Veljo Käsper
Ilme
Veljo Käsper (13. mai 1930 Tallinn – 16. märts 1982 Tallinn) oli eesti filmilavastaja.
Keskkooli lõpetamise järel töötas ta õpetajana ja oli komsomolitööl Tartus. 1964. aastal lõpetas Veljo Käsper Moskvas Üleliidulise Riikliku Kinematograafia Instituudi režiiteaduskonna Lev Kulešovi meistriklassi. Alates 1960. aastast töötas ta Tallinnfilmis dokumentaalfilmide, kinoringvaadete ja mängufilmide režissöörina.[1]
Enamik Veljo Käsperi filmidest langes küll terava kriitika alla, kuid ta oli väga omanäoline looja ning filme "Viini postmark", "Gladiaator" ja "Aeg elada, aeg armastada" saatis küllalt suur publikumenu.[2]
Filmograafia
[muuda | muuda lähteteksti]- "Roosa kübar" (1963) (lühifilm)
- "Supernoova" (1965)
- "Tütarlaps mustas" (1966)
- "Viini postmark" (1967)
- "Gladiaator" (1969)
- "Tuulevaikus" (1970)
- "Väike reekviem suupillile" (1972)
- "Ohtlikud mängud" (1974)
- "Aeg elada, aeg armastada" (1976)
- "Pihlakaväravad" (1981)
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ https://www.efis.ee/et/filmitegijad/inimene/id/36987
- ↑ Õie Orav. Tallinnfilm. II, Mängufilmid 1977-1991. Tallinn, 2004, lk. 709