Võsa Küttide Liit

Allikas: Vikipeedia

Võsa Küttide Liit (lühend VKL) oli fiktiivne eesti metsavendade organisatsioon.

Ainus allikas liidu olemasolust on 1962. aastal Sulev Raudsepa poolt Põltsamaal endistes KGB ruumides leitud käsikiri, mis oli köidetud Jossif Stalini teoste kaante vahele. See sisaldab organisatsiooni lühiajaloo ja põhimõtted, relvastuse, varustuse ja koosseisu tabelid, auastmed, vormikirjeldused ja sõjakooli lõpumärgi joonise aastaarvuga 1955.

Võsa Küttide Liit olevat olnud salajane relvastatud organisatsioon, mis tekkis 1942. aastal Turus Vaba Eesti Võitlusrinde nime all ("Faktiliseks tekkimiseks võib lugeda 25 okt. s. a. kui saadeti välja esimene grupp Eesti Ohvitsere realiseerima seda suurt rahvuslikku plaanikohast üritust oma kodumaale "mida rõhumas raudristi kand". See üritus oleks viinud Hjalmar Mäe taolised reeturid kalade roaks ning toonud Toompeale mehed kes sarnast häbitegu oma isamaale poleks kunagi lasknud sündida nagu see sündis 1939–1940ndatel, kui Eesti riik sõna otseses mõttes müüdi maha"), ja suundus pärast Nõukogude aktiivset pealetungi idarindel 1940 [!] "vaenlase nr 1 – kommunismi vastu, millisena ta eksisteerib praeguseni". 1945. aastal organiseeritud ""võsa-vennad" komandöride" poolt "progressiivsetest metsavendadest" koosnev uus vastupanuliikumine Võsa Küttide Liidu nime all.

"VKL on salajane relvastatud organisatsioon. Ülesanded: Liikmete kogumine, neile mitmekülgse sõjalise kasvatuse andmine, Isamaaliste ning rahvuslikkude tunnete süvendamine äärmise piirini oma liikmeskonnas ning liikmete tutvusringkonnas. Igasugune ning igakülgne diversioon ning kahjustamine ükskõik mis valitseva võõra riigi valitsuse ja selle käsilaste vastu Org. põhiseaduse piirides."

VKL auastmed olid noorem kursant, noorem allohvitser, veebel, ohvitseri asetäitja, nooremleitnant, vanemleitnant, kapten, major, kolonel ja kindral.

VKL-il oli vormiriietus, mille tähtsaima osa moodustab alumine vöörihm, mille pandlal oli Eesti Vabariigi riigivapi kujutis, metallplaatidel väeosa embleem, auastme ja ametikoha tunnused. Vormi juurde kuulub kiiver, millel on vapikujuline rahvusvärvides embleem.

"Komplekteeritud varustuste" hulka kuulusid "Kollektiivne põhi-Lahinguvarustus", "Salga relvastus tulirelvade osas", "Puhtisiklik varustus väljaspool varustuse kotti", "Isikl. ja kollekt. liikumisvahendid", "Ühendatud komplektid (Kollekt.)" jne.

Riietuse komplektide hulka kuulusid "kartuli toomise komplekt", "jalutamise komplekt", "küla peal käimise komplekt" jne.

Mart Laari arvates "võib olla tegemist mõne "üksiku hundi" poolt peetud kavandiga suurejoonelise võitlusorganisatsiooni väljaarendamiseks või julgeolekuorganite poolt ettevalmistatud müstifikatsiooniga".

Ene Vainiku hinnangul on tekstid venepärase kantseliitliku sõnakasutuse ja lauseehitusega, ohtrate ebaloomulike lühenditega, "Kollektiivse Põhi-lahinguvarustuse" tabelis leiduvad esemete joonistused näeb tõenäoliselt ette "üleliiduline metsavendade näidispäevik".

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Urmas Kuusik. Aimla metsavennad 1944–1987. Põltsamaa, 2018, lk. 142–155.
  • Sulev Raudsepp. Kas banditism või organiseeritud vastupanuliikumine? Vikerkaar, november 1989, nr 11, lk. 52–58 (lk. 57–58 Mart Laari kommentaar).
  • Ene Vainik. Lugupeetud Sulev Raudsepp, Mart Laar ja teised. Vikerkaar, veebruar 1990, nr 2, lk. 96.