Vaxholm

Allikas: Vikipeedia
Vaxholm

rootsi Vaxholm

Pindala: 1,64 km²
Elanikke: 4857 (31. detsember 2010)

Koordinaadid: 59° 24′ N, 18° 20′ Ekoordinaadid: 59° 24′ N, 18° 20′ E
Vaxholm (Rootsi)
Vaxholm

Vaxholm (varasem nimekuju Waxholm) on linn Rootsis Upplandi maakonnas Stockholmi läänis, Vaxholmi valla keskus. Geograafilised koordinaadid on 59°24' N, 18°20' E.

Vaxholm 2013

2010. aasta lõpu seisuga on linna pindala 164 hektarit ja elanike arv 4857. Rahvastiku tihedus on 3000 in/km2. See on üks tihedamini asustatud linnu Rootsis.

Vaxholm kuulub Vaxholmi kihelkonda.

Nimi[muuda | muuda lähteteksti]

Linn on nime saanud seal asuva Vaxholmi kindluse järgi Vaxholmi saarel.

Nime päritolu pole selge. Rahvaetümoloogia tuletab selle nimekujust Vaktsholm ('saareke, kus vahti peetakse'); see aga ei seleta, miks naabersaare nimi on Vaxö (Vaxön).

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Vaxholm (Vaxholms sjöstad ('Vaxholmi merelinn)) sai linnaõigused 1652.

Veel Gustav Vasa ajal kuulus Vaxö saar seal paiknenud kahe taluga (Norra Vaxö ('Põhja-Vaxö') ja Södra Vaxö ('Lõuna-Växö')) Rydboholmi mõisa ning veel kauem Östra Rydi kihelkonda. Aastal 1569 alustati selle tähtsa Stockholmi sissepääsu kindlustamist. Aastal 1558 osteti need talud kroonile ja rajati alev, mis oli mõeldud põhiliselt pidevaks vahipidamiseks ja lootsimiseks. Tolle aja kombe kohaselt kasutati asula elanike arvu suurendamiseks ka sunnivahendeid.

Umbes sada aastat hiljem mõtles leskkuninganna Maria Eleonora panna asulale nimeks Mariestad.

Aastal 1635 sai Vaxholm omaette pastoraadi. Õigusemõistmise suhtes kuulus linn koos Vaxholmi kindlusega Admiraliteedikolleegiumile. Õigust mõistis komandant osalt sõjaväelastest kaasistujatega, osalt raehärradega. Kui kindlus 1653 allutati sõjakolleegiumile, mõistis kaks korda aastas kohut maahärra poolt määratud kohtunik, keda kutsuti mõnikord justitsiaariks (justitiarie). Aastast 1714 sai viimatinimetatud amet alaliseks ja kinnistati (linnapea asemel) linna juurde; teda hakkas ametisse nimetama kuningas.

Aastal 1684 kinnitas Karl XI Vaxholmi linnakodanikele maksuvabastuse, sest nad tegelesid pidevalt vahipidamise ja lootsimisega. Aastast 1690 oli linnal oma pitser suurtükitorni kujutisega. Karl XII ajal taotles linn oma eesõiguste uuendamist. Aastal 1730 läksid varem kihelkonnakohtu alla kuulunud asjad Vaxholmi raekohtu alla. Aastal 1734 nimetati Vaxholm aleviks, ja see nimetus jäi talle sajandi lõpuni, kuigi Vaxholmi justitsiaar jäi võrdseks linnade linnapeadega. Aastal 1844 sai linn õiguse valida saadik Riksdagi.

Ehitised[muuda | muuda lähteteksti]

Kindlus[muuda | muuda lähteteksti]

Vaade Vaxholmi fordile edelast
Next.svg Pikemalt artiklis Vaxholmi kindlus

Västeråsi riigipäeval 1544. aastal otsustati, et Vaxholmi saart tuleb kindlustada, et kaitsta juurdepääsu Stockholmile, saaks mööduvaid laevu otsida läbi ja neilt nõuda tolli. Aastal 1549 ehitati esimene kindlustis, mis oli lihtne rõhtpalkmaja. Koha valis kuningas Gustav Vasa ise. Johan III ajal asendati rõhtpalkmaja ümmarguse kivitorniga. Aastal 1604 rajati uusi kindlustisi.

Aastal 1612 ründasid forti taanlased. Samal aastal tugevdati torni (Vaxholms hus) vallide ja muude kindlustistega. Järgmisel kahel sajandil alustati mitmeid lisakindlustustöid, millest osa jäigi lõpetamata. Sel ajal kasutati forti peamiselt tollipunktina.

Aja jooksul koha strateegiline tähtsus siiski jälle kasvas, eriti pärast Soome kaotamist, ja 1838. aastal alustati täielikku ümberehitamist, mis andis fordile praeguse väljanägemise. Tööd said valmis 1863, aga vahepeal jõudis fort suurtükiväe tehniliste uuenduste tõttu vananeda. Aastal 1872 katsetati fordi vastupidavust: soomuslaev Hildur laskis oma moodsate suurtükkidega ühe müüri puruks.

Samal ajal jäi fordist mööduv Kodjupeti väina laevatee üha suuremaks muutuvate laevade jaoks liiga väikeseks. Sellepärast kõrvaldati vanad takistused Oxdjupet väinast ning ehitati uue laevatee äärde Oskar-Fredriksborgi fort. Pärast seda kaotas Vaxholmi fort tasapisi oma sõjalis-strateegilise tähtsuse.

18. ja 19. sajandil kasutati forti vanglana. Vangide seas olid "suurvaras" Jacob Guntlack ja kindral Georg Carl von Döbeln.

Fordis on filmitud osa filmist "Pippi Långstrump på de sju haven". Seal on mereröövlite pesa, kus Pipi Pikksuka isa on mereröövlite käes vangis.

Praegu on fordis Vaxholmi kindluse muuseum, kus on ekspositsioonid muu hulgas Rootsi rannikukaitsest 500 aasta jooksul, kunagisest elust kindluses, vanglast ning valmisolekust Teise maailmasõja ajal. Fordis korraldatakse ka kunstinäitusi.

Hotell[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Waxholms Hotell

Hoone ehitati 1903. Selle kavandas juugendstiilis arhitekt Erik Lallerstedt. Hotell asub sadamas. Seal on 42 tuba, restoran ja pidukorrus.