Vidiškėse mõis

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Mõisa häärber

Vidiškėse mõis (leedu Vidiškių dvaras) on endine mõis Leedus Ignalina rajoonis Vidiškėses.

Mõisa kohta pärinevad esimesed teated aastast 1782, mil sealne mõisnik N. Rogoża sai õiguse mõisa juurde kabeli püstitamiseks. Aastal 1807 oli mõis Platerite valduses, toona ehitati sinna uus kabel. XIX sajandi keskel läks mõis Kaminskiste valdusesse. Aastail 1912-1913 oli selle omanikuks Aristarh Pimenov, aastast 1915 aga tema õde Jelena Dorohhova. Aastal 1924 sai mõisa omanikuks Jelena abikaasa Joahhim Dorohhov.

Aastal 1940 mõis natsionaliseeriti. See oli kasutusel telefonijaama, kultuurimaja ja kohaliku raamatukoguna.

Mõisakompleksi säilinud osa on muinsuskaitse all. Põhjapoolse osa moodustab esinduspool, seal asuvad parter, peahoone, kontorihoone ja jääkelder. Majanduspool asub mõisakompleksi idaosas.[1]

Mõisa peahoone on nelinurkse plaaniga ühekorruseline hoone, keskosa on kahekorruseline. Keskosa fassaadi ehib nelja sambaga portikus, tagaküljel oli suur rõdu, mis hiljem ümberehituse käigus on asendatud väiksema rõduga. Ajalooliselt asusid sealsed ruumid anfilaadina, ent ka see ruumide paigutus on ümberehitustööde käigus rikutud. Hoone rajati XVIII sajandi teisel poolel.

Kontorihoone on nelinurkse põhiplaaniga ühekorruseline hoone, millele lisandub veel soklikorruse osa. Soklit toestavad maakividest kontraforsid. Ka kontorihoone ja jääkelder rajati XVIII sajandi teisel poolel. Majapidamispoolel on säilinud viinaladu ja saun, viimasele on hiljem lisatud veranda.

Varnysi järve ääres asub 5 hektari suurune park. See on kujundatud kolme terrassina. Ülemine terrass asub peahoone juures. Keskmisel terrassil asusid purskkaevud, osaliselt on säilinud sealsed alleed. Ka asus seal Leedu parkide seas unikaalne geoplastilistest vormidest mosaiik.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]