Vändra kurttummade kool

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Vändra Kurttummade Kool)
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Vändra kurttummade kool oli aastatel 1866–1924 Vändras tegutsenud erikool. 1924. aastal viidi kool Vändrast Porkuni mõisasse, kus 5. jaanuaril 1925 alustas tööd Porkuni kurttummade kool.[1]

Vändra kurttummade kool oli esimene kurttummade õpetamisele pühendunud õppeasutus Eestis. See asutati 1866. aastal Vändra Martini koguduse pastori Ernst Sokolowsky eestvõttel. Algkapital koolimaja ehitamiseks ja kooli rajamiseks saadi parun Gotthard Krüdeneri 1000-rublasest pärandusest ja koguduse korjandusest. Seetõttu kandis kool pikka aega ka Gotthardi nime (Gotthardi kool Eesti kurttummadele lastele).[2]

Kooli avamise järel tuli sinna üheksa õpilast, koolikursus kestis seitse aastat. Õpetajana asus koolis tööle Johannes Eglon,[1] kes töötas koolis kuni 1899. aastani, olles aastatel 1891–1894 ka kooli juhataja. Kooli haldamine jäi täielikult Johannes Egloni õlule siis, kui Sokolowsky 1891. aastal Liivimaalt välja saadeti.[1] 1894. aastal sai kooli juhatajaks Paul Alexander Robert Hörschelmann.[3]

Õppetöö aluseks oli nn saksa meetod ehk kurttummadele kõnekeele õpetamine.[2] Õppeainetest oli esimene usuõpetus. Õpetati veel aritmeetikat, grammatikat, geograafiat, loodusõpetust, joonistamist ja tööõpetust. Kuna usuõpetusel oli koolis tähtis koht, siis lõppes ka koolikursus leeriga.[1]

1870. aastal moodustati kooli haldamiseks ümbruskonna kirikuõpetajatest koosnev kuratoorium, mille tegevus küll 1870. aastate lõpul hääbus.[2] 1882. aastal asutati kooli ülalpidamiseks Pärnu kurttummade koolitamise selts "Ehwata".[1][4][5] "Kurttummade eest hoolitsemiseks” oli rajatud “Ehwata” selts juba 1865. aastal Tartus. Hiljem rajati "Ehwata" selts ka Viljandis (1890), Hallistes (1890) jm.[1]

Alates 1898. aastast oli kool keisrinna Aleksandra Fjodorovna kaitse all. Kooli toetasid rahalisel ka Liivimaa ja Eestimaa rüütelkond ning Tallinna linn. Kurttummade koolid olid veel Saaremaal Pühal (1893–1932, suleti rahapuudusel) ja Võrumaal Põlvas (1897–1916), aga Vändra kool oli kõige tuntum.[1]

Alates 1900. aastast oli koolis kaheksa klassi. Õppekavas olid hääleharjutused, keeleõpetus, arvutamine, usuõpetus, maateadus, loodusõpetus, joonestamine, võimlemine ja käsitöö. Koolis õppimine oli tasuline.[2]

Pärast Eesti Vabariigi loomist 1918. aastal esitasid kooli juhataja Volmer Univer ja "Ehwata" seltsi direktoorium vabariigi haridusministeeriumile palve kool riigi alluvusse üle võtta. Järgneski ametlik teade, et Eesti Vabariigi valitsus on otsustanud võtta alates 1. jaanuarist 1920 Vändra kurttummade kooli riigikoolide nimekirja. Seega lõppes 31. detsembril 1919 Vändra kurttummade kooli sõltuvus "Ehwata" seltsist ja kool ei olnud enam erakool.[1] 15. mail 1924 kolis Vändra kurttummade kool Porkunisse.[1]

Koolihoone[muuda | muuda lähteteksti]

Koolimaja asupaigaks valiti maa-ala Paide ja Viljandi maantee vahel. See kuulus mõisnik Carl von Ditmarile ja seda tuli temalt rentida.[1] 1877. aastal osteti maa (Kingisepa talu) Vana-Vändra mõisalt koolile.[2]

Õpilaste arvu pidev suurenemine nõudis koolimajale järjest uute juurdeehituste tegemist. 1889. aastal tehti vanale koolimajale juurdeehitus, mis võimaldas avada kolmanda klassikomplekti. 1893. aastal ehitati avaram koolimaja ja avati neljas klassikomplekt. Kooli ruumide laiendamisega tuli ka tarvidus uue mööbli järele. Uue mööbli ostmiseks aga raha ei jätkunud ja seetõttu osteti vana mööbel.[1]

Pärast kurttummade kooli üleviimist Porkunisse oli hoone edaspidi pikka aega kasutuses Vändra kooli algklasside majana ja internaadina, lõpuks täiskasvanute õhtukoolina.Alates 1990. aastatest on hoone seisnud kasutuseta ja see on osaliselt lammutatud.[6]

Kooli hoonet on nimetatud ka Baltimaade suurimaks puithooneks. Teistel andmetel on Eesti suurimaks puithooneks peetud Tartus Staadioni 48 asuvat hoonet, kus oli psühhiaatriahaigla.[7]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 Kurtide laste õpetamise ajaloost Eestis. Eesti Kurtide Liidu veebisait.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Vändra kurttummade kool Eesti Ajalooarhiivi fondiloendis (vaadatud 24.10.2018)
  3. Johannes. Eglon. Eesti Kurtide Liidu veebisait.
  4. Die evangelischen Prediger Livlands bis 1918. Böhlau Verlag Köln, Wien 1977
  5. Eesti Biograafiline Leksikon K./Ü. Loodus, Tartus, 1926-1929
  6. Metsalood, Leili. Täispuidust ehitistel on vägi. Maaleht, 26. mai 2017.
  7. Rebane, Aet. Eesti suurim puitmaja läheb oksjonile. Postimees, 28. september 2020.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]