringvaade (1930) 8
• Cysticercus inermis'e probleem Eestis. // Eesti Loomaarstlik Ringvaade (1932) 4
• Krüptorhismist sigadel ja selle hinnangust lihavaatuses. // Eesti Loomaarstlik Ringvaade (1933) 3
• Koduloomade lümfomatoos ja selle hinnang lihavaatuses. // Eesti Loomaarstlik Ringvaade (1937) 5.

Kirjandus

• Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944. I–III. Trt, 1994, II, 365
• Ots, L. Loomakaitse ja inimeste suhtumine loomadesse. // Mäetagused (2006) 31, 82–83.
• Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013

Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.