Võnnu liit

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Võnnu liit oli 1. aprillil 1533 Võnnus (läti Cēsises) sõlmitud liiduleping Riia peapiiskopi koadjuutori Wilhelm von Hohenzollerni, Liivi ordu maameistri Wolter von Plettenbergi, maamarssali Hermann von Brüggenei ja Riia linna vahel.

Liiduleping sätestas, et selle osapooled lubavad evangeeliumi ehk luterluse vaba levitamist, kaitsevad üksteist võimalike rünnakute korral ega otsi sõjalist tuge väljastpoolt Liivimaad. Eelkõige seostus liit Saare-Lääne vaenusega ning ordu püüdis selle abil vaos hoida Reinhold von Buxhoevedeni ja Wilhelm von Hohenzollerni sõjalist vastasseisu.

Liivi ordu poolt kirjutasid liidulepingule lisaks ordumeistri ja maamarssali poolt alla ka Järva foogt Heinrich von Thülen, Kuldīga komtuur Heinrich von Galen, Aluliina komtuur Johann von der Recke, Pärnu komtuur Loeff von Loe, Dünaburgi komtuur Johann von Eickel, Karksi foogt Melchior von Galen, Dobele komtuur Jürgen von Hoete ja Riia linnusekomtuur Eberhard von Schüren. Olulisematest käsknikest jätsid alla kirjutamata Tallinna komtuur Remmert von Scharenberg ja Viljandi komtuur Rupert de Grave, kes mõlemad tegutsesid hiljem (koos Maasilinna foogti Rutger von Schwansbelliga) otseselt markkrahv Wilhelmi huvide vastaselt.

Võnnu liit kehtis ametlikult kuni 1534. aasta alguseni, mil ordumeister liitus Viljandi liiduga.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Akten und Rezesse der livländischen Ständetage. Band 3. Toimetanud Leonid Arbusow vanem. Riia: Deubner, 1910, nr 324 (Võnnu liidulepingu tekst).