Vastseliina mõis
|
See artikkel on rüütlimõisast; kirikumõisa kohta vaata Vastseliina kirikumõis |
Vastseliina mõis (saksa keeles Schloß Neuhausen) oli rüütlimõis Vastseliina kihelkonnas Võrumaal.[1]
Keskajal oli mõisa omanik Tartu piiskop.[1] Liivi sõja järel oli mõis Poola Tartu vojevoodkonna Vastseliina staarostkonna folvark ehk riigimõis[2].
1776. aastal asutas kaardiväe ratsaväekapten Karl Gotthard von Liphart (1719–1792) testamendiga Liphartide suguvõsa fideikomissi Vastseliiina, Orava jt selle külge kuuluvatest mõisatest ning Raadi ja selle külge kuuluvatest mõisatest[3] Raadi majoraatmõisaga.
Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta mõisate võõrandamist oli Reinhold Karl von Liphart.[1]
Enamik mõisa hoonetest hävis 1926. aasta tulekahjus.[1]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Vastseliina mõis - 3748 Eesti Ajalooarhiivi fondiloendis (vaadatud 23.11.2015)
- ↑ Enn Tarvel, Riigimõisate majanduslikust arengust Lõuna-Eestis XVI sajandil lõpul ja XVII sajandi algul, Eesti NSV Teaduste Akadeemia toimetised IX köide. Ühiskonnateaduste seeria 1960 nr 4, lk 386
- ↑ Vastseliina mõis (Vastseliina khk), Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Vastseliina mõis - 3748 Eesti Ajalooarhiivi fondiloendis
- Vastseliina mõis (Vastseliina khk), Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis
Kirik: Vastseliina
Mõisad: Lasva mõis | Loosi mõis | Misso mõis | Orava mõis | Praakmani mõis | Põhu mõis | Vastseliina mõis | Vastseliina kirikumõis