Vett läbilaskev sillutis
Vett läbilaskev sillutis on sillutustüüp, mis on valmistatud kas poorsest materjalist või mittepoorsetest plokkidest, mis on paigutatud nii, et vihmavesi saaks nende vahelt voolata ja imenduda pinnasesse või aluskihile. Läbilaskvad sillutised võivad olla valmistatud vett läbilaskvast betoonist, poorsest asfaltist ehk dreenasfaltist või läbilaskvate ühenduskohtadega betoonsillutuskividest.[1]
Erinevalt traditsioonilistest mitteläbilaskvatest materjalidest, nagu betoon ja asfalt, võimaldavad vett läbilaskvad sillutised vihmaveel tungida läbi sillutuspinna ja infiltreeruda allolevatesse aluskihtidesse või pinnasesse. Need sillutussüsteemid aitavad tõhusalt vähendada sademevee äravoolu ja vee kogunemist pinnale ning filtreerida veest saasteaineid.[2]
Reservuaaris talletatud vesi imbub järk-järgult pinnasesse või juhitakse ära äravoolutoru abil. All olev kivi- või kruusakiht toimib loodusliku filtrina, puhastades vett tahketest osakestest ja saasteainetest, aidates sellega kaasa keskkonnasõbralikule ja jätkusuutlikule veekäitlusele.[3]
Kirjeldus ja kasutus
[muuda | muuda lähteteksti]Vett läbilaskev sillutise koostises puudub või sisaldab vähe peentäitematerjali. See loob poorse struktuuri, mis võimaldab vihma- ja pinnaseveel vabalt läbi materjali imbuda ning maapinda jõuda. Seda tüüpi sillutist kasutatakse peamiselt linnakeskkondades, kus suur osa pinnast on kaetud vett mitteläbilaskva asfaldi või sillutisega, mistõttu on vaja vihmavett tõhusalt pinnasesse suunata.[4]
Materjali kasutatakse madala liiklustihedusega piirkondades, nagu kõnniteed ja parklad, samuti spetsiifilistes kohtades nagu kasvuhoonete põrandad, välibasseinide ümbrused ja loomaaedade pinnakatted.[4]
Eelised
[muuda | muuda lähteteksti]Vett läbilaskvate sillutiste kasutus on hea lahendus, kuna need aitavad looduslähedase sademeveesüsteemi kaudu vähendada sademevee kiiret jõudmist kanalisatsiooni ja seeläbi ennetada üleujutusi. Nende sillutiste peamine eelis on see, et vihmavesi saab läbi sillutuspinna imbuda pinnasesse või aluskihtidesse, vähendades pinnavee äravoolu ja vee kogunemist pinnale. Lisaks aitavad sellised lahendused tõhusalt filtreerida veest saasteaineid, aidates kaasa vee kvaliteedi paranemisele ja vähendades keskkonnamõjusid.[5]
- ↑ "Stormwater Best Management Practice: Permeable Pavements" (PDF). epa.gov.pdf. Lk 1. Vaadatud 16. augustil 2024.
- ↑ "Permeable Pavements". Pavement Interactive. Vaadatud 16. augustil 2024.
- ↑ "Permeable Pavement: The Pros and Cons You Need to Know". GreenBlue Urban. 25. jaanuar 2017. Vaadatud 16. august 2024.
- ↑ 4,0 4,1 Jallai, Morris; Tiits, Sander (2023). "VETT LÄBILASKVA BETOONI TUGEVUSNÄITAJAD JA SOBIVUS EESTI KLIIMASSE". dspace.emu.ee. Lk 10-11. Vaadatud 16. augustil 2024.
- ↑ "Valmis Randvere tee näidisala sademeveelahendus". Viimsi Teataja. 5. november 2020. Vaadatud 16. augustil 2024.