Vanutusrull
Vanutamisrull (ka uhtmisrull) oli varasemal ajal tööriist villase ja poolvillase riide vanutamiseks.[1]
Vanutusrulli alumiseks osaks oli puupakust õõnestatud otsteta lame küna, mille põhja lõigati ristipidi sooned. Vanutamise ajal kaeti küna massiivse puus kaanega, millel olid samuti risti sooned. Kaane külge kinnitati servades kuus pulka, kolm kummalgi küljel, mis võimaldasid 6 inimesel töötada. Kuuma seebi- või leelisveega niisutatud kangas asetati koti sees või kokkuvoldituna küna põhja ning selle kaant edasi-tagasi liigutades hõõruti riie vanuma. Täiendavaks raskuseks asetati kaanele kive. Kui vastav koht kangast oli paksuks vanutatud, tõmmati riiet edasi ja jätkati hõõrumist.[2]
Kangast nühiti vanutamiseks ka muudel aluspindadel: nööridega mähitud laual, kummulikeeratud tünni või tõrre põhjal, ukse peal, linalõuguti vahel, vankriredelite vahel jne. Saartel tambiti villaseid kangaid puulasnadega suure tõrre sees. 19. sajandi lõpul hakati veskites kasutama mehaanilisi vanutusrulle.[1]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. lk 340
- ↑ Eesti etnograafia sõnaraamat. 1996. Koostanud Arvi Ränk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Lk 232
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Eesti rahvarõivaid XIX sajandist ja XX sajandi algult. Toimetanud Tamara Habicht, Aliise Moora, Harri Moora jt. Tallinn, Eesti Riiklik Kirjastus, 1957 lk. 207-209.