Vana loodusmets

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Oandu loodusmets Lahemaa rahvuspargis

Definitsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Loodusdirektiiv[muuda | muuda lähteteksti]

"*9010 Vanad loodusmetsad - elupaigatüüp hõlmab looduslikke vanu metsi, aga ka looduslike häiringute aladel uuenevaid igas vanuseastmes puistuid. Looduslikud vanad metsad esindavad vähese inimmõjuga või üldse igasuguse inimmõjuta kliimakskoosluseid ehk siis suktsessioonirea hiliseid staadiume. Metsad on kindlasti järjepidevad. Paljudes Eesti piirkondades on need metsad säilinud üksnes fragmentidena. Iseloomulike loodusmetsa tunnustega metsad on intensiivse metsamajanduse tõttu kadumas, neis pole enam piisavalt surnud ja kõdunevat puitu, looduslikku varieeruvust, eelmistest metsapõlvedest pärinevaid puid. Sellele vaatamata on ka paljud inimtegevusest mõõdukalt mõjutatud metsad olulised elupaigad kitsalt kohastunud liikidele, eriti sammaldele, samblikele, putukatele (vt. metsa vääriselupaikade kohta kirjutatut)." [1]

Ingliskeelseks vasteks eesti vana loodusmetsa mõistele on "läänetaiga" - Western taiga.

Eesti vaste:[muuda | muuda lähteteksti]

sellesse sisuliselt väga mahukasse elupaigatüüpi tuleks Eestis arvata mitmete kasvukohatüüpide metsad – nii okasmetsad, kaasikud kui ka haavikud, mida inimtegevus võib olla mõjutanud, kuid mis vastavad põlismetsa või loodusmetsa kriteeriumitele. Esinduslikud on alad, kus:

  • puistu on eriliigiline ja erivanuseline, mis tähendab et põhipuuliikide vanus erineb lehtpuudel vähemalt 20 aastat, okaspuudel vähemalt 40 aastat;
  • suhteliselt ühevanuselise puistu puhul ületab I rinde okaspuude vanus 100 aastat ja kõvalehtpuudel 80 a, raiejälgi pole võimalik tuvastada või on tegemist üksikpuude valikraiega, mis pole mõjutanud puistu liigilist koosseisu (näiteks on raiutud teerajale kukkunud puid, mõni puu kütteks või lõkkepuuks jne);
  • eri vanusega puud moodustavad gruppe, esineb häile;
  • lamapuid ja surnult seisvaid puid on üle 5 % kasvavate puude arvust (häile arvestamata);
  • leidub tugevasti kõdunenud lamatüvesid, mis on üleni kaetud sammalde või muu alustaimestikuga;
  • metsa veerežiim on rikkumata – kuivenduskraavid puuduvad või need on lakanud toimimast, puudub ka ökosüsteemi muutev naabrusmõju (ulatuslikud servaalad põllumajanduslike maadega, sihid);
  • nii seente, samblike, sammalde kui ka soontaimede hulgas leidub alati inimpelglikke liike.

Viimast kriteeriumit võib inventeerimisel sageli pidada abistavaks tunnuseks, sest eeldab ala varasemat uuritust liigiekspertide poolt.

Põlengualadest kuuluvad siia alad, kus pole tehtud põlengujärgset metsakoristust või kus on säilinud rohkelt puid ja tüükaid eelmisest põlenud metsast ning mis uuenevad looduslikult.

Vanade loodusmetsade hulka kuuluvad ka koristamata või osaliselt koristatud tormimurrule looduslikult kasvanud või kujunevad metsad, kus eelmine põlvkond polnud metsakultuur. Puurinne võib sellistes metsades olla noor, kuid kooslus on järjepidev.

Üleujutuse tagajärjel hukkunud ja koristamata puiduga puistud sobivad vaid siia tüüpi, sest olulised on loodusliku häiringu tagajärjed, mitte väljakujunenud metsakooslus (märkustes tuleks näidata ka nende edasine arengusuund, näiteks potentsiaalselt elupaigatüüp *9080 ehk taastuv soolehtmets). Umbes 0,1 ha suurused üleujutuse tulemusel hukkunud puistulaigud tuleb kaardistada koos külgneva sobiva elupaigatüübiga (nt. lammimets või soo-lehtmets).

Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsiooni (Paal 1997) järgi:

  • loometsad (v.a. tüübid 5130 kadastikud, puisrohumaad - *6530 ja 9070 ning *9020 laialehised metsad)
  • nõmmemetsad (v.a. tüübid 2180 metsastunud luited ja 2330 sisemaa liivikud)
  • palumetsad
  • laanemetsad (v.a. need, mis sobivad tüüpi 9050 rohunditerikkad kuusikud)
  • sinilille (sürja)kaasikud
  • salukaasikud, saluhaavikud ja salumännikud
  • soovikumännikud
  • rabastuvad metsad

Levik[muuda | muuda lähteteksti]

Levinud kogu Eestis hajusalt, eelistatult metsamassiivides, harva põllumajandusmaastikes.

