Venemaa relvajõud
Вооружённые силы Российской Федерации | |
Venemaa relvajõudude embleem | |
Venemaa relvajõudude lipp (avers) | |
Venemaa relvajõudude kõrgem ülemjuhataja | Vladimir Putin |
---|---|
Kindralstaabi ülem | Valeri Gerassimov |
Venemaa Föderatsiooni relvajõud (vene keeles Вооружённые силы Российской Федерации) on Venemaa sõjavägi, mille koosseisu kuuluvad maaväed, õhu- ja kosmosejõud, sõjalaevastik ja eri väeliigid: õhudessantvägi, kosmoseväed, strateegilised raketiväed, erioperatsioonijõud ning relvajõudude tagalateenistus.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Venemaa relvajõudude reform aastatel 1997–2015
[muuda | muuda lähteteksti]Pikaajalise relvajõudude reformi kavade kohaselt:
- kavatseti reorganiseerida alates 1998. aasta 1. jaanuarist Venemaa strateegilised raketiväed, Venemaa kosmoseväed ja Venemaa õhutõrjevägede raketiväed ühiseks väeliigiks – Venemaa strateegilisteks raketivägedeks, mis koosnevad raketiarmeedest, kosmosetehnika lennujuhtimise sõjaväeosadest ja asutustest;
- reorganiseerida 1998. aasta 1. jaanuarist maavägede ülemjuhataja valitsus maavägede peavalitsuseks;
- reorganiseerida 1999. aasta 1. jaanuarist õhujõudude ja õhutõrjejõudude baasil ühine väeliik Õhujõud;
- anda 1999. aasta 1. jaanuarist sõjaväeringkondadele operatiiv-taktikaliste väekoondiste ülesanded ning anda neile juhtimisülesanded kõigi territooriumil asuvate relvajõudude väe- ja relvaliikide väeüksuste üle:
Sõjaväereformi etapis, mis lõppes 2012. aastal, oli kavas vähendada relvajõudude isikkoosseisu ning likvideerida suur osa isikkoosseisuga komplekteerimata sõjaväeüksusi: maavägedes – 1890-st säilitatakse 172 üksust; õhujõududes: 340-st säilitatakse 180; sõjalaevastikus 240-st säilitatakse 123; raketivägedes: 12-st 8, kosmosevägedes: 7-st 6 ja õhudessantvägedes 6-st 5 väeosa.[1]
Teenistus
[muuda | muuda lähteteksti]2001. aastal kaitseminister Sergei Ivanovi juhtimisel tehtud reformi käigus alustati lepinguliste sõjaväeosade komplekteerimist (pilootprojektina komplekteeriti ühena esimestest 76. õhudessantdiviisi polk), samuti lühendati kohustusliku ajateenistuse aega seniselt 2 aastalt – 2007. aastal 1,5 aastale ja 2008. aastal ühele aastale.
Relvajõudude isikkoosseisu oli plaanis aastatel 2010–2016 vähendada 1 300 000-lt – 1 000 000-le. Suurem osa relvajõudude isikkoosseisu vähendamisest tuli saavutada 15% ohvitseride koondamisega 355 000 ohvitserist kavatsetakse alles jätta 150 000,[2] samuti plaaniti likvideerida allohvitserist üleajateenija – praporštšiku auaste, kelle ülesandeid pidid täitma seersandid.[3] Venemaa relvajõudude isikkoosseis koosneb tänapäeval ajateenistuskohuse ja lepingu alusel komplekteeritavatest sõjaväelastest.
Sõjaväeringkonnad 2010. aastani
[muuda | muuda lähteteksti]Maaväed jagunesid kuni 2010. aastani kuueks territoriaalseks sõjaväeringkonnaks: Moskva sõjaväeringkond, Leningradi sõjaväeringkond, Volga-Uraali sõjaväeringkond, Põhja-Kaukaasia sõjaväeringkond, Siberi sõjaväeringkond, Kaug-Ida sõjaväeringkond ja Kaliningradi erirajoon.
Juhtimine
[muuda | muuda lähteteksti]Sõjaväeringkonnad
[muuda | muuda lähteteksti]2008.–2010. aasta muudatused
[muuda | muuda lähteteksti]2008. aastal alustatud Venemaa relvajõudude reformi käigus moodustati 2010. aastal 4 uut sõjaväeringkonda:
- Lääne sõjaväeringkond, mille koosseisu liideti endised Leningradi ja Moskva sõjaväeringkonna, Põhjalaevastik ja Balti mere laevastiku maismaaväeosad ning VF Õhujõudude ja VF Õhukaitsevägede 1. juhatuse väeosad,[4] staap ja õhujõudude ning õhukaitsejuhtkonna asukoht Peterburi; Svr juhtkonna operatiivalluvusse jäävad kõik Svr territooriumil asuvad relvajõud sh ka Balti mere laevastik
- Lõuna sõjaväeringkond, endise Põhja-Kaukaasia Svr baasil, staap ja õhujõudude ning õhukaitsejuhtkonna asukoht Rostov Doni ääres, Svr juhtkonna operatiivalluvusse jäävad Musta mere laevastik ja Kaspia flotill;
- Kesksõjaväeringkond, endiste Volga-Uraali ja Siberi Svr läänepiirkondade baasil, staap ja õhujõudude ning õhukaitsejuhtkonna asukoht Jekaterinburg;
- Ida sõjaväeringkond, endiste Kaug-Ida Svr ja Siberi Svr idapiirkondade baasil, staap ja õhujõudude ning õhukaitsejuhtkonna asukoht Habarovsk, Svr juhtkonna operatiivalluvusse jääb ka Vaikse ookeani laevastik.
