Veenuse vöö

Allikas: Vikipeedia

Veenuse vöö on optikanähtus, mida võib näha teatud ajavahemiku jooksul enne päikesetõusu ja pärast päikeseloojangut. Tegu on roosakalt kumava ribaga taevas, mis ulatub umbkaudu 10–20° horisondist ülespoole.

Veenuse vöö tekib, kuna peened tolmuosakesed kõrgel atmosfääris hajutavad murdunud päikesevalgust. Tihti on Veenuse vöö eraldatud horisondist tumeda ribaga, mida nimetatakse Maa varjuks. Veenuse vöö heleroosa värvus tuleneb loojuvalt või tõusvalt Päikeselt pärit punaka valguse hajumisest.

Veenuse vööga väga sarnast efekti võib näha täieliku päikesevarjutuse ajal.

Sodiaagivalgus, mida põhjustab päikesevalguse peegeldumine planeetidevaheliselt udult Päikesesüsteemis, on samuti sarnane nähtus.

ALMA ja Chajnantor videviku ajal. Kahe antennigrupi vahel on näha Maa vari ning Veenuse vöö.[1]

Pildid[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "ALMA and Chajnantor at Twilight". ESO Picture of the Week. Vaadatud 18.01.2014.