Olulised liigid suuremates metsamassiivides:[muuda | muuda lähteteksti]

lendorav, kanakull, händkakk, laanepüü, laanerähn, musträhn, laanerähn, öösorr, männisinelane, väike-punalamesklane, must-seenesultan (vt ka metsa VEP tunnusliike ja elupaigaspetsialiste).

Iseloomulikud taimeliigid Eestis:[muuda | muuda lähteteksti]

loometsades punane tolmpea, valge tolmpea, aas-karukell, palukarukell, tumepunane neiuvaip, harilik käoraamat, püstine hiirehernes; nõmme- ja palumetsades aas- ja palu-karukell, nõmmnelk, tumepunane neiuvaip, käokeeled, roomav öövilge, karukold, vareskollad; laanemetsades harilik ungrukold, käpalised, lõhnav madar; soostuvates ja rabastuvates metsades käpalised, harilik ungrukold.

Mida rohkem on tunnusliike, seda enam see vastava metsatüki esinduslikkust tõstab, sest järelikult on tegu eluks-kasvuks sobiva elupaigaga.

Esinduslikkuse tunnuselemendid:[muuda | muuda lähteteksti]

  • Metsakasvukohatüübile (seeläbi elupaigatüübile) looduslikus seisundis omane rindeline struktuur ja puistu koosseis;
  • Puistu erivanuselisus või esineb ohtralt looduslikule häiringule viitavaid elemente koos ühe metsapõlve puistuga (sh noore puistuga);
  • Surevad ja surnud puud, tüükad;
  • Sama puuliigi erinevates lagunemisastmetes lamapuit, st lamapuitu on tekkinud juurde pidevalt, pika aja vältel;
  • Unikaalsete elementidena on olulised veel puud eelmistest metsapõlvedest ning reljeefi looduslik heterogeensus (ajutised ojad, soostuvad laigud, väikesed järsakud, uhtorud jmt).

Esinduslikkus – väärtuse andmiseks piisab ühest klassis esinevast tunnustest.

A

  1. Põlismets või väga heas seisundis küps/erivanuseline loodusmets. Esineb arvukalt metsakasvukohatüübile vastavaid loodusmetsa elemente. Järjepidev metsamaa (teke põllumajanduslikule kõlvikule ei ole äratuntav). Inimmõju märgid on juhuslikku laadi.
  2. Looduslikult taastuv looduslike häiringute ala – koristamata põlenguala, tormimurd jmt olenemata I rinde vanusest ja olemasolust.
  3. Mets vastab struktuuri poolest esinduslikkusele B, aga inventeerija leiab või on seal liigiekspertide poolt leitud erinevaid tunnusliike/elupaigaspetsialiste ja ta on mõnele neist väga oluline leiukoht (esineb ohtralt või arvukalt, seega väga elujõuliselt).

B

  1. Küps/erivanuseline loodusmets, kus esinevad metsakasvukohatüübile omased loodusmetsa elemendid, kuid mõni neist võib olla oodatavast vähearvukam. Järjepidev metsamaa. Otsese inimmõju märgid on juhuslikku laadi/vähesed/väga vanad. Edasise majandamise puudumisel taastub kuni 30 a jooksul esinduslikkusklassi A sobiv elupaik.
  2. Keskealine kuni valmiv metsamaale loodusliku uuendusena kasvanud puistu, mis on arenenud metsanduslike hooldusvõteteta või pole see enam otseselt tuvastatav (nt esimese valgustusraie mõju pole valmiva, edaspidi hooldamata jäänud puistu puhul enam oluline). Edasise majandamise puudumisel taastub kuni 30 a jooksul esinduslikkusklassi A sobiv elupaik.
  3. Looduslikult taastuvad looduslike häiringute ala olenemata I rinde vanusest ja olemasolust, kus on märke inimtegevusest – osaliselt koristatud põleng või tormimurd, kuid enamus puitu on jäetud metsa või on seda koosluses hulgaliselt (osaliselt kasvukohatüübile omane tunnus, s.t. viljakais tüüpides peab olema rohkem).
  4. Mets vastab struktuuri poolest esinduslikkusele C, aga inventeerija leiab või on seal liigiekspertide poolt leitud erinevaid tunnusliike või mõnda elupaigaspetsialisti ja ta on mõnele neist väga oluline leiukoht (esineb ohtralt või arvukalt, seega väga elujõuliselt).

