Vasalemma jõgi
| Vasalemma jõgi | |
|---|---|
.jpg) Veskipais Vasalemma jõel | |
| Lähe | Lümandu allikad |
| Suubub | Pakri lahte |
| Valgla pindala | 395,6 km²[1] |
| Pikkus | 50,4 km[1] |
| Parempoolsed lisajõed | Maeru oja, Kloogajärve oja |
| Vasakpoolsed lisajõed | Munalaskme oja |
 | |
Vasalemma jõgi (ka Tekme jõgi, Tekma jõgi)[2] on jõgi Eestis Harjumaal. Jõgi kuulub Harju alamvesikonda. Selle keskkonnaregistri kood on VEE1099200.
Jõgi algab Raplamaalt Lümandu küla maadelt (Lümandu allikad), voolab läbi Saue valla lõunatipu, läbi Lääne-Harju valla ning suubub Pakri lahte. Suue on Madise ja Laoküla vahel. Teel läbib Kernu paisjärve ja Töökmanni järve. Jõge nimetatakse ülemjooksul ka Lümandu jõeks ja keskjooksul ka Ruila jõeks.
Varem läbis jõgi ka Ruila paisjärve, kuid see kaotati 2024. aastal, et luua kaladele paremad tingimused rändeks ja kudemiseks.[3]
Parempoolsed lisajõed on Kanarbiku kraav, Ohtu peakraav, Maeru oja, Kloogajärve oja. Vasakpoolsed lisajõed on Haiba oja, Munalaskme oja, Pagula kraav, Metsapere peakraav. Suuremad neist on Munalaskme oja ja Maeru oja.
Jõe pikkus on 50,4 km, jõgikonna pindala on 395,6 km², veepinna absoluutne kõrgus jõe lähtel on 50,0 m. Jõgi on avalik veekogu.
Piirangud
[muuda | muuda lähteteksti]Kalapüügieeskiri keelab Vasalemma jões kalapüügi Vanaveski paisust suudmeni aasta läbi, välja arvatud silmupüük silmutorbikuga ning vähipüük vähimõrra ja vähinataga. Aasta läbi on keelatud püük suudmele lähemal kui 1000 m. 1. septembrist kuni 31 oktoobrini on keelatud püük suudmele lähemal kui 1500 m. 2019. aastast alates on lisaks keelatud kalapüük tähtajaliselt, 1. septembrist 31.jaanuarini Munalaskme oja suudmest Vanaveski paisuni.
Looduskaitse
[muuda | muuda lähteteksti]Vasalemma jõe hea hüdromorfoloogilise kvaliteedi tõttu on seal välja kujunenud väärtuslik jõeelustik. Sellepärast on jõe alamjooks (suudmest kuni Kloogajärve oja suudmeni (9 km)) nimetatud Natura 2000 alaks (Vasalemma loodusala). Peaasjalikult kaitstakse seal jõge kui elupaika (EL Loodusdirektiivi tüüp 3260) ja selles elavaid loomi: kaladest esineb jõesilmu, lõhet, võldast ja hinki, veeselgrootutest rohe-vesihobu ja paksukojalist jõekarpi, imetajatest saarmast. Jões elavatest looduskaitsealustest liikidest leiab seal võldast ja hinki (III kategooria) ja paksukojalist jõekarpi (II kategooria). Jõe lähte piirkonnas asub Lümandu maastikukaitseala. Klooga raba lähistel on jõel Urba hüdromeetriajaam.
Taristu
[muuda | muuda lähteteksti]Jõel asuvad Töökmani sild ja Vasalemma sild. 1939. aastal ehitati Vasalemma raudteejaamast haruraudtee Murru vangla juurde[4], mis kulges üle Vasalemma jõe.
Vasalemma jõe lisajõed
[muuda | muuda lähteteksti]Sulgudes lisajõe järk – suubumine vasakult (v) või paremalt (p) – lisajõe suudme kaugus peajõe suudmest.
- Kanarbiku kraav (I - p - 46,8 km),
- Haiba oja (I - v - 38,7 km),
- Ohtu peakraav (I - p - 26,8 km),
- Munalaskme oja (I - v - 19,6 km),
- Pagula kraav (I - v - 0,2 km),
- Sõerukraav (II - v - 19 km),
- Metsapere peakraav (I - v - 16,6 km),
- Maeru oja (I - p - 12,7 km),
- Lehola oja (II - p - 4,4 km),
- Vaesteristi oja (II - v - 2,5 km),
- Kloogajärve oja (I - p - 9 km).
- Nirgoja
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 Vasalemma jõgi. Keskkonnaregister, vaadatud 24.03.2022.
- ↑ Eesti jõed. Koostanud Arvi Järvekülg. Tartu: TÜ Kirjastus, 2001. ISBN: 9985929306
- ↑ "Ajalooline lõhejõgi vabanes viimasest suurest rändetakistusest" Postimees, 19. oktoober 2024
- ↑ Vasalemmast haruraudtee Murru vanglasse, Postimees (1886-1944), nr. 206, 4 august 1939
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Vasalemma jõgi keskkonnaportaalis