Avalikseadmed

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Vaba riistvara)
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
OSHWA (Open Source Hardware Association) poolt välja pakutud "avatud riistvara" logo.[1]
RepRap versioon 2.0 (Mendel) üldise otstarbega 3D-printer, mis suudab enamiku oma koopia konstruktsiooniks vajalikud jupid ise valmistada.

Avalikseadmed ehk vaba riistvara (inglise keeles open-source hardware) on riistvara, mille disain on avalikult kättesaadav. See võimaldab ükskõik kellel õppida, muuta, levitada, valmistada ja müüa sellel põhinevat riistvara või disaini. Riistvara disain põhineb formaadil, mis võimaldab kergeid muudatusi. Ideaalselt kasutatakse avatud riistvara disainimisel hõlpsasti kättesaadavaid komponente, materjale, standardiseeritud protsesse, avatud infrastruktuuri ning avatud lähtekoodiga tööriistu, et tagada individuaali võimalust seda valmistada ja kasutada.[2]

Riistvara disain (sealhulgas mehaanilised joonised, elektriskeemid, trükkplaadid, lähtekood riistvarakirjelduskeeles ja integraallülituste paigaldus info) ning tarkvara mis seda riistvara kasutada võimaldab (seadmedraiveri kood) on kõik vabadel tingimuste alustel väljastatud. Disaini originaalne tootja saab avatud riistvara kommuunilt tagasisidet, et potentsiaalselt oma toodet paremaks teha. Selline jagamine võib osutuda väga tulusaks[3] .

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

openhardware.org logo (2013)
OSHWA vana logo

1997. aastal alustas Bruce Perens (Open Source Definitioni ja Open Source Initiative'i asutaja ning raadioamatöör) avatud tarkvara sertifitseerimise programmi (ingl Open Hardware Certification Program). Programmi eesmärk oli riistvara tootjatel ise oma tooteid avatuks sertifitseerida.[4]

FreeIO nime all tuntud organisatsioon alustas tegutsemist 1990. aastate lõpupoolel. Organisatsioon keskendus vaba riistvara disainile, mis oli litsentsitud GNU Üldise Avaliku Litsentsi poolt. FreeIO projektide nimetused äratasid vaatlejate huvi, kuna organisatsiooni looja Diehl Martin otsustas nimetada disainid hommikusöökide järgi (Donut, Flapjack, Toast jne). Uute avatud tarkvara disainide arendamine lõppes 2007. aastal, kui astuaja Diehl Martin suri, kuid olemasolevad disainid on veel organisatsiooni veebist kättesaadavad.[5]

2000. aastate keskel alustasid tegevust sellised tänapäevaks tuntud vaba riistvaraga tegelevad projektid ja ettevõtted nagu RepRap, Arduino, Adafruit ja SparkFun. 2007. aastal aktiveeris Bruce Perens openhardware.org veebilehe.

Avatud riistvara vormid[muuda | muuda lähteteksti]

OSHW (Open Source Hardware) logo trükkplaadi siiditrüki peal
Arduino Diecimila, varajane ja populaarne avatud riistvara disain
Adafruiti Mini NeoPixelid Kanada veeranddollarise kõrval

Mõiste[muuda | muuda lähteteksti]

Ajalooliselt on kasutatud mõistet "riistvara", et eristada vaba riistvara ja vabavara ehk vaba tarkvara. Siinkohal viitab sõna "riistvara" elektroonikaseadmetele, milles tarkvara käitatakse. Mida aeg edasi, seda rohkem on antud välja elektroonikaga mitte seotud avatud disainiga füüsilisi tooteid, sealhulgas OpenBeam[6] ja Hovalin[7]. Sellest mõistes võib sõna "riistvara" vihjata ükskõik millisele käegakatsutavale tootele, olgu selleks elektroonika riistvara, mehaaniline riistvara, tekstiil või isegi ehitusmaterjalid. Open Source Hardware Association (OSHWA) defineerib riistvara kui "käegakatsutavat tehist – masinad, seadmed või teised füüsilised esemed[2]".

Elektroonika[muuda | muuda lähteteksti]

Elektroonika on üks kõige levinumaid vaba riistvara tüüpe. Paljudes ettevõtetes toodetakse vaba elektroonikat, nagu näiteks Adafruit ja Sparkfun[8]. Lisaks ettevõtetele on olemas ka mittetulundusühendusi, mis pakuvad spetsiifilisi avatud elektroonika komponente, nagu näiteks Arduino.

Mehhatroonika[muuda | muuda lähteteksti]

4 rattaline OSCar

Avatud riistvara on laialt levinud mehhatroonikas. Näiteks on valmistatud 3D printereid (RepRap, Prusa[9] ja Ultimaker[10]), laserlõikureid (LaserSaur[11]), jalgrattaid ja autosid (OSCar, TABBY EVO[12]).

Litsentsid[muuda | muuda lähteteksti]

Selle asemel, et teha uusi litsentse, kasutasid osad avatud riistvara projektid olemasolevaid vaba tarkvara litsentse (sealhulgas GNU Üldise Avaliku Litsentsi ja BSD-litsentse). Need litsentsid ei pruugi olla kokkusobivad patendiseadusega.