C

  1. Eakas/erivanuseline mets, enamus olulistest loodusmetsa elementidest on puistus säilinud, mõni võib olla puudu või vähearvukas (näiteks vähe jalalseisvaid surnud puid). Võimalused loodusmetsailmelisena areneda ja säilida on head. Järjepidev metsamaa. Edasise majandamise puudumisel taastub kuni 30 a jooksul esinduslikkusklassi B sobiv elupaik.
  2. Keskealine kuni valmiv loodusliku uuendusena tekkinud ja raietest vähe mõjutatud loodusmetsailmeline puistu järjepideval metsamaal või ajutisel metsas asunud niidul-talukohal. Majandamise puudumisel taastub kuni 30 a jooksul esinduslikkusklassi B sobiv elupaik.
  3. Looduslikult taastuv looduslike häiringute ala noores kuni keskealises metsas või osalises kasvukohale sobivas metsa külvikultuuris, mis on aastakümneiks jäänud hooldamata ja kus vaatamata toimunud inimtegevusele on säilinud oluliselt metsaelemente nagu vanu elus puid, jämedaid seisvaid surnud puid, mitu jämedat kõdunevat lamapuud.
  4. Kuivendusest vähe mõjutatud keskealine kuni küps mets, kus kuivenduse otsene või kaudne mõju piirdub kasvukohale omaste puuliikide kasvu paranemise ja mõningase teiste puuliikide soodustamisega (tihedam kuuse- või lehtpuujärelkasv) ning mis on vähemalt 20-30 aastat olnud majandustegevusest puutumatu või peaaegu puutumatu.
  5. Mets ei vasta struktuuri poolest ühelegi esinduslikkusastmele (noorem, majandatud, palju struktuurielemente puudu vmt), aga inventeerija leiab või on seal liigiekspertide poolt leitud erinevaid tunnusliike või mõnda elupaigaspetsialisti ja ta on mõnele neist liikidest väga oluline leiukoht (esineb ohtralt või arvukalt, seega väga elujõuliselt).

Looduskaitseline seisund[muuda | muuda lähteteksti]

Struktuur[muuda | muuda lähteteksti]

Struktuur on looduslik, kui see on looduslikult kujunenud ja kasvukohatüübiomane. Vt esinduslikkuse tunnused.

I – Väga hea. Inimtegevuse jäljed puuduvad või on minimaalsed (näiteks üksik känd vana kinnikasvava talutee kõrval, kinnivajunud käsitsikaevatud kraav vmt).

II – Hea. Esineb väheseid inimtegevuse jälgi – mõned vanad kännud, üksikud madalad ebaolulise mõjuga kraavid, vmt.

III – Keskmine või osaliselt rikutud. Esinevad ajaloolise inimtegevuse jäljed, eeskätt raie ja kuivendamine, karjatamine. Raie jäljed esinevad, kuid raie pole kahjustanud metsa struktuuri taastumisvõimet, kasvukohatüübile iseloomulikud vanusklassid, rinded ja liigid on erineval määral olemas. Nõrga kuni mõõduka kuivenduse mõju on taandunud või taandumas, metsatüüp on stabiliseerunud, mets on eakas ja elemendirohke ning on märgata looduslikkuse paranemist. Raie/kuivenduse (vm) mõju lakkamisel kujuneks umbes 30 aasta jooksul märgatavalt looduslikumaks.

Üldine looduskaitseline väärtus[muuda | muuda lähteteksti]

Lisaks ülalmärgitule tuleb siin erilist tähelepanu pöörata nn potentsiaalsetele elupaikadele, sealhulgas stabiliseerunud kõdusoodele. Vanad loodusmetsad omavad kõrget looduskaitselist väärtust ja esinduslikkust ainult kompaktses, sidusas metsamaastikus. Seega ei tohi kujunevat loodusmaastikku jätkuvalt killustada hetkel veel elupaiga tunnustele mittevastavate puistute lageraie või intensiivse hooldusraiega. Vaatamata madalale esinduslikkuse hindele võib selliste metsade taastumisvõimelistel elupaikadel olla vähemalt keskmine ja isegi kõrge looduskaitseline väärtus.[2]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Euroopa Ühenduste Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta". Vaadatud 30.03.2021.
  2. Koostaja: Anneli Palo; Toimetajad: Kaili Viilma, Jaanus Paal, Taimo Türnpu, Lembit Maamets, Merit Otsus, Ants Animägi. "Loodusdirektiivi metsaelupaikade inventeerimise juhend". 2010. Vaadatud 30.03.2021.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]