Alates 1. jaanuarist 2010 kuuluvad VF relvajõudude sõjaväeringkondade koosseisu lahinguluure läbiviimiseks eriotstarbelised väekoondised.[5]:
- 2. üksik eriotstarbeline brigaad - Promežitsa, Pihkva rajoon
- 3. üksik eriotstarbeline brigaad - Togliatti
- 10. ÜEB (Molkino asula, Krasnodari krai)
- 16. ÜEB (Tambovi linn)
- 22. üksik eriotstarbeline brigaad - Stepnoi asula, Rostovi oblast
- 24. ÜEB (Irkutski linn)
- 137. eriotstarbeline luurepataljon (Tuapse, Mustamere laevastik)
- 561. ELP (Parusnoje asula, Läänemere laevastik)
- 420. ELP (Zverosovhoz, Põhjalaevastik)
- 42. ELP Russki saar (Vaikse ookeani laevastik).
Struktuur
[muuda | muuda lähteteksti]- Venemaa relvajõudude kindralstaap
- Venemaa maaväed
- Venemaa õhudessantväed
- Venemaa õhu- ja kosmosejõud - 1. augustil 2015. aastal reorganiseeriti senised Venemaa õhuväed ja Venemaa kosmoseväed ühiseks uueks väeliigiks
- Venemaa merevägi (laevastik) koosneb väeliikidest: allveelaevastik, laevastikud, merelennuvägi, merejalaväest, rannakaitsevägedest, erivägedest ja tagalaväeosadest.
- Venemaa strateegilised raketiväed
- Venemaa erioperatsioonijõud
Venemaa relvajõudude tagala
[muuda | muuda lähteteksti]Venemaa relvajõudude tagalateenistuse ülesannet täidab MTO (vene keeles Материально-техническое обеспечение Вооружённых сил Российской Федерации) organisantsioon.
- Kaubanduse peavalitsus
- Sõjalise side keskvalitsus
- Toitlustuse keskvalitsus
- Vormiriietuse keskvalitsus
- Raketikütuse ja määredeainete keskvalitsus
- Venemaa kaitseministeeriumi autoranspordi keskvalitsus
- Põllumajandusvalitsus
- Venemaa relvajõudude ökoloogilise julgeoleku ülema valitsus
- Venemaa relvajõudude tuletõrje ja pääste ning kohaliku kaitse teenistus
Õppused
[muuda | muuda lähteteksti]Venemaa relvajõud on korraldanud muu hulgas järgmiseid õppuseid: Kavkaz 2009, 2020 (Põhja-Kaukaasia sõjaväeringkonnas), Laadoga 2009 (Leningradi sõjaväeringkonnas), Ookeanikilp 2019, 2020 (Крупные учения Военно-морского флота России (ВМФ) «Океанский щит»), Štšit sojuza 2006, Štšit sojuza 2011, Štšit sojuza 2015, Štšit sojuza 2019, "Slaavi vendlus", Slavjanskoje Bratstvo 2020 Valgevene relvajõududega, Vostok 2010 (оперативно-стратегического учения (ОСУ) "Восток-2010",[6] Kaug-Ida ja Siberi sõjaväeringkonnas) ning Zapad (alates aastast 1973).
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ «Мозг армии» сокращен наполовину, «ВЗГЛЯД.РУ» ,3 апреля 2009
- ↑ Военные реформы. 1992–2009, «ВЗГЛЯД.РУ», 9 февраля 2009
- ↑ «Мозг армии» сокращен наполовину,«ВЗГЛЯД.РУ», 3 апреля 2009
- ↑ В Вооруженных силах России сформирован новый Западный военный округ, РИА НОВОСТИ, 09/09/2010
- ↑ Сергей Козлов (01.09.2010). "Спецназ ГРУ: 1998–2010 годы". Agentura.Ru. Originaali arhiivikoopia seisuga 2.05.2014. Vaadatud 23.02.2011.
- ↑ Оперативно-стратегические учения "Восток-2010"
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]Tsitaadid Vikitsitaatides: Venemaa Föderatsiooni Relvajõud |
- 28.06.2015 14:21, Владимир Воронов, Танки для парада, Радио Свобода 2015 RFE/RL
- 10. august 2015, Vladimir Voronov, Tegelikkus Vene relvastuse seisust: kogu õhuväe tehnika on ajast ja arust, delfi.ee
- 11. august 2015, Vladimir Voronov, Tegelikkus Vene relvastuse seisust: lennuvõimetu rakett Bulava ja tuumarong, delfi.ee
- 12. august 2015, Vladimir Voronov, Tegelikkus Vene relvastuse seisust: vanad tankid on eluohtlikud ja uued olemas vaid paberil, delfi.ee
- 13. august 2015, Vladimir Voronov, Tegelikkus Vene relvastuse seisust: kas läänest ollakse maha jäänud kümme aastat või igaveseks?