Hiljem pakuti välja uued litsentsid, mis oleksid rohkem kokkusobivad riistvaraga seotud disainiga. Nendes litsentsides on fundamentaalsed tarkvara põhimõtted, mis esinevad avatud lähtekoodiga tarkvara litsentsides, üle viidud sobivatele vastetele riistvaras. Üldjuhul on uued vaba riistvara litsentsid põhjendatud kui "riistvaralised vasted" olemasolevatest avatud lähtekoodi litsentsidest.

Riistvara litsentsid erinevad tarkvara omadest fundamentaalselt: nad toetuvad pigem patendiseadusele kui autoriõigustele (kuna paljud riistvara disainid ei ole autoriõigustega kaitstud). Autoriõigus võib näiteks reguleerida lähtekoodi või disaini dokumentide jagamist, aga patendilitsents võib reguleerida füüsilise seadme kasutamist ja tootmist nendest disaini dokumentidest.[13]

Open Source Hardware Association soovitab litsentse mis jälgib nende avatud riistvara definitsiooni.[2] Openhardware.org soovitas 2012. aastal TAPRi Avatud Riistvara Litsentsi ja GNU GPL 3.0 litsentsi.

Märkimisväärsed avatud riistvara litsentsid[muuda | muuda lähteteksti]

  • TAPRi Avatud Riistvara Litsents (TAPR Open Hardware License) – koostatud advokaat John Ackermanni poolt, üle vaadatud avatud lähtekoodi eestvedajate Bruce Perensi ja Eric S. Raymondi poolt[14]
  • GNU Vähem Üldine Avalik Litsents – tarkvaralitsents, õhutatud OpenCoresi poolt
  • CERNi Avatud Riistvara Litsents (CERN Open Hardware License) – koostatud 2011. aasta märtsis CERNi poolt[15]
  • Solderpadi Litsents (The Solderpad License) – advokaat Andrew Katzi poolt riistvara kõlblikuks parandatud versioon Apache litsentsist (Apache License 2.0)[16]

Arendus[muuda | muuda lähteteksti]

Suurim erinevus vaba riistvara ja vaba tarkvara vahel on see, et riistvara on käega katsutav. See tähendab, et riistvara valmistamiseks läheb tarvis raha, et prototüüpida ja toota. Selle tulemusena on inglise keelest tulnud väljend "vaba nagu sõnavabadus mitte nagu vaba (tasuta) õlu" (free as in speech, not as in beer) tuntud ka kui Gratis versus Libre[17]. Vaba riistvara puhul eristab väljend "tasuta riistvara" ja "vabaduse informatsiooni kasutada ja muuta" vahel. Seda arvestades on vaba riistvara kommuun huvitatud riistvara maksumuse ja selle arendusega seotud riskidega vähendamisest.

Ulatuslik arutelu on käinud vaba riistvara kättesaadavuse üle. Selge ja detailse dokumentatsiooni tagamine on hädavajalik tegur, et riistvara toote arendamine lubaks koostööd ja järgi tegemist. Sellise efektiivse riistvara arenduse võimaldamiseks on koostatud praktilisi juhendeid.[18]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Open Source Hardware Logo". OSHWA. Vaadatud 9. mai 2021.
  2. 2,0 2,1 2,2 "Definition - Open Source Hardware Association". OSHWA. Vaadatud 9. mai 2021.
  3. J. M. Pearce. "Return on investment for open source scientific hardware development". Science and Public Policy. Vaadatud 10. mai 2021.
  4. "Announcing: The Open Hardware Certification Program". Debian Announce List. Vaadatud 10. mai 2021.
  5. "FreeIO Free Hardware / Open hardware". FreeIO. Vaadatud 10. mai 2021.
  6. "OpenBeam". MakerBeam. Vaadatud 9. mai 2021.
  7. "Hovalin, Open Source, 3D printable acoustic violin". HOVA LABS. Vaadatud 9. mai 2021.
  8. "OSHWA Certified Projects List". OSHWA. Vaadatud 10. mai 2021.
  9. "Prusa3D - Open-Source 3D Printers by Josef Prusa". Prusa. Vaadatud 10. mai 2021.
  10. "Ultimaker releases open-source files of their 3D printers". Ultimaker. Vaadatud 10. mai 2021.
  11. "Lasersaur Manual". Lasersaur. Vaadatud 10. mai 2021.
  12. "TABBY EVO Open Motors". Open Motors. Vaadatud 10. mai 2021.
  13. "The TAPR Open Hardware License". TAPR. Vaadatud 10. mai 2021.
  14. "TAPR introduces open-source hardware license, OSI skeptical". Ars Technica. Vaadatud 10. mai 2021.
  15. "CERN Open Hardware Licence". Open Hardware Repository. Vaadatud 10. mai 2021.
  16. "Licenses - Solderpad Hardware Licenses". Solderpad. Vaadatud 10. mai 2021.
  17. "Free, as in Beer". Wired. Vaadatud 10. mai 2021.
  18. "Best Practices for Open Source Hardware 1.0". OSHWA. Vaadatud 10. mai 2021.