Vidiškėse mõis

Mõisa häärber

Vidiškėse mõis (leedu Vidiškių dvaras) on endine mõis Leedus Ignalina rajoonis Vidiškėses.

Esimesed teated mõisa kohta pärinevad aastast 1782, mil sealne mõisnik N. Rogoża sai õiguse mõisa juurde kabeli püstitamiseks. 1807. aastal oli mõis Platerite valduses, toona ehitati sinna uus kabel. XIX sajandi keskel läks mõis Kaminskiste valdusse. Aastail 1912–1913 oli selle omanikuks Aristarh Pimenov, aastast 1915 aga tema õde Jelena Dorohhova. 1924. aastal sai mõisa omanikuks Jelena abikaasa Joahhim Dorohhov.

1940. aastal mõis natsionaliseeriti. See oli kasutusel telefonijaama, kultuurimaja ja kohaliku raamatukoguna.

Mõisakompleksi säilinud osa on muinsuskaitse all. Põhjapoolse osa moodustab esinduspool, seal asuvad parter, peahoone, kontorihoone ja jääkelder. Majanduspool asub mõisakompleksi idaosas.

Mõisa peahoone on nelinurkse plaaniga ühekorruseline hoone, keskosa on kahekorruseline. Keskosa fassaadi ehib nelja sambaga portikus, tagaküljel oli suur rõdu, mis hiljem ümberehituse käigus on asendatud väiksema rõduga. Ajalooliselt asusid sealsed ruumid anfilaadina, ent ka see ruumide paigutus on ümberehitustööde käigus rikutud. Hoone rajati XVIII sajandi teisel poolel.

Kontorihoone on nelinurkse põhiplaaniga ühekorruseline hoone, millele lisandub veel soklikorruse osa. Soklit toestavad maakividest kontraforsid. Ka kontorihoone ja jääkelder rajati XVIII sajandi teisel poolel. Majapidamispoolel on säilinud viinaladu ja saun, viimasele on hiljem lisatud veranda.

Varnysi järve ääres asub 5 hektari suurune park. See on kujundatud kolme terrassina. Ülemine terrass asub peahoone juures. Keskmisel terrassil asusid purskkaevud, osaliselt on säilinud sealsed alleed. Ka asus seal Leedu parkide seas unikaalne geoplastikavormidest mosaiik.