Veiste nakkav keratokonjuktiviit
Veiste nakkav keratokonjunktiviit (IBK) on enim levinud veiste silmahaigus, mille põhjustajaks on kiiresti nakkav gramnegatiivne, beetahemolüütiline, aeroobne diplokokk Moraxella bovis. Haigus kandub edasi kärbeste abil või loomade omavahelisel kontaktil.
IBK tõttu võivad kahjustada saada mõlemad silmad. Haigust iseloomustavad olenevalt raskusastmest blefarospasm, fotofoobia, konjuktiviit, pisaravool, sarvkesta hägusus ja haavandid. Enamik sarvkesta haavandeid paraneb nägemist kaotamata. Halvimal juhul võib loom jääda pimedaks.
Haigust võivad põdeda igas vanuses loomad, kuid kõige sagedamini nakatuvad noored. Nakkus võib esineda igal aastaajal, kuid haiguspuhanguid seostatakse sagedamini soojemate aastaaegadega, sest siis on riskiteguritega kokkupuude suurim. [1]
Sümptomid[muuda | muuda lähteteksti]
Silmade kahjustused võivad olla erineva raskusastmega. Algselt areneb sarvkesta keskmes üks või mitu väikest haavandit. Mitme tunni möödudes ilmneb silmale hägu. Kui varajases staadiumis vigastused ei taandu, arenevad need edasi. 48–72 tunni pärast võib sarvekest muutuda läbipaistmatuks ning pimestada looma. Sarvkesta hägusus võib tuleneda tursest (sarvkesta värvus valge kuni sinine), mis on osa põletikulisest protsessist või leukotsüütide infiltratsioonist (sarvkesta värvus piimjasvalge kuni kollane). Viimane viitab raskele nakkusele. Haavandumiste aktiivne jätkumine võib põhjustada sarvkesta rebenemise. [1]
Keratokonjuktiviidil on neli staadiumi:
- I staadium – sage silmade pilgutamine. Päikesevalgus on häiriv. Sarvkesta keskmele ilmub väike valge täpp ning sarvkest muutub hallikaks. Haigus avaldub ühes silmas, kuid tavaliselt levib üle ka teisele silmale.
- II staadium – läbi sarvkesta kasvavad sarvkesta välisservadest veresooned. Perifeerselt tuhmunud ala värvub tumepunaseks.
- III staadium – sarvkesta pinnale tekivad haavandid. Põletik levib silma sisse, sinna koguneb fibriin, mille tõttu värvub silm kollaseks.
- IV staadium – sarvkesta haavandid aina süvenevad tekivad. Sealt edasi tekib sarvkesta turse. Halvimal juhul sarvkest rebeneb ja kaob täielik nägemine. [2]
Tugeva valu tõttu võivad ilmneda sellised süsteemsed tunnused nagu anoreksia ja kehakaalu langus.
Riskitegurid[muuda | muuda lähteteksti]
- Ultraviolettkiirgus mõjutab loomi, kellel pole silmalaugude ümbruses pigmentatsiooni või kellel on silmad asetatud väljaulatuvalt. Kui silmade ümbrus on päikesepõletatud, siis tekkinud eksüdaat võib sisaldada baktereid ja meelitada ligi kärbsed.
- Kärbsed
- Tolm
- Mehaanilised ärritused (valesti paigaldatud kõrvamärgid võivad põhjustada silmale mehaanilisi kahjustusi, mis hõlbustavad omakorda bakterite koloniseerimist; ogalised taimed)
- Mineraalide puudused (vask, seleen)
- Osalemine näitustel/oksjonitel. [1]
Diagnoos[muuda | muuda lähteteksti]
Kõikidel liikidel põhineb nakkusliku keratokonjuktiviidi eeldatav diagnoos silma tunnustel ja süsteemsel haigusel. Oluline on eristada, et kahjustused ei tulene võõrkehast. Diagnoosimiseks tuleb võtta proov ja see õigeaegselt laborisse toimetada. Proov võetakse steriilse vatitampooniga sarvkesta pinnalt või silmanurgast. Tampoon ei tohi määrduda mädaga. Edasi pannakse proov katseklaasi, mis sisaldab steriilset destilleeritud vett. Kui tampooni ei mahu pika varre tõttu katseklaasi, võib selle lühemaks lõigata. Peale proovivõtmist tuleb see 2 tunni jooksul toimetada laborisse. Tehakse mikrobioloogiline uuring, mis viiakse läbi Veterinaar- ja Toidulaboratooriumis. [2]
Ravi ja ennetamine[muuda | muuda lähteteksti]
Moraxella bovis on vastuvõtlik paljudele gramnegatiivsetele antibiootikumidele. Kuna antibiootikumide tundlikkus võib geograafilistes asukohtades varieeruda, on soovitatav teha isoleeritud organismide tundlikkustest. Äsja karja toodud loomade ajutine eraldamine ja ennetav ravi võib olla kasulik, sest mõned neist loomadest võivad olla asümptomaatilised kandjad. [1]
IBK-d aitavad ära hoida varjud, putukatõrjega immutatud kõrvamärgid ja väiksemaks tehtud loomagrupid. Mida varem haigus avastada, seda kiiremini on võimalik vältida levikut kogu karjas.
Ravi toimub pikaajalise antibiootikumiga, milleks on näiteks tetratsükliin või florfenikool.
Võimalikud on haiguspuhangud, mille korral rünnakute määr võib ulatuda 90–100% loomadest. Seetõttu on loomade haigestumine tootjale suur kahjum. Lisaks majanduslikele mõjudele võib haigus põhjustada loomade valu ja kannatusi ning mõjutab seetõttu loomade heaolu negatiivselt. [3]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 John A. Angelos (veebruar 2020). "Infectious Keratoconjunctivitis in Animals". Vaadatud 08.11.2020.
- ↑ 2,0 2,1 Veterinaar- ja Toidulaboratoorium (14. juuni 2013). "Nakkava keratokonjunktiviidi puhang veiste karjas". Originaali arhiivikoopia seisuga 12.08.2013. Vaadatud 08.11.2020.
{{netiviide}}: kontrolli parameetri|url=väärtust (juhend) - ↑ Irby, L. N.; Angelos, A. J. (2018). "Ocular Diseases". Rebhun's Diseases of Dairy Cattle (Third Edition). Vaadatud 08.11.2020.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)