Avatud innovatsioon
Avatud innovatsioon on organisatsioonide koostööd rakendav innovatsioon, mis vastandub traditsioonilisele korporatiivsele tootearendusele, kus teadmisi üritatakse kiivalt organisatsiooni sees hoida.[1] Ettevõtetevahelise avatuse ja koostöö võimalikku positiivset mõju tootearenduse vallas hakati täheldama juba 1960. aastatel.[2] Termini "avatud innovatsioon" kasutamist välise koostöö kirjeldamiseks on eriti propageerinud Henry Chesbrough[3], kes on teemat tänapäeva kontekstis laialdaselt lahanud oma raamatus "Open Innovation: The new imperative for creating and profiting from technology" (2003).[1]
Algselt viidati terminiga paradigmale, kus ettevõtted, mis otsivad võimalusi oma tehnoloogia arendamiseks, saavad ja ka peaksid rakendama väliseid ideid lisaks sisemistele ning leidma sisemisi ja väliseid teid turule.[1] Tänapäeval defineeritakse seda aga kui innovatsiooniprotsessi, mis põhineb teadlikult juhitud teabevoogudel üle organisatsioonipiiride, rakendades rahalisi ja mitterahalisi mehhanisme kooskõlas organisatsiooni ärimudeliga.[4] Tähelepanuväärne on selle värskema definitsiooni juures see, et avatud innovatsioon pole keskendunud vaid ettevõttele endale, vaid võib hõlmata ka novaatoritest tarbijaid.[5][6]
Kuna innovatsioon toimub pigem olemasolevatest suurkorporatsioonidest väljaspool, tihti idufirmade eestvedamisel, siis ei saa ettevõtted toetuda ainult firmasisesele arendusele. Vaja on kaasata välist innovatsiooni, hankides litsentse teiste patentidele. Lisaks tuleks omakorda litsentseerida ja pakkuda teenusena enda teadmisi ja oskusi, edendamaks koostööd teiste osapooltega.[7]
Eelised[muuda | muuda lähteteksti]
Avatud innovatsioon pakub potentsiaalseid eeliseid koostööd praktiseerivatele organisatsioonidele:
- tootearendusele kulub vähem ressursse;
- tootlikkuse kasv tootearendamises;
- klientide ja tarbijate kaasamine varajastes arendusfaasides;
- turu- ja kliendiuuringute suurem täpsus ja usaldusväärsus;
- sünergia sisemise ja välise innovatsiooni vahel;
- viraalturunduse võimalus.[8]
Puudused[muuda | muuda lähteteksti]
Samas seostatakse avatud innovatsiooni rakendamist mitmete riskide ja väljakutsetega:
- tahtmatu teabe lekitamine;
- oht kaotada oma konkurentsieelis, jagades oma intellektuaalomandit;
- eri osapoolte ja kogu protsessi kui terviku haldamise keerukuse kasv;
- välise innovatsiooni identifitseerimise ja kaasamise keerukus;
- organisatsiooni innovatsioonistrateegia ümberkorraldamine, maksimeerimaks kasu välisest innovatsioonist.[8][9]
Võrdlus suletud innovatsiooniga[muuda | muuda lähteteksti]
Tabel näitlikustab, mis põhimõtetel võidakse eelistada üht lähenemist teisele.[10]
| Suletud innovatsiooni põhimõtted | Avatud innovatsiooni põhimõtted |
|---|---|
| Valdkonna eksperdid töötavad meie jaoks. | Kõik valdkonna eksperdid ei tööta meie jaoks. Peame tegema koostööd võimekate inimestega nii organisatsiooni sees kui ka väljaspool. |
| Et tootearendusest kasu saada, peame sellele aluse panema, seda arendama ja ka rakendama. | Väline tootearendus võib palju väärtust genereerida: sisemine tootearendus on vajalik, et teatud osa sellest väärtusest rakendada. |
| Kui avastame selle ise, siis saame sellega esimesena turule minna. | Me ei pea seda ise avastama, et sellest kasu saada. |
| Kui avastame kõige rohkem ja kõige paremad ideed tööstuses, siis võidame. | Kui oskame parimal viisil sisemisi ja väliseid ideid rakendada, siis võidame. |
| Peame kontrollima oma intellektuaalomandit selleks, et konkurendid ei saaks kasu meie ideedest. | Peaksime kasu lõikama sellest, kui teised meie intellektuaalomandit tarvitavad ning ise ostma teiste intellektuaalomandit, kui see meie ärimudelit edendab. |
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Chesbrough, Henry William (2003). Open Innovation: The new imperative for creating and profiting from technology. Boston: Harvard Business School Press. Lk 20-24.
- ↑ HARTMANN, DAP; TROTT, PAUL (2009). "WHY 'OPEN INNOVATION' IS OLD WINE IN NEW BOTTLES" (PDF). International Journal of Innovation Management. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 8.08.2017. Vaadatud 27.11.2018.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ "Henry Chesbrough at Berkeley Haas". Originaali arhiivikoopia seisuga 16.07.2018. Vaadatud 27.11.2018.
- ↑ Chesbrough, H. & Bogers, M. (2004). "Explicating Open Innovation: Clarifying an Emerging Paradigm for Understanding Innovation" (PDF). Vaadatud 27.11.2018.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Berthon, Pierre R.; Pitt, Leyland F.; McCarthy, Ian; Kates, Steven M. (2007-01-01). "When customers get clever: Managerial approaches to dealing with creative consumers". Business Horizons.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ West, Joel; Lakhani, Karim R. (2008-04-01). "Getting Clear About Communities in Open Innovation". Industry and Innovation.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Chesbrough, Henry William (2003). "The era of open innovation". MIT Sloan Management Review.
- ↑ 8,0 8,1 Schutte, Corne; Marais, Stephan (2010). "The Development of Open Innovation Models to Assist the Innovation Process". University of Stellenbosch, South Africa.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ West, J.; Gallagher, S (2006). "Challenges of open innovation: The paradox of firm investment in open-source software".
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ "What is Open Innovation?". Vaadatud 27.11.2018.