Vene toiterjer

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Vene toiterjer (teatakse ka kui ”Vene Toy Terjer”, Venemaal kutsutakse Vene kääbusterjeriks, Moskva Toy Terjer, Moskva kääbusterjer) on üks väikseim tõug maailmas, kuid nad on väga energilised, lojaalsed, tasakaalukad ja elava karakteriga. [1] Vene kääbuskoerad võivad kaaluda 1-3 kg ning turja kõrguseks 18-26 cm. [2] Otsides väikest ning rahulolevat koerakest, keda saab “koerte käekotis” endaga kaasas kanda on Vene toiterjer sobiv valik. Enamasti ei ole nende loomuses häbelikus, närvilisus ega agressiivsus, vaid heatahtlikus ning südamlikus, mistõttu on nad väga head seltsilised. Koerakesed armastavad üle kõige aega veeta koos perekonnaga ning eelistavad jalutada oma omaniku lähedal, samuti naudivad tegevusi, kuhu neid kaasatakse. Toi tõugu koerad on väikesed ja armsad, kuid tuleb meeles pidada, et neid peab kohtlema nagu koeri mitte imikuid (small dog syndrome). [3] Vene toiterjer on väga populaarne oma kodumaal Venemaal, kuid koguvad hoogsalt kuulsust ka teistes maailma riikides. [4]

Iseloomustus[muuda | muuda lähteteksti]

Vene kääbuskoer on väga erilise välimusega koeratõug. Neid klassifitseeritakse karvkatte pikkuse järgi - pikakarvalised ja lühikarvalised. Aluskarva puudumise tõttu on nad külmakartlikud. [5] Pikakarvalistel toidel on siiski suhteliselt lühike karv välja arvatud kõrvadel, mis on ‘‘liblika’’ kujulised. Kõrvade tippudes ja äärtes olevad karvad võivad olla sirged või kergelt lokkis. Kolmandaks eluaastaks peaks karvkate saavutama lõpliku kasvu, mis võib olla 3-5 cm pikk. Lühikarvalistel toidel on läikiv ning kehaligi hoidev karv. Pikakarvalised kui ka lühikarvalised on keha ehituselt sarnased - tugev keha, pikad jalad ja kael, väike pea, suured silmad, väiksed valged hambad, must nina, suured kikkis kõrvad ja kooldunud saba. Levinuimad karvkatte värvused on Black&Tan, Brown&Tan, Blue&Tan ehk must pruun või sinaka varjundiga. Lühikarvaliste karvkatet on väga lihtne nädalas korra hooldada, kuid pikakarvaline vajab päevas korra harjamist. [6] Mõlemaid sorte saab ristata ning pesakonda võib sündida nii pikakarvalisi kui ka lühikarvalisi kutsikaid, kuid pikakarvalised omavahel lühikarvalisi kutsikaid ei saa, küll aga lühikarvalistel võivad sündida pikakarvalised kutsikad. [7]


Vene toiterjeri ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Vene kääbuskoera väärtustati juba väga ammustel aegadel, kuid kindla ajaloo suhtes ei ole siiamaani üksmeelt saavutatud. [8] Vene kääbusterjer põlvneb inglise toiterjerist, kes oli 20. sajandi alguses Venemaal väga tuntud, kuid mõnekümne aasta möödudes suri antud tõug põhimõtteliselt välja. Lühikarvalised ja pikakarvalised terjerid olid eraldi tõud 1988. aastani, mil nad liitusid nimega vene toiterjer. 1990. aastatel hakkas koerake kuulsust koguma ka väljaspool Venemaad. [9]


Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]