Vändra kurttummade kool

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Vändra kurttummade kool oli aastatel 1866–1924 Vändras tegutsenud erikool. 1924. aastal viidi kool Vändrast Porkuni mõisasse, kus 5. jaanuaril 1925 alustas tööd Porkuni kurttummade kool.[1]

Vändra kurttummade kool oli esimene kurttummade õpetamisele pühendunud õppeasutus Eestis. See asutati 1866. aastal Vändra Martini koguduse pastori Ernst Sokolowsky eestvõttel. Algkapital koolimaja ehitamiseks ja kooli rajamiseks saadi parun Gotthard Krüdeneri 1000-rublasest pärandusest ja koguduse korjandusest. Seetõttu kandis kool pikka aega ka Gotthardi nime (Gotthardi kool Eesti kurttummadele lastele).[2]

Kooli avamise järel tuli sinna üheksa õpilast, koolikursus kestis seitse aastat. Õpetajana asus koolis tööle Johannes Eglon,[1] kes töötas koolis kuni 1899. aastani, olles aastatel 1891–1894 ka kooli juhataja. Kooli haldamine jäi täielikult Johannes Egloni õlule siis, kui Sokolowsky 1891. aastal Liivimaalt välja saadeti.[1] Ametlikult oli kool kuni 1894. aastani kuratooriumi üldjuhtimise all.[3]

Õppetöö aluseks oli nn saksa meetod ehk kurttummadele kõnekeele õpetamine.[2] Õppeainetest oli esimene usuõpetus. Õpetati veel aritmeetikat, grammatikat, geograafiat, loodusõpetust, joonistamist ja tööõpetust. Kuna usuõpetusel oli koolis tähtis koht, siis lõppes ka koolikursus leeriga.[1]

1870. aastal moodustati kooli haldamiseks ümbruskonna kirikuõpetajatest koosnev kuratoorium, mille tegevus küll 1870. aastate lõpul hääbus.[2]

1879. aastal avati koolis teine klass ja 1885/1886. õ-a õppis koolis juba 20 õpilast.[1]

9. detsembril 1882 kinnitati kooli ülalpidamiseks Pärnu kurttummade koolitamise seltsi "Ehwata" põhikiri.[1][4][5][6] "Kurttummade eest hoolitsemiseks” oli rajatud “Ehwata” selts juba 1865. aastal Tartus. Hiljem rajati "Ehwata" selts ka Viljandis (1890), Hallistes (1890) jm. 1889. aastal tehti koolimajale juurdeehitus ja seetõttu oli võimalik avada ka kolmas klass.[1] Sokolowski kutsus õpetajaks senise Vana-Vändra rahvakooli õpetaja Volmer Univeri.

1893. aastal avati koolis neljas klass.[1] 15. augustil 1894 sai kooli juhatajaks kurttummade kasvatamises ja õpetamises end täiendanud Vändra pastor Constantin August von Hoerschelmann, kes juhatas kooli kuni 1907. aastani.[3][6]

Alates 1898. aastast oli kool keisrinna Aleksandra Fjodorovna kaitse all. Kooli toetasid rahalisel ka Liivimaa ja Eestimaa rüütelkond ning Tallinna linn.[1]

Alates 1900. aastast oli koolis kaheksa klassi. Õppekavas olid hääleharjutused, keeleõpetus, arvutamine, usuõpetus, maateadus, loodusõpetus, joonestamine, võimlemine ja käsitöö. Koolis õppimine oli tasuline.[2]

1906. aasta teisel poolel teatas Hörschelmann, et majanduslike raskuste tõttu on kooli püsimine muutunud küsitavaks. Seni õpetajana töötanud Volmer Univer suundus 1. jaanuarist 1907 tööle Venamaale Samara kurttummade kooli. Vändra kurttummade kool tegutses siiski edasi. Aastatel 1907–1916 töötas selle juhtajana Peeter Kenkmann ja aastatel 1916–1917 Margarethe Kenkmann. 1917. aastal oli Vändra kurttummadekoolil jälle nii juhataja kui ka rahandusline kriis. "Ehwata" selts kutsus kriisi lahendama Volmer Univeri, kellest sai kooli uus juhataja ja kes oli selles ametis kuni 1932. aastani (alates 1924. aastast Porkuni Riigi Kurttummade Kooli juhataja).[3]

Pärast Eesti Vabariigi loomist 1918. aastal esitasid kooli juhataja Volmer Univer ja "Ehwata" seltsi direktoorium vabariigi haridusministeeriumile palve kool riigi alluvusse üle võtta. Järgneski ametlik teade, et Eesti Vabariigi valitsus on otsustanud võtta alates 1. jaanuarist 1920 Vändra kurttummade kooli riigikoolide nimekirja. Seega lõppes 31. detsembril 1919 Vändra kurttummade kooli sõltuvus "Ehwata" seltsist ja kool ei olnud enam erakool.[1] 15. mail 1924 kolis Vändra kurttummade kool Porkunisse.[1]

Koolihoone[muuda | muuda lähteteksti]

Koolimaja asukohaks valiti 1865. aastal maa-ala Paide ja Viljandi maantee vahel. See kuulus mõisnik Carl von Ditmarile ja seda tuli temalt rentida.[1] 1877. aastal osteti maa (Kingisepa talu) Vana-Vändra mõisalt koolile.[2]

Õpilaste arvu pidev suurenemine nõudis koolimajale järjest uute juurdeehituste tegemist. 1889. aastal tehti vanale koolimajale juurdeehitus, mis võimaldas avada kolmanda klassikomplekti.[1] Uus, avaram koolimaja ehitatakse 1893. aastaks ja see avati pidulikult üheksa kirikuõpetaja õnnistamisel 22. oktoobril 1893.[6] Seda maja on nimetatud ka Baltimaade suurimaks puithooneks. Teistel andmetel on Eesti suurimaks puithooneks peetud Tartus Staadioni 48 asuvat hoonet, kus oli psühhiaatriahaigla.[7]

Pärast kurttummade kooli üleviimist Porkunisse oli Vändra kurttummade kooli hoone pikka aega kasutuses Vändra kooli algklasside majana ja internaadina, lõpuks täiskasvanute õhtukoolina. Alates 1990. aastatest on hoone seisnud kasutuseta ja see on osaliselt lammutatud.[8]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 1,11 1,12 Kurtide laste õpetamise ajaloost Eestis. Eesti Kurtide Liidu veebisait.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Vändra kurttummade kool Eesti Ajalooarhiivi fondiloendis (vaadatud 24.10.2018)
  3. 3,0 3,1 3,2 Porkuni Kool 85. Möödunud aja meenutusi endistelt ja praegustelt töötajatelt ning õpilastelt. Toimetanud Tiit Leemets.
  4. Die evangelischen Prediger Livlands bis 1918. Böhlau Verlag Köln, Wien 1977
  5. Eesti Biograafiline Leksikon K./Ü. Loodus, Tartus, 1926-1929
  6. 6,0 6,1 6,2 Eesti kooli ja pedagoogika kronoloogia. Koostaja Heino Rannap, 2012.
  7. Rebane, Aet. Eesti suurim puitmaja läheb oksjonile. Postimees, 28. september 2020.
  8. Metsalood, Leili. Täispuidust ehitistel on vägi. Maaleht, 26. mai 2017.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]