Vahtramütsik
Vahtramütsik (Mycena alba) | |
---|---|
| |
Taksonoomia | |
Riik |
Seened Fungi |
Hõimkond |
Kandseened Basidiomycota |
Klass |
Agaricomycetes |
Selts |
Šampinjonilaadsed Agaricales |
Sugukond |
Mütsikulised Mycenaceae |
Perekond |
Mütsik Mycena |
Liik |
Vahtramütsik |
Binaarne nimetus | |
Mycena alba (Bres.) Kühner, 1938 |
Vahtramütsik (Mycena alba (Bres.) Kühner, 1938; ka Phloeomana alba (Bres.) Redhead, 2016 [1]) on mütsikute perekonda kuuluv seeneliik, mis kasvab tavaliselt sügiseti samblaga kaetud lehtpuude tüvedel. Kuulub Norra ohustatud seente punasesse raamatusse (Red List Of Threatened Fungi In Norway) ja on seal 2015. aasta andmete põhjal klassitatud ohustatud liikide lähedusesse (NT – near threatened). [2] Eriti iseloomulikult leidub teda vahtrate tüvedel.[3]
Levila
[muuda | muuda lähteteksti]Mycena alba kasvab maailma eri paigus. Teda on leitud näiteks Norrast, Rootsist, Eestist, Saksamaalt, Austriast, Taanist, Sloveeniast, Hispaaniast, Itaaliast, Prantsusmaalt. Lisaks veel Marokost, Mehhikost, Bangladeshist, Ameerika Ühendriikidest jpm.[1][4]
Eestis
[muuda | muuda lähteteksti]Eesti seenekogude andmebaasis on selle liigi kohta ainult neli kirjet, mis on korjatud samblaga kaetud elava puu tüve pealt. Eestis kasvab väga sageli vahtratel, harvem teistel lehtpuudel.[5]
Kirjeldus
[muuda | muuda lähteteksti]Seenekübar on poolkerakujuline ning selle keskkoht on tavaliselt natuke allapoole lohkus. Kübara läbimõõt jääb vahemikku 2–10 mm. Seda katab läbipaistev kiht, mis kaob, kui seen kuivab. Värvus varieerub vastavalt vanusele. Noorena on seen valge või beež, mõnikord koos kollaka tipuga. Vananedes muutub värv määrdunud valgeks ja/või pruuniks ning keskosa ülejäänud kübarast tumedamaks.[3]
Vahtramütsikul on tavaliselt 6–12 valget ja laia eoslehekest, mis on veidi kaarjad ning kinnituvad jala külge horisontaalselt.[3]
Habras seenejalg võib olla kuni 12 mm pikk. Värv on kübaraga sama ehk valge, mis vananedes muutub pruuniks. Spetsiifilist lõhna sel pole.[3]
Vahtramütsiku eosed on peaaegu kerajad kuni veidi ovaalsed. Nende pikkus jääb vahemikku 7–11 ja laius 6,5–9,2 mikromeetrit. Iseloomulikud on lihtsad tsüstiidid.[3]
Sarnased liigid
[muuda | muuda lähteteksti]Nii välimuselt, kasvukohalt kui ka mikrotunnustelt sarnaneb temaga Mycena hiemalis.[3]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 Global Biodiversity Information Facility (GBIF). (https://www.gbif.org/occurrence/search?offset=0&taxon_key=8041067) Kasutatud: 22.01.2018
- ↑ Artsdatabanken. Norwegian Red List for Species. (https://artsdatabanken.no/Pages/135380) Kasutatud: 22.01.2018
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 Aronsen, A. 2002–2015. Mycena alba (Bres.) Kühner. (https://web.archive.org/web/20180123005332/http://www.mycena.no/alba.htm) Kasutatud: 22.01.2018
- ↑ Rumainul, M. I., Aminuzzaman, F. M., Chowdhury, M. S. M. 2015. Biodiversity and Morphological Characterization of Mushrooms at the Tropical Moist Deciduous Forest Region of Bangladesh.(http://www.journalrepository.org/media/journals/AJEA_2/2015/May/Aminuzzaman842015AJEA17301.pdf) Kasutatud: 22.01.2018
- ↑ Loodusteaduslikud arhiivid ja infovõrgustik (NATARC). (http://natarc.ut.ee/paring.phpqresult=yes&kogud=seene&latin_name=159260&sb_latin=Mycena+alba&country=47&sb_country=Eesti[alaline kõdulink]) Kasutatud: 22.01.2018
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Vahtramütsik andmebaasis eElurikkus